Kell 10 – täiskogu istung

Päevakorra järgi on täiskogu menetluses kokku seitse seaduseelnõu ja üks otsus. Kõik seaduseelnõud on jõudnud lõpphääletuseni, otsus on esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (474 SE). Eelnõuga tagatakse valdkonna täpsem reguleeritus, et hankijatel oleks võimalik efektiivsemalt kasutada seadusega ette nähtud dünaamilise hankesüsteemi ja raamlepingu instituute. Kõrvaldatakse mitmetimõistetavused, mis puudutavad raamlepingu ja dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingute sõlmimisel ooteaja kohaldamist ning hankelepingute hilisemat tühisuse tuvastamist, samuti täpsustatakse vaidlustuse esitamise tähtaja regulatsiooni.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, audiitortegevuse seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE), mille peamine eesmärk on tagada kindlustusandjate juhtimissüsteemi tõhus toimimine. Kuna kehtiv seadus reguleerib kindlustusandja juhtimise nõudeid minimaalselt, täiendatakse ja täpsustatakse juhtimissüsteemi nõudeid, sealhulgas kindlustusandjate riskijuhtimissüsteemi, sisekontrolli süsteemi ja kindlustustegevusega seotud tegevuste edasiandmise regulatsiooni. Reguleeritakse ka senisest täpsemalt kindlustusandja kõrvaltegevusi ning tõstetakse kindlustusmaaklerite vastutuskindlustuslepingu kindlustussummasid.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (509 SE). Eelnõu tuleneb Euroopa Liidu (EL) direktiivist. See sätestab miinimumnõuded, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu. Direktiivi peamine eesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele. Teiselt poolt, et kõnealustele isikutele on kõigis liikmesriikides kättesaadavad minimaalsed hüved. Muudatused aitavad piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate edasiliikumist ühest liikmesriigist teise, kui liikumise põhjuseks on üksnes õiguslike raamistike erinevused.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (504 SE). Eelnõuga lükatakse edasi seadustiku üldosa jõustumise tähtaeg 2014. aasta 1. juulile, millest tulenevalt tehakse muudatused ka selle muudatusega seonduvalt teistes seadustes.

5. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (480 SE). Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seaduse sätted, mille alusel asutati tänaseks oma otstarbe ammendanud õigustatud subjektide ning tagastatava ja kompenseeritava vara register. Suletava registri ülesanded antakse üle rahandusministeeriumi pädevusse ja muudetakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust ning Vabariigi Valitsuse seadust eesmärgiga sätestada erinorm maavanema järelevalvemenetluse tähtajale. Üldnormist pikem menetlustähtaeg on hädavajalik arvestades omandireformi toimingute eripära. Seoses eelnimetatud muudatustega ja vara kompenseerimise protsessi vaibumisega muudetakse õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadust. Eelnõuga täiendatakse ka erastamisest laekuva raha kasutamise seadust rakendussättega, mis suurendab raha laekumise määra valitsuse omandireformi reservfondi.

6. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE). Eelnõu eesmärgiks on täpsustada ja kaasajastada maanteeameti toimingutega seotud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse regulatsiooni. Eelnõu eesmärgiks on maanteeameti e-teenuste tarbimise riigilõivumäärasid vähendada 20 protsenti, samas kasvavad maanteeameti büroodes teostatavate toimingute riigilõivumäärad. Eelnõu näeb ette vähendada omaniku avalduse alusel rohkem kui kümne registreerimismärgi regulatsiooni väärkasutamist. Samuti loobuda liiklusregistrist laiendatud päringu alusel andmete väljastamise riigilõivu võtmisest, viia liiklusregistri päringute eest võetava riigilõivu arvutamise põhimõtted uutele alustele ning täpsustada seaduses määratletud toimingute terminoloogiat.

7. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE), millega nähakse ette täiendava maksuvaba tulu määra tõstmine pensioni korral 216 euro võrra, ehk 18 euro võrra kuus. Alates 1. jaanuarist 2014 on  täiendav maksuvaba tulu  pensioni korral 2520 eurot aastas.  Muudatuse eesmärgiks on tagada, et keskmine pension oleks jätkuvalt tulumaksuvaba.

