Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt ja keskkonnaminister Siim Kiisler.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele tselluloositehase number 2, riigi eelarvestrateegia, Euroopa Liidu uue eelarveperioodi tingimuste, kohalike omavalitsuste otsustuspädevuse ja Tallinna-Helsingi tunneli ehituse kohta.

Siseminister Andres Anvelt vastab küsimustele illegaalse tööjõu kohta, välismaal elavate eestlaste valimisõiguse tagamise kohta ja radarvaatluse koondamise kohta Häirekeskusesse Tallinnas.

Keskkonnaminister Siim Kiisler vastab küsimustele metsade säästliku majandamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (580 SE) luuakse väärteomenetluse seadustikku uus menetlusliik – lühimenetlus, mida rakendatakse kergemate väärtegude puhul. Lühimenetlus aitab kokku hoida inimeste ja politsei aega ning väldib inimeste liigset karistamist.

Lühimenetlust rakendatakse lihtsamate väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki. Näiteks bussis ilma piletita sõit, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20-80 eurot.

Lühimenetluse kasutamine vähendab oluliselt paberite vormistamise aega. Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, väheneb ajakulu seadusemuudatuse tulemusena loodetavasti umbes viiele minutile. Hinnanguliselt hoiab lühimenetluse kasutuselevõtt kokku ühe politseipatrulli jagu ressurssi ööpäevas.

Seletuskirjas märgitakse, et täna on karistusregistris kanne ligi 250 000 inimesel ehk umbes 20 protsendil Eesti inimestest. Näiteks jääb karistusregistrisse jälg maha ka sellistest rikkumistest nagu bussis piletita sõitmine, punase tulega tee ületamine või katkine numbrituli. Edaspidi lühimenetlusega menetletud rikkumisi karistusregistrisse ei kanta. Sellega tehakse konkreetne vahe karmimate rikkumiste puhul määratavate karistuste ja kergemate rikkumiste puhul määratavate hoiatuste vahel.

Lühimenetluse kohaldamise eelnõuga muudetakse seitset erinevat seadust, näiteks väärteomenetluse seadustikku, aga ka liiklusseadust, tubakaseadust ja ühistranspordiseadust.

Teise lugemise käigus esitati eelnõule neli muudatusettepanekut. Üheks muudatusettepanekuks oli jätta eelnõust välja regulatsioon, mis suunaks esmase juhiloa omaniku liiklusteooria eksamile, kui talle on liiklusnõuete rikkumise eest määratud mõjutustrahv viimase 12 kuu jooksul. Teise olulisema muudatusettepaneku eesmärgiks oli jätta eelnõust välja autoveoseaduse muudatused. Muudatus nägi ette jätta eelnõust välja autoveoseaduses pakutud regulatsioon, mis annaks mõjutustrahvi kohta e-toimiku süsteemi kantud andmetele õigusliku tähenduse ning võimaldaks riigil kohaldada täiendavaid meetmeid. Kolmanda olulisema muudatusettepanekuga täiendati tuleohutuse seadust sätetega, millega määratakse väärteokoosseisud, millele on kohustuslik kohaldada lühimenetlust.

Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (583 SE) näeb ette vähendada Justiitsministeeriumi ülesannete mahtu seoses vabade õiguselukutsetega nagu notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid ja patendivolinikud. Kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamine, atesteerimine, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning kantselei iseloomuga ülesanded antakse üle avalik-õiguslikele kutseühendustele. Eelnõu näeb ette Patendivolinike Koja asutamise avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

Kohtute seaduses muudetakse paindlikumaks kohtunikuameti ühildamine õppetegevusega, võimaldades kohtunikel töötada avalik-õiguslikus ülikoolis õppejõuna. Samuti võimaldatakse kohtunikku üle viia riigiteenistusse ning kohtunikul on võimalus töötada rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides ja saada selle eest tasu.

Teise lugemise käigus esitati kümme muudatusettepanekut. Üheks muudatusettepanekuks oli muuta kohtutäituri seaduses sisalduvaid kohtutäituri põhitasu määrasid. Riigikohtu lahendist tulenevalt oli vaja muuta kohtutäituri põhitasu määrasid ja viia need põhiseadusega kooskõlla. Teise olulisema muudatusettepaneku eesmärk oli suurendada õigusselgust ning muudetakse täpsemaks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 sõnastust, mis võimaldab täituril arestida võlgniku alampalga (ja sellest väiksema) suurusega sissetulekust kuni 20% kuus, kui võlgniku muust varast ei piisa võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Kolmanda olulisema muudatusena jäeti eelnõust välja kõik vandetõlgi seaduse muutmist puudutavad sätted, kuna vandetõlkidel puudub huvi ja võimekus Kojaga seotud kohustuste iseseisvaks täitmiseks.

Valitsuse algatatud mõõteseaduse eelnõu (566 SE) käsitleb nõudeid mõõtevahenditele, nende kasutamisele ja vastavushindamisele, tagamaks mõõtetulemuse usaldusväärsus ja jälgitavus. Nõuetele vastava mõõtevahendi kasutamine on usaldusväärse mõõtmistulemuse saavutamise oluline alus. Mõõtevahendid, võrreldes tõsteseadmete või lõhkematerjali käitlemisega, ei kujuta endast potentsiaalset ohtu inimese elule, tervisele või keskkonnale, seetõttu on mõõteseaduses sätestatud nõuete kehtestamisel lähtutud põhiliselt mõõtmise ja selle tulemuse usaldusväärsuse kaitsmise vajadusest.

