Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Taavi Rõivas, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ning majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Peaministrile esitatavad küsimused puudutavad Euroopa põgenike kriisi, aktsiisipoliitikat, valmisolekut tulla toime rändevoogude liikumisega Kagu-Euroopast Eesti piirile, Riisipere-Rohuküla raudteed ning ELi välispiiri halduse paketti.

Sotsiaalkaitseminister vastab puuetega inimeste tööhõive edendamist puudutavatele küsimustele.

Majandus- ja taristuministrile esitatud küsimused on seotud tehnovõrkude taluvustasude ja nullbürokraatiaga.

Kell 14 – täiskogu istung

Riigikogus jätkub teisipäeval tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (147 OE) esimese lugemisega. Eelnõu näeb ette siduda riikliku vanemahüvitise saamine lapse arstlikus kontrollis käimise kohustusega.

Samuti on esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni algatatud võlaõigusseaduse § 403¹ täiendamise seaduse eelnõu (106 SE), mis näeb ette luua tarbijale võimalus negatiivses majanduslikus olukorras anda krediidiandjale või krediidivahendajale üle tagatisena märgitud vara selliselt, et üleantav vara kataks võetud krediidiga seotud olemasolevad ja tekkida võivad kulutused.

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (129 SE) võetakse üle ELi direktiivid, mis reguleerivad ELi ülese raudteepiirkonna loomist ning vedurijuhtide sertifitseerimist. Eelnõuga muudetakse raudteeturg läbipaistvamaks ja tõhustatakse koostööd, et hõlbustada rahvusvahelisi raudteevedusid, stimuleerida usaldusväärset ja jätkusuutlikku rahastamist ning suurendada Eestis Konkurentsiameti pädevust. Muudatused puudutavad eelkõige raudtee-ettevõtjaid, kes peavad vajadusel tegema muudatusi oma äristruktuuris, et eraldada teenindusrajatise käitamine muust tegevusest. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab võrgustiku teadaandes andma täpsemat teavet infrastruktuuri kasutamise tingimuste kohta. Raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on riik kohustatud jälgima, et infrastruktuuri-ettevõtja oleks võimeline ka infrastruktuuri arendama vastavalt riigiga sõlmitud kokkulepetele, mis tähendab, et vajadusel tuleb riigil infrastruktuuri-ettevõtjasse rahaliselt panustada. Eelnõuga täpsustatakse vedurijuhtide perioodilise vahekontrolli nõudeid, mille kohaselt peab kontrollima ka keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteel kasutamiseks määratud keel ei ole vedurijuhi emakeel. Keeleoskus on oluline, et vedurijuht ja dispetšer saaksid teineteisest kindlasti aru, vastasel juhul võivad arusaamatuste tõttu tekkida ohtlikud olukorrad. Eelnõu täpsustab Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) käitumisjuhendit, kui vedurijuht ei vasta kehtestatud nõuetele.

“Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018.” 2015. aasta täitmise aruanne, ettekandja justiitsminister Urmas Reinsalu.

Teine lugemine – 4 eelnõu:

Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (182 SE) kohaselt ei otsusta üldmandaadi alusel konkreetsel sõjalisel operatsioonil osalemist enam kaitseminister ja välisminister, vaid selle otsuse peab tegema Vabariigi Valitsus. Otsuse langetamisel ei pea valitsus mitte ainult ära kuulama Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust, vaid selle arvamuse ka oma otsuse langetamisel arvesse võtma.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõu (146 SE) kohaselt tõstetakse karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurust 4 eurolt 8 eurole. Trahviühiku suurus on sisuliselt püsinud muutumatuna alates 1. oktoobrist 2001. Euro kasutamisele võtmisel 2011. aastal ümardati väärteotrahvi ühik 3,8 eurolt 4 eurole. Praegused väärteotrahvid avaldavad süüdlastele üha vähem mõju. Seoses trahviühiku tõusuga kasvab ka hoiatustrahvi määr kiiruse ületamise eest. Senise kolme euro asemel võetakse arvestamise aluseks viis eurot. Lisaks on ette nähtud muudatused, millega trahviühiku suuruse tõstmist mõnevõrra leevendatakse. Esiteks arvestatakse alaealistele rahatrahvi kohaldamisel poolega täiskasvanutele vastavate seaduste vastutuse peatükkides sätestatud suurimast lubatud karistusest. Teiseks pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega senise 15 päeva asemel 45 päevani. Kolmandaks langetatakse eelnõuga väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt 8 eurole.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE) näeb ette luua ühtne ravimiregister, mis täidab edaspidi nii senise ravimiregistri kui ka koodikeskuse ülesandeid. Ravimiregistris peetakse üksnes andmeid müügiloaga ravimite kohta. Ka koodikeskus peab andmeid müügiloaga ravimite kohta ning lisaks veel andmeid müügiloata ravimite, eritoitude, meditsiiniseadmete ja ravimikoodide kohta. Ravimiregister on tehniliselt ja funktsionaalselt vananenud ning kordab peaaegu täielikult koodikeskuse funktsioone. Kahe registri ühendamisel luuakse register, mis on tehniliselt uuem ning seotud digiretsepti süsteemidega. Uus register parandab oluliselt kasutajamugavust ning suurendab registri veebiversiooni kasutamise võimalusi nii arstide, apteekrite kui ka patsientide hulgas. Registris on teave eesti ja inglise keeles ning on oluliselt kasutajasõbralikum võrreldes vanade registritega.

Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (81 SE) võetakse üle ELi direktiivid rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (menetlustingimuste direktiiv) ning millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (vastuvõtutingimuste direktiiv). Eelnõu eesmärk on ühtlustada liikmesriikide rahvusvahelise kaitse menetlusi, kehtestades Euroopa Liidus miinimumreeglid rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetlusele. Tagatakse rangemad nõuded rahvusvahelise kaitse menetlusele ning suurendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejale antavaid tagatisi. Eelnõu näeb ette ka võimaluse, et valitsus võib näiteks humanitaarsetest kaalutlustest või rahvusvahelise kohustuse täitmisest tulenevalt otsustada rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise väljaspool Eestit.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austraalia vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (180 SE). Sotsiaalkindlustusleping tagab piiriülese liikumise korral inimestele sotsiaalse kaitse. Lepingu peamine sihtrühm on Eestis ja Austraalias elavad vanaduspensionärid, kelle pension makstakse kinni pensioni väljateenimise asukohariigi poolt. Lepinguga tagatakse, et töötaja ei kaota ühe lepingupoole riigist naastes seal omandatud kindlustusperioode. Samuti võimaldab leping tööandjal lähetada töötaja ajutiselt teise lepingupoole riiki tööle vältides töötaja topeltkindlustuskaitse tekkimist.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (161 SE) tõstetakse lennuohutuse taset ning ühtlustatakse siseriiklik õigus ELi õigusaktidega. Euroopa Liidu tasandil reguleerib tsiviillennunduses toimunud lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamist ELi vastav määrus. Selle ELi määruse jõustumine eeldab muudatuste ja täpsustuste tegemist lennundusseadusesse. Kehtestatakse vajalikud nõuded, et tagada kõigil tasanditel tõhus lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem. Nimetatakse pädevad asutused, keda tuleb teavitada lennuohutust mõjutavatest juhtumitest. Nendeks asutusteks on jätkuvalt Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus. Täpsustatakse riigisiseste pädevate asutuste teavitamise ning vastavate andmete edastamise korda. Eelnõu muudab lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise tähtaega. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb sellisest juhtumist teatada 24 tunni jooksul, eelnõu kohaselt 72 tunni jooksul. Võrreldes kehtiva teatamise süsteemiga kohustab määrus juhtumist teatajat esitama ka ühe kuu jooksul pärast juhtumi toimumist Lennuametile esialgse analüüsi ning kolme kuu jooksul lõpparuande, mis tooks välja ohutusriskid ja kirjeldaks selle järel rakendatavaid meetmeid.

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Balti Assamblee presiidiumi istungil Riias.

Kell 11.30 – 16.45Eesti Juristide Liidu 27.aastapäeva konverents „Haldusreformi piirid, reformi õiguslikud alused ja valikud“. Ettekannetega esinevad põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ja Riigikogu liige Artur Talvik. Sõna võtavad veel rahandusministeeriumi, Tallinna linna, juristide liidu ja Riigikontrolli esindajad. Konverentsist toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).

Välislähetused

7. – 9. märts

Riigikogu liige Jaak Madison tutvub immigratsiooni kriisist tulenevate probleemidega Lesbose saarel Kreekas.

9. märts

Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Balti Assamblee presiidiumi istungil Riias.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside