Kell 10 – täiskogu istung

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas elab Eesti mets?“ arutelu. Ettekande teevad Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran, Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia professori Asko Lõhmus, Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor ja kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Tiit Maran.

Esimene lugemine – neli eelnõu

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõuga (308 SE) tehtavate muudatuste üldine eesmärk on kiirendada uute taastuvenergia võimsuste kasutuselevõttu ja seeläbi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Eelnõuga luuakse uus hoonestusloa liik, meretuulepargi hoonestusluba, mis koondab kolme erineva loamenetluse nõuded.

Edaspidi tuleb meretuulepargi rajamisel hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ehk veeloa ja ehitusloa asemel taotleda meretuulepargi hoonestusluba. Ühendluba võimaldab vähendada nii taotlejate kui ka menetlejate koormust ning kiirendada loamenetluste protsessi, sest dokumentide esitamist ja toiminguid on kokkuvõttes vähem. Loast keeldumise vaidlustamise puhul vähendab see ka kohtumenetluste arvu. Eelnõuga kehtestatakse menetluse riigilõiv hoonestusloa ja meretuulepargi hoonestusloa taotluste läbivaatamise eest.

Samuti lihtsustatakse eelnõuga elektrituulikute ja päikeseparkide uuendamist. Vajalikku tegevusluba on eelnõu järgi võimalik väljastada kuue ning teatud juhtudel kolme kuuga.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE) kohustab veebimajutajaid eemaldama avalikud üleskutsed terrorismikuritegudele.

Eelnõu järgi viiakse Eesti riiklik õigus vastavusse Euroopa Liidu määrusega, mille põhieesmärk on parandada koostööd veebisisu vahendajatega, sh veebiettevõtete, MTÜde, seltside ja uudisteportaalidega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Veebimajutuse pakkujad on kohustatud terroristliku sisu korral selle eemaldama või sellele juurdepääsu blokeerima. Euroopa Liit on reeglites kokkuleppele jõudnud, neid toetavad veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Facebook, X ja YouTube. Riikidevahelist koostööd korraldab Europol.

Lisaks muudetakse karistusseadustikku selliselt, et isikuid saaks vastutusele võtta mitte üksnes avalikult, vaid ka näiteks modereeritud foorumites ja gruppides terrorikuriteole üles kutsumise eest.

Samasisuline eelnõu oli Riigikogu menetluses eelmise koosseisu ajal, ent see langes Riigikogu volituste lõppemisega menetlusest välja.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE) eesmärk on lahendada vangistusseaduse rakendusalas praktikas tõusetunud probleeme, soodustada üleminekut digitaalsele asjaajamisele vanglas ning avardada kinnipeetavate võimalusi tehnoloogiat kasutada.

Eelnõu järgi on kinnipeetavatel võimalik kasutada enam internetti, ent seda jätkuvalt piiratud arvul lehekülgedel. Eesmärk on, et vangid saaks ligi näiteks oma digitoimikule, tutvuda seadustega, teha halduskaebusi või haridusteed jätkata. Avavangla kinnipeetavatel ja lühiajalise väljasõidu ajal võimaldatakse eelnõu järgi mobiiltelefoni kasutamist, mille kaudu saab vangla vajadusel vangiga kontakti. Samuti võimaldatakse eelnõu järgi vangidele hõlpsamini lühiajalisi kokkusaamisi, näiteks videosilla vahendusel. Digilahenduste kasutamise võimaldamiseks saavad vanglad õiguse käidelda vajalikus mahus kinnipeetavate isikuandmeid, milleks vangid peavad eelnevalt andma oma loa.

Eelnõuga vähendatakse maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega. Eelnõu järgi peab kahe kartserikaristuse vahele jääma mõistlik aeg, mis ei saa olla lühem kui kaks ööpäeva. Selline paus peab olema ka siis, kui piirmäär on täis ehk kui vang on olnud kartseris järjest 14 päeva.

Tegu on kevadel Riigikogu menetlusest välja langenud eelnõuga, mille valitsus algatas uuesti.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE) näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise.

Muudatustega täiendatakse selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, ja laiendatakse tsiviilisikutevastase sõjategevuse määratlust, et luua eeldused isikute laiemaks kriminaalvastutusele võtmiseks sõjakuritegude toimepanemise eest. Ühe muudatusega kustutatakse konventsiooniga liitumise üleminekusäte.

Eesti saab muudatuste ratifitseerimisega näidata teistele riikidele eeskuju sõjakuritegude-vastases võitluses. Muudatustega hõlmatud teod on Eesti karistusõiguses juba kriminaliseeritud, mistõttu pole täiendavad muudatused seadustes vajalikud.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE), kutsutud muudatusettepanekute esitajate ning Kliimaministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada liiklusseaduse muutmine eesmärgiga lubada liikluses pikemad ja suurema täismassiga veosed, tõstmaks seeläbi maanteetranspordi efektiivsust“ eelnõu (278 OE);

rahanduskomisjonis – 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (303 SE); maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE); 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE);

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 9: korruptsioonivastase seaduse muutmise eelnõu, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja (ruum L332).

Sündmus

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb langenud kaitseväelaste mälestustseremoonial ja asetab Riigikogu nimel pärja (Kaitseväe kalmistu). Tseremoonia toimub Kaitseväe 105. aastapäeva puhul.

Välislähetused

15.–18. november
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimeeste ühisvisiidil Cambridge’i ning Aurora foorumil Chichesteris Suurbritannias.

15.–18. november
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (16.–18. november) ja liige Raimond Kaljulaid (15.–17. november) osalevad Aurora foorumil Chichesteris Suurbritannias.

16.–20. november
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Tswalu Dialogue’i foorumil „Rich State, Poor State – the Role of Strategy and Leadership“ Tswalus Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]