Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (389 SE) tõstetakse õpetajate palga alammäär 1803-lt 1820 eurole, millele lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti, 2184 eurole. Selleks suunatakse riigieelarves 9,27 miljonit eurot kohalike omavalitsuste toetusfondi.

Õpetajate palgalisaks vajalik raha leiti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Riigieelarve kogumaht eelnõuga ei muutu.

Esimene lugemine – seitse eelnõu

Valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõuga (418 SE) kehtestatakse Eestis alates 2026. aastast magusa joogi maks, mille eesmärk on vähendada magusates jookides suhkru ja magusainete kasutamist. Eelnõu arutelu algas teisipäevasel istungil, kuid jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli.

Uue maksuga soovitakse suunata inimesi tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineteta jooke. Eelnõu kohaselt sõltuvad maksumäära astmed toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest. Eelnõu kohaselt maksustatakse joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi 100 milliliitri kohta ja/või millele on lisatud magusainet.

Kui magusa joogi suhkrusisaldus on viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitris, on maksumäär liitri kohta 0,15 eurot, ning kui suhkrusisaldus on üle kaheksa grammi, siis 0,45 eurot. Joogile, mis sisaldab ainult magusainet või nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on alla viie grammi 100 milliliitris, kohaldatakse magusaine kogusest olenemata maksumäära 0,15 eurot. Kui sellise joogi suhkrusisaldus on viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitris, siis kohaldatakse maksumäära 0,3 eurot liitri kohta.

Kui magusat jooki tuleb tarbimiseks lahjendada või lahustada, siis maksustatakse seda vastavalt tootja soovitusele lahjendatud või lahustatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi. Kui lahjendamis- või lahustamissoovitus puudub, siis maksustatakse selline jook arvestusega, et see lahjendatakse või lahustatakse vahekorras 1:6.

Magusa joogi maksu tasub eelnõu järgi joogi importija, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetaja või Eesti tootja, kui jook tehakse Eestis esmakordselt kättesaadavaks. Maksust on vabastatud puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad, kuhu ei ole lisatud suhkrut ega magusainet, piimatooted ja piima asemel tarbitavad taimsed joogid, aga ka näiteks alkohol, ravimid ja toidulisandid ning müügikohas kohapeal valmistatud joogid, mis on pakendamata ja mõeldud kohe tarbimiseks.

Riigikogu 52 liikme esitatud Riigikogu avalduse „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“ eelnõuga (420 AE) mõistab Riigikogu hukka Moskva patriarhaadi tegevuse Venemaa Ukraina-vastase agressiooni õigustamisel ja toetamisel ning kuulutab Moskva patriarhaadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Samuti kutsub Riigikogu eelnõu kohaselt kõiki riike ja rahvusvahelist kogukonda üles Moskva patriarhaadi vaenulikku mõjutustegevust tõkestama.

Avalduse eelnõu järgi puudutab Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid inimesi. „Õigeusu ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama vaenulikust mõjutustegevusest tulenevat ohtu avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma vajalikke samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks. Eesti Vabariigis peab säilima põhiseaduslik õigus usuvabadusele, arvestades kõikide siin elavate inimeste õigusi ja vabadusi,“ seisab eelnõus.

Eelnõu arutatakse ühel lugemisel – pärast esitajate ja põhiseaduskomisjoni esindaja ettekannet, küsimusi ning fraktsioonide ja komisjonide esindajate sõnavõtte toimub eelnõu lõpphääletus.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõuga (367 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek kehtestada Eesti pangandussektorile ajutine solidaarsusmaks, mille määr oleks 50 protsenti panga aastasest kasumist. Ettepaneku kohaselt kehtiks maks aastatel 2024–2027 ning sellega kogutavaid vahendeid kasutataks Eesti sotsiaal- ja haridusprojektide, samuti infrastruktuuri ning keskkonnasäästlike algatuste rahastamiseks.

Õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE) eesmärk on lahendada tänavu 1. juulil jõustuvas turvategevuse seaduses tuvastatud kitsaskohad. Eelnõuga jäetakse seaduse kohaldamissalast välja need siseturvakorraldajad, kes pole palganud turvatöötajat ega turvaettevõtjat, vaid kasutavad oma vara valvamiseks üksnes tehnilisi vahendeid ja enda töötajaid. Muudatuse kohaselt ei pea nad edaspidi vastama turvaettevõtjatega samadele nõuetele, sealhulgas omama eriväljaõpet.

Teise muudatusega jääb kehtima praegune olukord, kus turvaettevõtjad peavad säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestisi ühe kuu. Suvel jõustuvas seaduses on säte, mis kohustaks salvestisi säilitama kuus kuud. Muudatuse kohaselt jääb kuuekuuline säilitamiskohustus alles vaid juhul, kui salvestise töötlemisel on tuvastatud süüteotunnustega tegu.

Lisaks viiakse eelnõuga seadusesse täpsustav säte, millega kehtestatakse turvateenistujale selgesõnaline nõue läbida lisaks täienduskoolitusele ka vastavalt kas valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi õpe.

Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (387 SE) soovitakse tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta inimeste hääletamisõigus kohalike volikogude valimistel. Kui praegu saavad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, siis eelnõu järgi saaksid kohalikel valimistel osaleda üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.

Algatajate sõnul on kolmandate riikide kodanike hääletamisõigusest Eesti kohalikel valimistel saanud julgeolekuküsimus ja seda eriti Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis ning seetõttu ei peaks Venemaa ja Valgevene kodanikel olema võimalik kohalike volikogude valimisel osaleda.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (330 SE) soovitakse anda Kaitseväe Luurekeskusele julgeolekuasutuse staatus, et tagada Kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras.

Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (370 SE) soovitakse muuta politseiametniku vande teksti.

Sündmused

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Eesti Diplomaatide Kooli tudengitega.

Kell 14 – väliskomisjon kohtub president Alar Karisega (Vabariigi Presidendi Kantselei).

Kell 16 – ringmajanduse toetusrühma seminar „Jäätmereformi mõjud kohalikele omavalitsustele“; üritus on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside