Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele poliitilisest vastutusest, Madridi tippkohtumise kokkulepete täitmisest, Marko Mihkelsoni pildiskandaalist ja julgeolekust, Reformierakonna moraalsest palest, keskkonnatasudest, piltidest, mida ei tohiks mitte keegi mitte kunagi teha, Neeme 50 elanikest, võimude lahususest, koolitoidust ja ettevõtjate aitamisest. Sotsiaalkaitseminister vastab küsimusele, mis puudutab eakate toimetulekut.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõuga (645 SE) soovitakse luua riigisisene õigusraamistik Euroopa Liidu kalandusele ja vesiviljelusele suunatud fondide rakendamiseks, kalanduse riigiabi andmiseks ja kalanduse ühise turukorralduse meetmete rakendamiseks. Eelnõu abil viiakse ellu ELi ühise kalanduspoliitika ja ka riigisiseseid kalamajanduslikke eesmärke ning ELi eelarveperioodideks 2014–2020 ja 2021–2027 koostatud rakenduskavasid.

Eelnõu aitab kaasa toetusteks eraldatud raha eesmärgipärasele kasutamisele ja tegevuste paindlikumale rahastamisele ning aitab tagada kalamajandusliku riigiabi andmist ELis kehtivate reeglite järgi.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõuga (666 SE) ajakohastatakse vajalikud viited Euroopa Liidu õigusele ning muudetakse rakendatavaid sätteid vastavalt ühise põllumajanduspoliitika reformipaketile.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis ning viiakse põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine vastavusse ELi muudetud määrusega. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks.

Teine lugemine – viis eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõuga (649 SE) ratifitseeritakse protokoll, millega täiendati ja pikendati Eesti ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepet 10 aasta võrra ning lisati kokkuleppesse uued koostöövõimalused.

Kokkuleppe muutmise ja pikendamise eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd Eesti, USA ja Balti piirkonna teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste vahel. Kokkulepe reguleerib teadus- ja arendustegevuskoostöö vorme ja põhimõtteid, sealhulgas intellektuaalse omandi õigusi ja teabeturbekohustusi.

Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) seotakse töötuskindlustushüvitise maksmise periood majandustsüklitega. Praegu sõltub hüvitise maksmise periood vaid inimese tööstaažist, mille pikkusest olenevalt makstakse hüvitist kas 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, pakkudes nõrka kaitset majanduslanguse ning tugevat kaitset majanduse kasvufaasis.

Muudatuste kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuma osaliselt ka tööturu olukorrast. Eelnõu järgi määratakse inimesele töötuskindlustushüvitise taotlemisel hüvitise maksmise periood vastavalt staažile 180, 210 või 300 kalendripäevaks. Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist arvutab Töötukassa välja registreeritud töötute arvu ning võrdleb seda varasema perioodi keskmise registreeritud töötute arvuga. Kui majanduses toimuvat peegeldav tööpuuduse näitaja on madal, siis töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi ei pikendata.

Kehtiva seadusega võrreldes lüheneb hüvitise baasperiood 60 päeva võrra inimestel, kelle kindlustusstaaž on suurem kui viis aastat. Tavapärase tööpuuduse korral pikeneb nende hüvitise maksmise periood automaatselt 60 päeva ning kõrge tööpuuduse korral 120 päeva võrra. Inimestel, kelle staaž on lühem kui viis aastat, hüvitise maksmise baasperiood ei muutu, kuid neil ei pikene ka hüvitise maksmise periood tavapärase tööpuuduse korral. Küll aga pikendatakse seda 60 päeva võrra majandusolukorra halvenedes ehk kõrge tööpuuduse korral.

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (685 SE) muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (647 SE) tõstetakse kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammääri ja ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmääri.

Muudatuste aluseks on ELi teatis, millega korrigeeritakse kindlustusdirektiivi summasid tulenevalt inflatsioonist. Piirmäärad tuleb üle vaadata iga viie aasta järel. Esmakordse läbivaatamise käigus oli vaatlusaluseks perioodiks 31. detsember 2015 kuni 31. detsember 2020.

Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (667 SE) soovitakse ette näha kriisiennetus ja -lahendusmeetmed kesksete vastaspoolte ehk isikute jaoks, kelle vahendusel viiakse läbi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid. Keskne vastaspool täidab vahendajana iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja jaoks müüja rolli ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises.

Eelnõu põhineb ELi määrusel, mille eesmärk on reguleerida eelkõige olukordi, kus keskne vastaspool on sattunud või võib sattuda makseraskustusse. Laiem eesmärk on ära hoida raskuste ülekandumist finantssüsteemile ehk reguleerida, kuidas sellised kriisiolukorrad kõige efektiivsemalt lahendada, tagades minimaalse kulu maksumaksjatele.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Majanduskomisjoni algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõuga (729 SE) antakse omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalikes huvides võõrandada, võimalus saada seadusega ette nähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvatele asjaajamiskuludele ka tema tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest.

Oktoobris otsustas Riigikogu toetada õiguskantsleri ettepanekut viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus põhiseadusega kooskõlla osas, kus see ei näe omanikule ette täiendavate hindamiskulude hüvitamist, kui omanik soovib pidada riigi või omavalitsusega läbirääkimisi üldistes huvides omandatava maa, metsa või hoone hinnas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (632 SE) soovitakse muuta prokuröride teenistusliku järelevalve korda, et tõhustada prokuröride tegevust oma ülesannete täitmisel ning välistada kriminaalmenetluse kasutamine poliitilistel eesmärkidel. Eelnõu kohaselt hakkaks prokuratuuri tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet tegema Justiitsministeeriumi asemel Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (662 SE) soovitakse pikendada õppelaenu tagasimaksmise tähtaega, tõsta õppelaenu mahtu ning näha ette, et õppelaenu saavad ainult Eesti ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Samuti soovitakse sätestada, et Eestis õppivate Eesti kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja. Lisaks näeb eelnõu ette, et riik kustutab õppelaenust poole, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks, ning kogu laenu, kui laenusaaja loodud peres on vähemalt kaks alaealist last.

Sündmused

Kell 11 – Eesti-Iirimaa parlamendirühma liige Mati Raidma kohtub Iiri suursaadiku James Sherryga.

Kell 11 – Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Andres Sutt kohtub Saksamaa suursaadiku Annette Kleiniga.

Kell 12 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm kohtub Ukraina suursaadiku Mariana Betsaga.

Kell 15.30 – Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ja liikmed kohtuvad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide Noored Kotkad ja Kodutütred esindajatega.

Riigikaitsekomisjoni liige Kalle Laanet osaleb 6. kõrgematel digiriigi ja küberkaitse kursustel Roostal.

Välislähetused

5.–10. november
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Riigikogu delegatsiooni esimees Sven Sester osaleb OSCE PA organiseeritud Ameerika Ühendriikide kongressi vahevalimiste vaatlemisel Washingtonis.

7.–11. november
Riigikogu liikmed Maris Lauri (7.–10. november), Kersti Sarapuu ja Natalia Malleus osalevad naisliidrite ülemaailmsel foorumil Reykjavikis Islandil.

8.–12. november
Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe osaleb Wilfried Martensi Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Pro Patria Instituudi idapartnerluse projektis Tbilisis Gruusias.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]