Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise ja tulumaksuseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (260 SE) annab tööandjatele võimaluse maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt vabatahtlikku haigushüvitist, kõrvaldades nii töötajate ebavõrdse kohtlemise.

Töötajale tagab haigestumise korral asendussissetuleku esmalt tööandja ja seejärel Tervisekassa. Tööandja peab maksma töötajale 4.−8. haiguspäeva eest kohustuslikku haigushüvitist, mis moodustab 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Lisaks on tööandjal võimalik kuni kohustusliku hüvitise maksmise perioodi lõpuni maksta maksuvabalt vabatahtlikku hüvitist, et töötajal säiliks sel ajal keskmine töötasu.

Raseduseaegse haigestumise või vigastuse tõttu tööst vabastatud naisele ei võimalda kehtiv seadus aga tööandja vabatahtlikku haigushüvitist maksta, mille tõttu võib raseda asendussissetulek olla teistest töötajatest väiksem. Rasedale maksab haigushüvitist Tervisekassa 70 protsendi ulatuses tema eelmise kalendriaasta keskmisest tulust.

Eelnõu annab tööandjale võimaluse säilitada haiguse perioodil keskmise töötasu ka rasedale. Võrdse kohtlemise tagamiseks on kuni kaheksanda haiguspäevani makstav täiendav haigushüvitis sotsiaalmaksust vabastatud. Hüvitise sotsiaalmaksusoodustus laieneb eelnõu järgi ka rasedatele füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Eelnõu on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule, põhiseadusega kooskõlla.

Esimene lugemine – viis eelnõu

Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist maksustada täiendavalt pakendite ja plasti kasutamist“ eelnõuga (65 OE) tehakse valitsusele ettepanek loobuda plaanist maksustada täiendavalt pakendite ja plasti kasutamist.

Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest“ eelnõuga (66 OE) tehakse valitsusele ettepanek loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest.

Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (63 SE) eesmärk on välistada juhtumid, kus kohalikud volikogud hakkavad esimese asjana pärast valimisi arutama ja otsustama oma esimeeste töötasude tõstmist ja ka valitavate linnapeade ning vallavanemate palkade suurendamist samale koosseisule. Ei peeta õigeks, et kohaliku omavalitsuse volikogu arutab ja otsustab enda valitavate volikogu esimeeste, aseesimeeste, linnapeade ja vallavanemate ning -valitsuse liikmete palkade suurendamist. Seetõttu näeb eelnõu ette, et volikogu esimehe ja aseesimehe, samuti linnapea, vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete töötasu ja hüvitist saab suurendada vaid järgmise volikogu koosseisu kohta.

Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (67 SE) eesmärk on välistada Eestis kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Leitakse, et inimestele, kes on tahtlikult ja korduvalt toime pannud kuritegusid ei peaks Eesti kodakondsust andma. Kodakondsuse seadus võeti vastu 1995. aastal ja seaduse algses versioonis oli keelatud Eesti kodakondsuse andmine või taastamine isikutele, kes on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid. 2006. aasta juunis Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsiooni ajal viidi kodakondsuse seadusesse säte, mis võimaldab anda erandkorras Eesti kodakondsust isikutele, kes on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid. Käesoleva eelnõuga soovitakse selle sätte kehtetuks tunnistamist. Käesoleva seaduse vastuvõtmiseks on vastavalt põhiseaduse paragrahvi 104 kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Isamaa fraktsiooni algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (70 SE) näeb ette võimaldada erastamisest laekuva raha kasutamist ka omandireformi käigus tagastatud ja muinsuskaitse alal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et Eestis on 12 muinsuskaitseala ajaloolistes linnasüdametes (Tallinnas, Valgas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Viljandis, Kuressaares, Rakveres, Haapsalus ja Lihulas) ja samuti Rebalas.

Kell 14 – komisjoni istung

Väliskomisjonis – Eesti seisukohad 23. oktoobril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 15–16.30 – Arenguseire Keskuse veebiseminar “Kas teadus- ja arendustegevuse maksusoodustused aitaksid Eesti majandust?” (Zoomi keskkonnas).

Välislähetused

16.–20. oktoober
Riigikogu liige Tarmo Tamm osaleb Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liidu õppereisil keskmiste ja kõrgete puithoonete kongressile Woodrise 2023 Bordeaoux’s Prantsusmaal.

18.–20. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumisel Stockholmis Rootsis.

19.–28. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Maris Lauri ning liikmed Peeter Tali, Helmen Kütt ja Helle-Moonika Helme osalevad IPU 147. assambleel ja 12+ grupi töös Luandas Angolas.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside