Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 7 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (428 SE) suurendab väärtpabereid hoidvate keskdepositooriumite vahelist konkurentsi.

Keskdepositoorium on asutus, kes peab väärtpaberiomanike registrit ja arveldab väärtpaberi tehinguid. Keskdepositooriumite vaheline konkurents suureneb, sest eelnõu avardab Eesti aktsiaseltsidel võimalusi registreerida oma aktsiad Eesti keskdepositooriumi (Eesti Väärtpaberikeskus AS) asemel ka mõnes teises Eestis teenuseid osutavas keskdepositooriumis.  Muudatused tulenevad ELi keskdepositooriumite määrusest (CSDR-määrus).

Eelnõuga tõstetakse nn prospektivaba künnis seniselt 100 000 eurolt ühe miljoni euroni. See tähendab, et kui kapitali kaasatakse alla ühe miljoni euro, siis ei ole prospekti koostamine kohustuslik.

II ja III samba osakud viiakse kokku ühele kontole – pensionikontole. Täna on III samba osakute üle arvestust peetud tavalisel väärtpaberikontol ja II samba osakute üle eraldi pensionikontol.

Eelnõu soodustab välisriigi kodanike võimalusi Eestisse investeerida ja siin ettevõtlusega tegeleda. Selleks võimaldatakse nende poolt Eestis registreeritud aktsiaseltsidel ja osaühingutel avada väärtpaberikonto aktsiate või osade hoidmiseks keskdepositooriumis panga vahenduseta.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (429 SE) võetakse üle EL direktiiv, mis reguleerib kindlustuse turustamise nõudeid. Ülevõtmisaeg on 23. veebruar 2018. Direktiivi eesmärk on kindlustuse turustamise nõuete ühtlustamine erinevates kindlustuse müügikanalites, et tagada klientide kaitse.

Esmakordselt reguleeritakse kindlustustoote väljatöötamist ja turule toomist ning vastava protsessi kirja panemist sise-eeskirjades. Eelnõu täiendab kindlustustoodete, mida müüakse koos teise toote või teenusega, müüginõuete regulatsiooni läbipaistvust ja tõstab kliendi teadlikkust. Eelnõu täiendab kliendile kindlustuse kohta esitatava teabe sisule esitatavaid nõudeid.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE) muudab kogumispensionide nii II kui III samba väljamaksete tegemist puudutavat regulatsiooni.

II sammas on osa riiklikust pensionikindlustuse süsteemist. Kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, makstakse talle II sambast raha välja eluaegse pensionina. Selleks tuleb sõlmida elukindlustusseltsiga pensionileping. Erandjuhtudel, kui raha on kogutud vähem, tehakse väljamakseid otse pensionifondidest – fondipensionina või ühekordse väljamaksena.

Laiendatakse pensionile minevatele II sambaga liitunud inimestele pakutavate pensionilepingute valikut. Valikusse tekib investeerimisriskiga pensionileping.

Seoses uute lepingute lisandumisega muudetakse ka seni kehtinud põhimõtet, et pensionile minnes saab sõlmida vaid ühe pensionilepingu. Edaspidi võib osakuomanik sõlmida ka mitu pensionilepingut, näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise garanteeritud intressimääraga.

Osakuomanikele, kel on pensionile mineku hetkeks kogutud vähem raha (alla 50-kordse rahvapensioni määra, so praegu 8 797 eurot), tekib fondipensioni kõrvale valikusse tähtajalisena sõlmitav pensionileping.

Kolmanda sambaga kindlustuslepingute osas antakse osapooltele lepingu sõlmimisel õigus kokku leppida, et väljamakseid ei hakata tegema enne, kui kindlustusvõtja on jõudnud pensioniikka, mis on sellel puhul 55 eluaastat.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv, milles käsitletakse miinimumnõudeid liikmesriikide vahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja parandamise teel.

Uutel tingimustel pensionilepingute sõlmimist puudutavate muudatuste jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2018 ja direktiivi ülevõtmist puudutavad muudatused 21. mail 2018.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (409 SE) on viiakse Eesti õigus vastavusse muudetud ELi vastavate dokumentidega. Eeskätt vaadatakse ümber audiitortegevuse avaliku järelevalve korraldus ja rahastamine, Rahandusministeeriumi ja Audiitorkogu organite pädevuse ja ülesannete jaotus ning „avaliku huvi üksuse“ mõiste.

ELi direktiivist tulenevalt peaks iga liikmesriik audiitorite järelevalve läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks määrama vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavaks ühe asutuse. Seetõttu antakse vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida seni täitis Rahandusministeerium, üle Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu (edaspidi AJN) pädevusse. Samuti asendatakse AJN senine kontrollifunktsioon auditite kvaliteedi tagamises ülevaatustes ning distsiplinaarmenetlustes nende vahetu läbiviimise funktsiooniga, mis tähendab, et senine kolmetasandiline järelevalvesüsteem muutub kahetasandiliseks. Nimetatud muudatustega seoses kohandatakse järelevalve rahastamise põhimõtteid. Lisaks kooskõla saavutamisele ELi õigusega lühendavad tehtavad muudatused kokkuvõttes menetlusprotsesse, kahandades nii halduskoormust kui ka säästes kulusid.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (419 SE) kehtestatakse veoauto teekasutustasu. Veoauto teekasutustasu raamistik on kehtestatud ELi vastava direktiiviga raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatava infrastruktuuri kasutamise eest, mis võetakse vajalikus osas käesoleva seadusega üle.

