Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõuga (749 SE) viiakse vahekohtute regulatsioon vastavusse Riigikohtu praktikaga. Peamise muudatusena soovitakse ühtlustada Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõuded. Luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, välja arvatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE) reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Kuna endiselt pole selge, kas Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepingu alusel või lepinguta, siis näeb eelnõu ette lahenduse mõlemaks juhuks, et tagada juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele võimalikult sujuv üleminek.

Kui Brexit toimub väljaastumislepingu alusel, tagatakse eelnõuga lepingus määratud tingimused Eestis elamiseks nii praegu siin elavatele kui ka kuni kaheaastase üleminekuperioodi lõpuni siia elama saabuvatele Ühendkuningriigi kodanikele ning nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele. See tähendaks, et üleminekuperioodi lõpuni kehtib Ühendkuningriigi kodanikele edasi Euroopa Liidu õigus ja nad saavad jätkata Eestis elamist elamisõiguse alusel ilma, et kahe aasta jooksul midagi muutuks. Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse, mis tähendab, et nad vajavad Eestisse elama asumiseks elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud.

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepinguta, siis kohaldub juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele kohe välismaalaste seadus. Sellisel juhul omistatakse neile eelnõuga tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusajaga kuni viis aastat või pikaajalise elaniku elamisloa sõltuvalt sellest, kas nad elavad Brexiti toimumise hetkel Eestis tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel. Kõik Ühendkuningriigi kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist, peavad taotlema elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud.

Riigikogu liikme Ants Laaneotsa algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) täpsustab Kaitseliidu koostööd Kaitseväega õppekogunemistel, riigi sõjalises kaitses ja valmistumises kollektiivseks enesekaitseks ning osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Vajadusel kehtestab Kaitseliidule oma määrusega täiendavad ülesanded valitsus.

Eelnõuga laiendatakse ka Kaitseliidu tegevliikme õigust saada sõjaväelisel väljaõppel osalemisel ning Kaitseväe või korrakaitse tegevusse kaasamisel tööandjalt kuni 30 päeva tasustamata lisapuhkust, mille eest Kaitseliit võib maksta hüvitist. Kehtiva seaduse kohaselt on lisapuhkuseks kuni viis päeva.

Sündmused

Pärast Riigikogu istungit annavad Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Enn Eesmaa ja Kalle Laanet pressikonverentsi, kus juhatus teeb kokkuvõtte Riigikogu XIII koosseisu tööst (ruum L 240, Valge saali kõrval).

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab Hea Õigusloome Tava konkursi korraldajatelt vastu tunnistused parima ja halvima seaduse eest.

Kell 14 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants kohtuvad Euroopa Komisjoni ametnike delegatsiooniga, kes annavad ülevaate ettevalmistustest Ühendkuningriigi leppeta lahkumiseks (ruum L 251).

Välislähetus

20. – 21. veebruar
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Erki Savisaar osaleb assamblee presiidiumi ja Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee istungitel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post [email protected]
päringud [email protected]