8. Esimesel lugemisel on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsus “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” (503 OE). Otsusega soovitakse teha valitsusele  ettepanek töötada 1. juuniks 2014 välja vaidekomisjoni õiguslik alus korteriühistute vaidluste lahendamiseks kohtuvälises korras. Ettepanek näeb ette võimaldada korteriühistutes tekkinud vaidluste menetlemist lihtsamas ja kiiremas korras.    

Komisjonides

rahanduskomisjonis – kell 14 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE);

riigikaitsekomisjonis – kell 13.15 Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE); Riigikogu otsuse eelnõud Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise kohta (525 OE), (526 OE), (527 OE), (528 OE), (530 OE), (531 OE);

riigieelarve kontrolli komisjonis – kell 8.30 riigikontrolli kontrolliaruanne „Riigi põhimaanteede renoveerimine“, kutsutud riigikontrolli esindajad (ruum L263); kell 13 avalik istung – riigikontrolli ülevaate kordusarutelu „Kultuuri rahastamise eriaruanne“, kutsutud kultuuriministeeriumi ja riigikontrolli esindajad ning Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor Kadri Tali, Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuht Monika Larini ja Eesti Muuseumiühingu juhatuse aseesimees Maarja Vaino; veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 14 – Riigikogu esimees Ene Ergma annab loengu Tallinna Kolmanda Nooruse Ülikoolis
(Tallinna Tehnikaülikooli aula).

Kell 14 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Lasnamäe sotsiaalkeskuse inimestega.
 

Välislähetused

30. november – 6. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson ning liikmed Sven Mikser, Mati Raidma ja Kadri Simson osalevad NATO PA, NATO Ühingu ja USA Riikliku Sõjaülikooli koostöös korraldatud traditsioonilisel parlamentaarsel foorumil Washingtonis. Peamised teemad: transatlantilise partnerluse hetkeseis, transatlantilised väljakutsed Lähis-Idas, terrorismivastase võitluse ja küberkaitsealased väljakutsed, Afganistani sõjalised ja poliitilised õppetunnid, USA välispoliitika olulisemad suunad.

Lisaks toimuvad kohtumised Esindajatekoja väliskomisjoni Euroopa, Euraasia alakomitee esimehe Dana Rohrabacheri ja liikme William Keatinguga ning Senati väliskomisjoni liikmete välisnõunikega. Kohtumistel arutatakse USA välispoliitilisi väljakutseid, tähtsamaid eesmärke ja suhteid NATO-ga. Visiidi viimasel päeval võtab delegatsioon osa Eesti Suursaatkonna ja USA NATO Ühingu organiseeritud ümarlauast, kus keskendutakse põhiliselt suhetele Venemaaga, Aasia regiooni tähtsuse tõusule ning üldist julgeolekut puudutavatele teemadele.

3. – 6. detsember
Keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool osaleb rahvusvahelisel puitehitiste ja arhitektuuri konverentsil Garmischis, Saksamaal.

4. – 6. detsember
Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas ning liikmed Liisa-Ly Pakosta, Mailis Reps, Urbo Vaarmann, Andrus Saare ja Jaak Allik on visiidil Peterburis. Toimuvad kohtumised Peterburi Riikliku Kunsti ja Kultuuri Ülikooli rektori Aleksandr Turgajeviga, Jaani kiriku koguduse juhatusega, Peterburi Linnavalitsuse välissuhete komitee esimehe A.V. Prohorenkoga jt.

4. – 5. detsember
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed Urve Palo ja Rannar Vassiljev osalevad sotsiaaldemokraatide fraktsiooni parlamentaarsel majanduskonverentsil Euroopa Parlamendis Brüsselis.

4. – 6. detsember
ENPA Eesti delegatsiooni liige Ester Tuiksoo osaleb ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisevastase komitee töös Pariisis.

Riigikogu pressiteenistus