Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine, kui teine lõpetatakse – 4 eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (247 SE) täiendatakse toote nõuetele vastavuse seadust kohustusliku akrediteerimise eest võetavate tasude regulatsiooniga.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (233 SE) täpsustab loodusvara kasutusõiguse tasude rakendamise põhimõtteid ja tõstab selgemalt esile riigile kuuluvate loodusvarade väärtusest lähtuva tasu. Eelnõus eristatakse energeetilise kasutusega maavarade nagu põlevkivi ja turvas keskkonnatasude kehtestamise aluseid teistest maavaradest, mida kasutatakse ehituses. Põlevkivi ja turba tasustamise alus on eelnõu kohaselt nende energiatoodete või asendustoodete turuväärtus. See võimaldab valitsusel kehtestada energiatoote turuväärtusest sõltuva süsteemi energeetiliste maavarade eest riigitulu võtmiseks. Energiatoodete hind on viimastel aastatel olnud väga muutlik. Nafta maailmaturu hind oli aastatel 2012 kuni 2014 väga kõrge, mis tõi kaasa ka kõrge riigitulu põlevkivisektorist. Kuna riigitulu võtmine oli sätestatud iga aasta jaoks ette, ei võtnud riik nendel aastatel enda ressursi eest kogu võimalikku tulu. Paaril viimasel aastal on aga energiakandjate hinnatase langenud väga madalale. Riigi jaoks on seetõttu muutunud oluliseks, et nendest maavaradest riigitulu võtmise süsteem võimaldaks turuolukorraga piisavalt arvestada. Sel põhjusel on analüüsitud, kuidas omavahel siduda ressursitasu kogumise süsteem turuhinnaga. Lisaks vähendatakse seaduses põlevkivi ja turba keskkonnatasude alammäära alates juulist 2015 tasemeni, mille eesmärk on kohalikus piirkonnas kaevandamisega kaasneva häiringu kompenseerimine. See laekub kohalikule omavalitsusele. Ülejäänud osa laekub riigieelarvesse, selle tase kehtestatakse riigitulu saamiseks, mille ulatuses on valitsusel võimalik turuhinnast sõltuvat süsteemi rakendada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks välisõhu saastetasude suurendatud koefitsientide kasutamine valitud piirkondades.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (243 SE) täpsustatakse põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades. Eelnõuga võetakse üle EL põhjaveedirektiivi muudatused. Eelnõu järgi tuleb veemajanduskavas hakata esitama infot iga saasteainesisalduse ületamise kohta. Tänu täpsustatud andmetele saab võrrelda liikmesriikide põhjaveekogumite seisundit, ühtlustada saasteainesisalduse hindamise metoodikaid ning planeerida täpsemaid tegevusi põhjavee kaitsmiseks. Veemajanduskavasid vaatab riik üle iga kuue aasta tagant.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse eelnõuga (162 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, mille eesmärgiks on säästa 20 protsenti Euroopa Liidu primaarenergia, ehk maavarade ja kütuste tarbimisest, aastaks 2020 ja tagada energiatõhususe edasine suurendamine pärast 2020. aastat. Eelnõuga rakendatakse vaid meetmeid, mida direktiiv tingimata nõuab. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 5. juuni 2014 ning hilinemise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eelnõu näeb ette avaliku sektori energiatõhususe arendamise, milleks kohustatakse keskvalitsust rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3 protsenti hoonete pinnast energiatõhususe miinimumnõuete tasemele ning hankima energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid. Keskvalitsuse hulka kuuluvad eelnõu kohaselt Vabariigi Presidendi kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikohus, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigiprokuratuur ning valitsusasutused. Eelnõu näeb ette üldise energiatõhususkohustuse, mille täitmiseks maksustab riik kütuseid ja elektrit aktsiisiga, toetab korterelamute ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist jne. Suurettevõtjatele, ehk ettevõtjatele, kellel on rohkem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ületab 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot, kehtestatakse nõue viia regulaarselt läbi energiaauditeid. Esimene energiaaudit tuleb teha kuus kuud pärast seaduse jõustumist ning edaspidi iga nelja aasta järel. Eelnõu kehtestab ka auditite miinimumnõuded ja energiaaudiitori pädevuse nõuded. Suurettevõtjaid on Eestis ligikaudu 250. Eelnõu kohustab energiatarbimise juhtimiseks energiaettevõtjaid mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu (263 OE). Riigikogu kultuurikomisjon algatas Riigikogu otsuse eelnõu Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse uue liikme nimetamiseks põhjusel, et nõukogu senine liige Mihkel Raud tegi omal soovil nõukogu liikme kohalt tagasiastumise avalduse. Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Andres Anvelt ja kultuurikomisjon esitab seetõttu otsuse eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE) näeb ette tagada Riigikogu ajaloo seisukohalt oluliste dokumentide, dokumendikavandite ja salvestiste säilitamine.

Sündmused

Kell 13 –  Riigikogu juhatus annab pressikonverentsi. Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Helir-Valdor Seeder ja Jüri Ratas teevad kokkuvõtteid Riigikogu kevadistungjärgu tööst ning vaatavad ette sügisistungjärgule (ruumis L240).

Kell 14.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Kõrgõzstani delegatsiooniga.

Välislähetused

13. – 16. juuni

Riigikogu liige Ants Laaneots osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee 92. Rose-Roth seminaril Kiievis, Ukrainas.

15. – 18. juuni

Eesti-Iisraeli parlamendirühma liige Martin Kukk osaleb ajalookonverentsil “Eesti Vabariigist Iisraeli Riiki ehitama”, mis käsitleb Eestist välja rännanud juutide elusaatust ja panust Iisraeli riigi ellu. Kukk osaleb veel saatkonna korraldatud seminaril ning kohtumistel parlamendis Tel Avivis, Iisraelis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside