Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 20. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse “Heiki Loodi Riigikohtu liikme ametisse nimetamine” eelnõu (668 OE) näeb ette nimetada Heiki Loot Riigikohtu liikmeks alates 3. detsembrist 2018.

Ettepanek tugineb Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamusel, kes toetasid avaliku konkursi tulemusel välja valitud Loodi kandidatuuri.

Riigikohtu uue liikme nimetamine on seotud asjaoluga, et Riigikogu otsustas 15. veebruaril 2018 vabastada riigikohtunik Indrek Koolmeister ametist alates 30. juunist 2018.

Heiki Loot on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. 1994. aastal alustas ta tööd Riigikohtu esimehe abina, kust liikus 1995. aastal Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajaks. Osakonna juhatajana vastutas Loot avaliku õiguse valdkonna õigusloome suunamise ja koordineerimise eest. Tema toel valmistati ette ja algatati muu hulgas haldusõiguse ja karistusõiguse reform. Aastatel 1998–2003 oli Loot Sisekaitseakadeemia rektor. Alates 2003. aastast on Heiki Loot riigisekretär. Riigisekretärina on tema peamiseks ülesandeks olnud Vabariigi Valitsuse töö korraldamine ja Riigikantselei juhtimine.

Riigikohtu esimehe kaaskirjas märgitakse, et Heiki Loodil on pikaajaline ja väga mitmekülgne avaliku teenistuse kogemus. Tema roll õigusloome reformide käivitamisel ja riiklike institutsioonide ülesehitamisel-arendamisel on olnud märkimisväärne. Ta on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu halduskolleegiumi töösse ja Eesti haldusõiguse edasiarendamisse.

Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (654 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).

Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seaduse muudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega käidelda, sh valmistada, parandada jne, ka Eestis selliseid relvi. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada.

Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Lisaks riigisisestele nõuetele tuleb turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) näeb ette võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Sündmus

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb 20. – 21. septembrini toimuva Järvamaa ja Raplamaa visiidi raames välis- ja julgeolekupoliitikateemalisel rahvakohtumisel (Kehtna).

Välislähetused

16. – 20. september
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas on visiidil Ukrainas.

20. – 21. september
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must osaleb BA presiidiumi töös ning koos delegatsiooni liikmete Krista Aru, Monika Haukanõmme, Sven Sesteri ja Urve Tiidusega BA Konsultatiivnõukogu töös Jūrmalas Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]