Teekasutustasu tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 9–12 eurot ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 500–1300 eurot. Lisaks on võimalik teekasutustasu tasuda nädala, kuu või kvartali eest. Teekasutustasudest laekuvate tulude sihtotstarbeks on määratud transporditaristu hoid. Ajapõhine teekasutustasu tähendab, et kindlaks määratud summa tasumine annab isikule õiguse kasutada sõidukiga kindla ajavahemiku jooksul kindlaks määratud taristut. Veoautode teekasutustasu kehtestatakse avalikult kasutatavate teede kasutamise eest üle 3500 kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagisega. Teekasutustasust on vabastatud Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ja päästeasutuse sõidukid ning vanasõidukid liiklusseaduse § 83 tähenduses.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ja Soome on ainukesed Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei ole kehtestanud veoautodele teekasutustasu. Euroopa Liidus on kasutusel ajapõhised ja läbisõidupõhised teekasutustasud. Eestis kehtestatakse tulenevalt Riigikantselei poolt 2015. aastal tellitud uuringus „Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis“ analüüsitud alternatiividest veoauto ajapõhine teekasutustasu, kuna selle eeliseks on madalam investeeringu ja hoolduskulu ning sarnane süsteem Lätis ja Leedus rakendatavaga.

Teekasutustasu administreerimisega hakkavad tegelema Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet. Maanteeameti ülesandeks on tagada teekasutustasu tasumise võimalus ööpäev läbi ning seadusega antakse Maanteeametile õigus sõlmida teekasutustasu tasumise võimaluste loomiseks ja tasumise võimaluste korraldamiseks haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga. Kasutusele võetakse ka teekasutustasu tasumise võimalused internetis.

Riikliku järelevalvet veoauto teekasutustasu tasumise üle hakkavad teostama Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet oma muude ülesannete täitmise raames. Samuti antakse riikliku järelevalve teostamise õigus Maanteeametile.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (406 SE) võetakse üle ELi direktiivid, mis käsitlevad sõidukite tehnoülevaatust ja liiklusjärelevalve käigus tehtavat sõidukite tehnokontrolli. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 20. mai 2017.

Eelnõu kohaselt võib edaspidi 30-60 päeva jooksul liikluses kasutada sõidukeid, millel on tehnoülevaatusel või liiklusjärelevalve käigus avastatud puuduseid, mis pole ohtlikud. Kehtiva seaduse kohaselt tohib sellise sõidukiga sõita ainult remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli või tagasi parkimiskohta.

Eelnõuga loobutakse Eesti väikesaartel kasutatavate sõidukite tehnoülevaatuse kohustusest. Hiiumaal, Muhus ja Saaremaal on tehnoülevaatus jätkuvalt kohustuslik. Kehtiva seaduse kohaselt peavad kõik liikluses kasutatavad sõidukid olenemata sellest, kus sõidukit kasutatakse, läbima ülevaatuse. Samas ei ole otstarbekas viia kontrolle läbi üksnes väikesaartel kasutatavatel sõidukitel, kus masina kasutusintensiivsus ning liiklustihedus on väga madal.

Eelnõu näeb ette tuua tehnoülevaatuse eest võetava tasu piirmäära kehtestamine seadusest ministri määrusesse. Piirmäära kehtestamisel tuleb arvestada, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelev äriühing suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit.

Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse eelnõuga (418 SE) kehtestatakse lõhkematerjaliseaduse uus terviktekst, milles reguleeritakse lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemine. Eelnõu eesmärk on tagada, et lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemine oleks ohutu ega seaks ohtu inimese elu ja tervist, vara ja keskkonda. Samuti on eesmärgiks tagada julgeolek: hoida ära lõhkematerjali või pürotehnilise toote kasutamine õigusvastaselt. Seaduse eesmärk ei muutu.

Seletuskirjas märgitakse, et tänavu jõustuvad täielikult uued ELi kehtestatud nõuded pürotehnilistele toodetele. Eelnõu kohaselt saab edaspidi kõige võimsamat (F3 kategooria) ilutulestikku osta alates 18. eluaastast, praegu on vanusepiiriks 21. Müüja ei pea enam F3 kategooria müügitehingut registreerima.

Eraisikutele seatakse kodus hoitava pürotehniliste toodete maksimaalse kogusele piir, milleks on summaarselt 20 kg pürotehnilisi tooteid. Kehtivas õiguses ei olnud määratletud pürotehniliste toodete koguseid, mida eraisik võis eritingimusi täitmata hoiustada. Samuti sätestatakse, et relvapood võib hoida kuni 50 kg püssirohtu ilma erinõudeid järgimata. Kehtivas õiguses piirkogust kirjas ei ole.

Kell 14 – komisjonides istungid

kultuurikomisjonis – Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu tegevuse ülevaade, kutsutud ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ning ERRi juhatuse ja nõukogu esindajad (ruum L241);

majanduskomisjonis – kell 9.45: erakorraline istung, riigihangete seaduse eelnõu algatamise arutelu;

põhiseaduskomisjonis – kell 13: Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE), kutsutud algataja, justiitsministeeriumi ja valimisteenistuse esindajad;

rahanduskomisjonis – tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (412 SE);

riigikaitsekomisjonis – kell 13.30: Kaitsepolitseiameti 2016. aasta aastaraamatu riigikaitse lai käsitlus, kutsutud siseministeeriumi valitsemisala esindajad; küberhügieen ja –turvalisus, kutsutud Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja;

väliskomisjonis – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Teenusmajanduse Koja välismajanduse tegevusest, kutsutud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Teenusmajanduse Koja esindajad.

Välislähetused

4. – 5. mai
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb digitaalse arengu töögrupi koosolekul Brüsselis, Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]