Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud raudteeseaduse eelnõu (201 SE) seletuskirja kohaselt on kehtivat raudteeseadust alates selle vastuvõtmisest 2003. aastal muudetud enam kui 30 korda, mis on teinud seaduse teksti raskesti loetavaks ning seetõttu on mõistlik välja anda uus seaduse terviktekst.

Eelnõu näeb ette vähendada riigilõivumäära, kui raudteeliiklusregistri toiminguteks esitatakse taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) e-teenuse infosüsteemi kaudu. Samas lisatakse seadusesse ka täiendavaid lõivusid näiteks raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa muutmise taotluste läbivaatamise eest.

Raudteerajatiste ehitus- ja kasutusõigusega seotu üheselt mõistetavaks muutmiseks muudetakse eelnõuga ehitusseadustikku ning täpsustatakse nõudeid raudteerajatistele. Samuti määratakse raudteerajatiste projekteerimistingimuste väljastamise pädevaks asutuseks TTJA.

Eelnõuga ülevõetavate ELi direktiivide puhul on tegemist neljanda raudteepaketi tehnilise samba õigusaktidega, mille eesmärk on viia lõpule Euroopa ühtse raudteeturu loomine. Nimetatud paketi eesmärk on elavdada raudteesektorit ja teha see konkurentsivõimelisemaks võrreldes teiste transpordisektoritega. Tehnilise samba rakendamisega loodetakse suurendada konkurentsi raudteesektoris vähendades kulusid ja halduskoormust ettevõtetele, kes soovivad tegutseda mitmes Euroopa Liidu riigis. Selleks saab edaspidi taotleda lubasid ELi Raudteeameti kaudu.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaidi, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE).

Eelnõu näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.

Seletuskirjas märgitakse, et 2015. aasta 26. novembril esitleti Euroopa Parlamendis teadusraportit, mille kohaselt on karusloomafarmide keelustamine ainus lahendus karusnahatööstuses aset leidvate loomade heaolu tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks. Raportist nähtub, et karusloomafarme, kus suudetaks metsloomade vajadustele vastu tulla, ei ole olemas. Ka parimad katsed loomade heaolunõudeid järgida ei suuda loomade heaolu tõsta tasemeni, mida enamik inimesi piisavaks peaksid.

Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil see teema esimest korda Riigikogus tõstatati. Riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. 10.mail 2017 lükati eelnõu (392 SE) esimesel lugemisel tagasi 49 poolt- ja 24 vastuhäälega. Teisel korral 2019. aasta alguses langes eelnõu välja 28 poolt- ja 25 vastuhäälega.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE) näeb ette kulutada 100 protsenti kliimaühikute müügi tulust kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus näeb ette kohustuse investeerida 50 protsenti heitmekaubanduse tuludest keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Tegemist on direktiivi miinimumkohustusega. Kehtiv seadus lubab valitsusel kasutada ülejäänud heitmekaubanduse tulusid üldiste eelarvevajaduste katteks. Arvestades kliimakriisi tõsidust, Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta ning süvenevat globaalset vajadust kiirendada roheinvesteeringuid, tuleb seaduse tasemel sätestada nõue kasutada kogu heitmekaubanduse tulu kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – kell 13: õpetajate järelkasvust, kutsutud Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Tallinna Koolmeistrite Nõukoja esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

rahanduskomisjonis – kell 9: 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE), kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab; kell 13: 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE), kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik;

sotsiaalkomisjonis – „Iga päev loeb – ehk uueneva vähiravi kättesaadavus täna ja tulevikus“, videosilla vahendusel on kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituudi, Ravimiameti, Onkoteraapia Ühingu, Eesti Onkoloogide Seltsi, Eesti Hematoloogide Seltsi, Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi, Vähiravifondi „Kingitud Elu“, Vähihaigete Laste Vanemate Liidu, MTÜ Meeta, Põhja Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti onkoloogiaõdede Ühingu, Ravimitootjate Liidu, WHO, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Leukeemiahaigete Liidu ja Eesti Vähiliidu esindajad, istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

väliskomisjonis – kell 13: julgeolekuolukorrast, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 10.15 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Ungari suursaadiku Kristóf Forraiga.

Kell 12.30 – Eesti-Itaalia parlamendirühm kohtub Itaalia suursaadiku Daniele Rampazzoga.

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub videosilla vahendusel Soome parlamendi spiikri Anu Vehviläineniga.

Kell 15.30 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone ja delegatsiooni asendusliige Leo Kunnas osalevad assamblee korraldatud veebiseminaril Mägi-Karabahhi teemal.

Kell 15.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski osaleb assamblee poliitikaasjade ja demokraatia komisjoni videokohtumisel.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside