Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 9. märtsiks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning välisminister Eva-Maria Liimets.
Rahandusminister peaministri ülesannetes vastab küsimustele olukorra kohta riigis, riigieelarve ja riigikaitse rahastamise kohta. Tervise- ja tööminister vastab küsimustele asutuste ühendamise ja töö ümberkorraldamise plaanide, ühiskonna lõhestamise, erakorralise meditsiini kättesaadavuse, teaduspärase tõendamise, Eesti ühiskonna ning võõrtööjõu kohta. Välisminister vastab küsimustele suhete kohta Venemaaga ja Ukraina toetamise kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kolm eelnõu:
Valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (472 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on ebaseaduslikult kinni peetud relvastatud röövi või piraatluse tõttu.
Meretöö seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni peetud. Sellises olukorras tuleb reederil jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani. Töötasu maksmise kohustust kohaldatakse nendele reederitele, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse kohaselt olema meretöötunnistus.
Eelnõuga reguleeritakse ka meretöölepingu kehtivust laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral. Meretöölepingu kehtivus pikeneb ajal, kui laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni, sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või ülesütlemisest või tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestis on hetkel üheksa reederit, kelle laevadel on meretöötunnistus. Transpordiametile teadaolevalt ei ole Eesti reederite laevadel olnud välisvetes juhtumeid, mida saaks käsitada piraatlusena või relvastatud röövina. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel on 2020. aastal toimunud maailmas kokku 192 piraatlusjuhtumit ja relvastatud röövi.
Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE) näeb ette vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisilaekumist.
Kehtiv seadus võimaldab enne müüki teha üksnes formaalset kontrolli, mis ei taga aktsiisisoodustuse sihipärast kasutamist. Enne müüki on ostja kohustatud müüjale suuliselt teatama kütuse kasutusotstarbe. Seega ei ole tegelikkuses eriotstarbelise diislikütuse ostmisel hetkel piiranguid ning see on kättesaadav kõikidele, kes ostuhetkel ütlevad kütuse kasutusotstarbeks põllumajanduse või kalanduse. Muudatuse tulemusena ei ole eriotstarbeline diislikütus enam kättesaadav kõikidele, vaid üksnes neile, kel on vastav ostuõigus.
Eelnõu näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, mille andmise otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Seega igale soovijale enam aktsiisisoodustusega kütust ei müüda. Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus.
Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (490 SE) viiakse autoveoseadus, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus jt seadused vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate direktiivide ja otsekohalduvate määrustega. Maanteepaketi eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused.
Rahvusvahelisel tasulisel autoveol hõlmatakse ühenduse tegevusloa nõudega ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass on 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi vahel. Muu hulgas on tegevusloa saamiseks vajalik koolituse läbinud veokorraldusjuhi olemasolu, kes vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest.
Direktiivi ülevõtmiseks on vaja kehtestada rakendusnormid, millega laiendatakse autoveosektorile lähetatud töötajate direktiivi nõudeid. Seetõttu tuleb edaspidi autovedu teises riigis teostavale autojuhile maksta vähemalt lähetuse toimumise koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu, seal hulgas ületunnitöötasu jm. Seda juhul, kui poolte kokkuleppel makstakse töötasu alammääras ning lähetuse toimumise koha töötasu alammäär on koduriigi töötasu alammäärast suurem.
Justiitsminister Maris Lauri ettekanne „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 heakskiitmine“ elluviimisest 2021. aastal.
Teine lugemine – kaks eelnõu:
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE) tehtavad muudatused puudutavad elatisabi maksmist ning vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi 1. aprillil 2022 jõustuva regulatsiooni täpsustusi.
Eelnõuga täiendatakse senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt elatisabi. Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii kohtumenetluse kui ka täitemenetluse ajal, ent mitte pankrotimenetluse ajal.
Eelnõuga luuakse võimalus teha vanematele, kelle laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi, proaktiivselt riigipoolne perehüvitiste pakkumus, et vanemad ei peaks emotsionaalselt keerulisel ajal tegelema sünnitoetuse ja vanemahüvitise taotlemisega. Emadele, kellel on õigus emapuhkusele, tagatakse eelnõuga õigus kasutada hüvitatud emapuhkust 100 kalendripäeva, ning kui emal on jäänud lapse surma hetkeks saada emapuhkust vähem kui 30 kalendripäeva, tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust. Ka isadel ning töö- või teenistussuhteta emadel on võimalik saada vastavalt isa või ema vanemahüvitist 30 päeva ulatuses, kui laps peaks sündima surnult või surema 70 päeva pärast sündi.
Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) muudab investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske. Samuti vähendab regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele ja tõstab hoiuste tagamise hüvitamise määra. Eelnõuga võetakse üle kaks vastavat ELi direktiivi. Eelnõu näeb ette Finantsinspektsiooni õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. Eelnõuga muudetakse investeerimisühingute kapitalinõuded vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Muudetakse investeerimisühingute juhtide ja juhtivtöötajate palkade maksmise tingimusi, mis praegu on samuti reguleeritud sarnaselt pankadele. Ühtlasi vähendatakse eelnõuga regulatiivset koormust investeerimisteenuste osutajatele, näiteks pankadele, investeerimisühingutele ja fondidele.
Esimene lugemine – kolm eelnõu:
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga (515 OE) esitatakse valitsusele plaan, kuidas kaitsta inimesi lubamatult kõrgete elektri- , maagaasi- ja küttearvete eest ning kuidas seda kõrget hinda kompenseerida.
Isamaa fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (500 SE) näeb ette sätestada seadusega ministeeriumite paiknemise asukohad, mida saab muuta üksnes läbi parlamentaarse arutelu ja seadusemuudatuse.
Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu (518 SE).
28. novembril 2018. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust.
Määrustega kohustatakse liikmesriike sisestama SIS-i hoiatusteade iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule on tehtud tagasisaatmisotsus või tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu.
Eelnõuga viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, politsei ja piirivalve seadus ning riigipiiri seadus nimetatud määruste nõuetega kooskõlla.
Lisaks tehakse muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmise valdkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist.
Sündmused
Kell 9.30 – korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Eduard Odinets juhib parlamentaarse poliitikakujundamise läbipaistvuse ümarlaudade sarja arutelu, mis keskendub lobitöö poliitikatele. Arutelust on veebiülekanne.
Kell 20 või pärast täiskogu istungi lõppu – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb märtsipommitamise 78. aastapäevale pühendatud küünalde süütamisel Harju tänaval.
Välislähetus
9. – 12. märts
Riigikogu liige Raivo Tamm esineb rahvusvahelisel Republican Institute’i ümarlaual Ateenas Kreekas.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]