Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Täiskogu istungi päevakorda on kavandatud nelja eelnõu kolmas lugemine. Nendeni jõutakse, kui Riigikogus läbivad lugemise eilse istungi päevakorras olnud, ent istungi tööaja lõppemise tõttu menetlemata jäänud eelnõud.

Kolmas lugemine – neli eelnõu:

Õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE) eesmärk on suurendada sõltumatust ja läbipaistvust kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringute teostamisel.

Eelnõu järgi annab edaspidi kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringuteks lube prokuröri taotlusel kohus. Peale vältimatu vajaduse tuleb eelnõu järgi lubade andmisel arvestada ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet.

Komisjoni ajendas eelnõu algatama Euroopa Liidu Kohtu 2. märtsi otsus, milles leiti, et prokuratuuri ei saa pidada sõltumatuks asutuseks andmaks lube sideandmete päringuteks, kuivõrd prokuratuur ise juhib kriminaalmenetlust ja esindab kohtus riiklikku süüdistust.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (301 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv).

Seletuskirjas märgitakse, et seoses elektroonilise side turu kiire arenguga on elektroonilise side teenuse tarbijate käitumisharjumused muutunud. Üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste, telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse asemel andmesidel põhinevaid uusi, nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), nagu Skype, WhatsApp, Viber ja Facebook Messenger. Selleks et tagada tarbijate õiguste samaväärne kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, tuuakse sideteenuse mõiste alla ka OTT-teenused. Läbi kõikide sideturul tegutsevate sideettevõtete sideregulatsiooni alla toomise koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid võrdselt.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Ühtse Euroopa Liidu sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse ELis raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.

Eelnõu eesmärk on ka soodustada 5G võrkude ehitamist ja toetada mobiilsidevõrkude arendamist. Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele, näiteks avalikele ehitistele, tänavalampidele ja valgusfooridele. Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. Seega on vaja teha avalikud hooned ja muu avalik taristu mõistlikel tingimustel väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks kättesaadavaks.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) eesmärk on vähendada bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti täpsustada veekogu mõistet ja muuta nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud selgemaks.

Eelnõu järgi jäetakse seadusest välja vedelsõnniku laotamisplaani ja veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus. Need andmed esitatakse ka põlluraamatus ja eelnõuga kaotatakse dubleerivate andmete esitamise kohustus.

Nitraaditundliku alal tegevuspiiranguid täpsustatakse, et põllumajandusettevõtjatel oleks arusaadavam, kus tohib loomi karjatada ja kus mitte, et ennetada ohtu veekogude kvaliteedile.

Eelnõu järgi tehakse seadusesse ka muudatus, mille järgi võib üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid, kui keskkond on kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Lekkekindlate kogumismahutite kasutamise korral tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel välja töötada kontrollitav ja süsteemne reovee kogumismahutite teenindamise lahendus, mis tagaks, et omavalitsusel on ülevaade teenuse osutamise mahtudest, kohtadest ja kokku kogutud reovee puhastamisest.

Veel tehakse eelnõuga muudatus, mille järgi ei nõuta veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks enam veeloa taotlemist, vaid piisab selle tegevuse Keskkonnaametis registreerimisest. Samuti täpsustatakse, et süvendamiseks ei loeta setendi eemaldamist, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni.

Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (383 SE) viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsiooni vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

Plaanitavate muudatustega sätestatakse, et Eestis võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget, ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.

Kehtiva korra peamine probleem on laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumite puudumine, mistõttu on väikesel grupil võimalik kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Sellega kaasneb ebaproportsionaalne piirang ettevõtlusvabadusele.

Eelnõuga suurenevad ka aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid ning seaduse jõustumisel tuleb kahe või enama usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.

Kell 14 – komisjonide istungid

sotsiaalkomisjoni erakorralisel videoistungil – kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE);

väliskomisjoni videoistungil – kandidaat Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juures, ametikohale, kutsutud suursaadikukandidaat ja Välisministeeriumi esindaja; aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; väliskomisjoni töökavast Riigikogu V ja VI istungjärgu vahelisel ajal.

Sündmused

Kell 9.55 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Rumeenia presidendi Klaus Werner Iohannisega. Kohtumisel osalevad ka Eesti-Rumeenia parlamendirühma esimees Erki Savisaar ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Vilja Toomast osaleb ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee istungil.

15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu – Riigikogu juhatus annab pressikonverentsi. Riigikogu esimees Jüri Ratas ning aseesimehed Hanno Pevkur ja Martin Helme teevad kokkuvõtteid Riigikogu kevadistungjärgu tööst (ruum O. Strandman).

Kell 15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann ja asendusliige Vilja Toomast osalevad ENPA sotsiaal-, tervishoiu ja säästliku arengu komitee istungil.

Välislähetus

17. – 21. juuni
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Heljo Pikhof ja Anti Poolamets osalevad parlamendivalimiste vaatlemisel Jerevanis Armeenias.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside