Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 11 – täiskogu täiendav istung

Teine lugemine – üks valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) kohaselt on järgmise aasta riigieelarve tulude maht 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.

Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu kohaselt 2,9 protsenti SKPst.

Tuleva aasta riigieelarve prioriteetideks on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.

Eelnõu kohaselt ületab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKPst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarve eelnõus kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Reedesel istungil jätkub eelnõu arutelu läbirääkimistega, mis algasid kolmapäevasel ja jätkusid ka neljapäevasel istungil. Pärast läbirääkimiste lõppu viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Teine lugemine – üheksa eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (310 OE) võimaldab Eestil osaleda järgmisel aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsioon keskendub julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias.

Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine kinnitab Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas. USA juhitaval rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil osalemine toetab ka Eesti ja USA väga head liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Samuti annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (311 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria, ning missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, hoides ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise.

Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (312 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.

NATO mittelahingulise väljaõppe- ja nõustamismissiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Selleks, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, andes väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega.

Missioonil osalemine annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisele, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis eelnõu“ (313 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO missioonil UNIFIL.

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemine aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (314 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõud (NRF) on NATO kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. Eesti on panustanud NRFi koosseisu mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega ühise jalaväepataljoniga. Sel aastal on NRFi valmiduses 95 kaitseväelast.

Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul nii NRF kui ka NATO valmidusinitsiatiiv ning neid hakkab asendama uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi. Pärast NRFi lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse kuni 76 kaitseväelasega, et olla liitlastega solidaarne ja panustada 360 kraadi põhimõttest lähtuvalt NATO kollektiivkaitsesse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (315 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava eri väeliike hõlmava ühendväe.

JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ eelnõu (316 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi väljaõppemissioonil Mosambiigis.

Eesti oli üks esimesi riike, kes teatas missiooni juhtriigile Portugalile oma soovist missioonil osaleda. Alates 2021. aasta lõpust panustab Eesti missiooni ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanne on nõustada missiooni ülemat õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmeid inimõiguste ja relvakonfliktiõiguste küsimustes välja õpetada.

Missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll, samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (317 OE) võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.

Eelnõuga tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse panustama, kaitstes nii ka Eesti julgeolekuhuve.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (318 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu julgeolekut ELi lõunapiiril.

Esimene lugemine – üks eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE) kohaselt annab Riigikogu Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks 10 miljoni euro suuruse riigigarantii. Ukraina toetamiseks loodud fondi kogutava rahaga saab Euroopa Investeerimispank jätkata oma tegevust Ukrainas.

ELi Nõukogu kutsus mullu detsembris Euroopa Investeerimispanka üles toetama projekte Ukraina ülesehitamiseks, suurendama ELi nähtavust Ukrainas ning tugevdama ELi ja Ukraina institutsionaalseid ja majanduslikke sidemeid. Tänavu märtsis kiitis pank heaks algatuse „EL Ukraina heaks“, mille raames luuakse eraldi EU4U fond, kuhu oodatakse riikidelt ja teistelt institutsioonidelt rahalisi eraldisi. Lisaks laenuressursile on fondis kavandatud 100 miljonit eurot tehnilise abiga seotud tegevusteks.

Seletuskirja kohaselt võimaldab toetuse asemel garantii andmine hajutada kulusid, väljendades samal ajal Eesti solidaarsust Ukraina abistamisel. Eesti garantii on samas suurusjärgus nii Läti kui ka Leedu planeeritava osalusega EU4U fondis.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9: seisukoha andmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, mis käsitleb mänguasjade ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/48/EÜ COM(2023) 462, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2023. aasta teatis ELi laienemispoliitika“ kohta, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 12. detsembril toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 11.–12. detsembril toimuval ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaalminister Madis Kallas;

väliskomisjonis – kell 10.30: Eesti seisukohad 11. detsembril toimuval ELi välisasjade nõukogu kohtumisel, ülevaade 28.–29. novembril toimunud NATO välisministrite kohtumisest ning 30. novembril ja 1. detsembril toimunud Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsiooni (OSCE) välisministrite kohtumisest, kutsutud välisminister Margus Tsahkna.

Sündmused

Kell 9.02 – kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, taasiseseisvunud Eesti esimene medalist Indrek Sei ning Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa assisteerivad olümpialiikumise 100. aastapäeva puhul riigilipu heiskamist Pika Hermanni torni.

Kell 9.20 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Eesti Olümpiakomitee esindajatega (Valge saal).

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Saue Päevakeskust, Kesklinna Sotsiaalkeskust ning Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingut.

Kell 13 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Eesti Olümpiakomitee 100. aastapäeva tähistamisel (Tallinna raekoda).

Välislähetused

4.–10. detsember
Riigikogu liige Luisa Rõivas osaleb rahvusvahelisel konverentsil “Shaping the Future: Transitional Thinking in a World of Uncertainty“ Marrakechis Marokos.

7.–9. detsember
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb SaarLorLux regiooni Parlamentaarse Assamblee plenaaristungil Trieris Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside