Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (56 SE) võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi ja viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega.

Eelnõu kohaselt peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib sellistel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks.

Eelnõuga kehtestatakse samuti finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus. Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.

Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.

ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 2020. aasta 1. jaanuarist loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 2020. aasta 31. detsembriks.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kas õigusriik on ohus?“ arutelu, ettekandjad Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas, Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver ning endine riigiprokurör ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Steven-Hristo Evestus.

Komisjonide istungid

sotsiaalkomisjonis – kell 9: ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE);

väliskomisjonis – kell 13: „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tugeva välisteenistuse osast, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ja ministeeriumi esindajad; ülevaade arengutest Ukrainas, kutsutud Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk .

Sündmused

Kell – 9 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott kohtub Moldova suursaadiku Inga Ionesiiga.

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Moldova suursaadiku Inga Ionesiiga.

Kell 14 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Itaalia suursaadiku Daniele Rampazzoga.

Välislähetused

11.–14. detsember
Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb kliimaneutraalsuseteemalisel konverentsil COP25 Madridis Hispaanias.

12.–13. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Indrek Saar osaleb ENPA kodukorra komisjoni ja ENPA büroo kohtumistel Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]