Eelnõuga uuendatakse terviklikult praegu kehtivat mõõteseadust, et kõrvaldada praktikas esinevad kitsaskohad ja tõlgendamisprobleemid, samuti ebamõistlikud piirangud. Uus seadus on lihtsam, praktilisem ning üheselt mõistetavam. Ühtlasi haakub seadus paremini teiste seonduvate õigusaktidega, nagu näiteks korrakaitseseaduse ning toote nõuetele vastavuse seadusega.

Teise lugemise käigus esitati eelnõule kolm muudatusettepanekut. Üheks muudatusettepanekuks oli muuta kehtetuks liiklusseaduse säte, mis oleks seadnud sõiduki tehnonõuetele vastavust kontrollivale äriühingule pädeva mõõtja nõude.

Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse eelnõuga (597 SE) võetakse üle Euroopa võrgu ja infoturbe direktiiv. Riigisiseselt kehtestatakse olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded. Samuti täpsustatakse küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel riikliku järelevalveasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti ülesandeid. Eelnõu eesmärgiks on tugevdada ühiskonna jaoks määrava tähtsusega teenuste osutamisel ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võrgu- ja infosüsteemide kaitset.

Seletuskirjas märgitakse, et ühiskonna toimimist oluliselt mõjutavad teenuseosutajad (näiteks elutähtsad teenused, olulised infrastruktuuri ettevõtted, Eesti Interneti SA) kui ka suuremad digitaalse teenuse osutajad (internetipõhised kauplemiskohad, otsimootorid või pilveandmetöötlejad) peavad seaduse jõustumisel rakendama riskianalüüsipõhiseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. Samuti seirama turvalisust ohustavat tegevust ning vajadusel rakendama meetmeid intsidentide mõju ja leviku vähendamiseks. Lisaks tekib kohustus teavitada olulise mõjuga küberintsidentidest Riigi Infosüsteemi Ametit.

Avalikus sektoris (sh KOV üksustes) laieneb kohustus rakendada infoturbemeetmeid ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele. Seni on kehtinud kohustus rakendada õigusaktist tulenevaid turvameetmeid üksnes infosüsteemidele, mis on andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Eelnõuga ei nähta avalikule sektorile ette märkimisväärseid uusi kohustusi. Infosüsteemide turvalisuse tagamine on juba pikka aega osa IT-süsteemide arendusest ja haldusest.

Teise lugemise käigus esitati eelnõule kaheksa muudatusettepanekut. Üheks olulisemaks muudatusettepanekuks oli see, et perearstide puhul on vajalik ühtlustada nende poolt kasutatavate infosüsteemide turvanõudeid vältimaks näiteks isikuandmete lekkeid või andmete krüpteerimist lunavara rünnakute käigus. Muudatusettepaneku normitehniline külg võimaldab selle hilisemat jõustamist. Perearstide arvukuse tõttu jõustuvad neid puudutavad sätted kokkuleppel Sotsiaalministeeriumiga 2022. aasta 1. jaanuaril, mis arvestab reaalset võimekust seaduse nõudeid täita.

Ühe muudatusettepanekuga täiendati Eesti Rahvusringhäälingu seadust rahvusringhäälingu kohustusega, täita elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades adekvaatse informatsiooni operatiivseks edastamiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse tagamiseks küberturvalisuse seaduse §-des 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid. Arvestades, et info elanikkonna teavitamisel kriisidest või tähtsatest ühiskonda puudutavatest sündmustest on äärmiselt oluline, siis tuleb tagada rahvusringhäälingu toimimise järjepidevus ja katkematus. Ühe muudatusettepanekuga jõustuvad Eesti Rahvusringhäälingut puudutavad sätted samuti 2022. aasta 1. jaanuaril, mis arvestab reaalset võimekust seaduse nõudeid täita.

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (608 OE) võimaldab kasutada Kaitseväe kuni 50 tegevväelast 2018. aasta 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis. Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest Malisse.

Prantsusmaa edastas Eestile 17. jaanuaril 2018 ametliku kutse osaleda Prantsusmaa operatsioonis Barkhane Mali Vabariigis.

Valitsuse algatatud maaparandusseaduse eelnõu (524 SE) uuendab terviklikult maaparanduse regulatsiooni. Maaparandus koosneb üldistanuna kahest osast: uute maaparandussüsteemide ehitamisest ja olemasolevate maaparandussüsteemide korrashoidmisest. Kavandatud regulatsiooni rakendamise tulemusel paraneb eeskätt maaparandussüsteemide toimimisvõime. Seletuskirjas märgitakse, et ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.

Eelnõu olulisemad muudatused puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse iga viie aasta tagant täienduskoolituse kohustus. Kehtivas seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtja nõustamine, aga see peaks olema sisulisem. Sellest tulenevalt nähakse ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Samuti ei tohi ta olla mitme ettevõtja vastutav spetsialist, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita. See peaks viima ehitusprojektide kvaliteedi paranemisele.

Eelnõuga muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni, mille kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Maaparandussüsteemi omanikele ühistu asutamisprintsiibis muudatust ei toimunud. Ka ühistu kui eraõiguslik juriidiline isik asutatakse nende omanike otsuse alusel, kelle omandis on üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maa-alast või üle ühe kolmandiku ühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühise eesvoolu pikkusest. Maaparandusühistuid oli 2016. aasta seisuga 196.

Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks nähakse ette eesvoolu kaitsevöönd. Eesvoolude nõuetekohane toimimine on eelduseks kogu maaparandussüsteemi toimimisele. Kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kõrghaljastust ja püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ja selle rajatisele. Samuti ei tohi muud ehitist ehitada ilma põllumajandusameti kooskõlastuse või loata.

Esimene lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE), mille järgi tuleb kõigil kolmandatest riikidest saabunud arstidel, hambaarstidel, õdedel ja ämmaemandatel läbida enne Eestis töötamiseks loa saamist tööpraktika ja sooritada eestikeelne teooriaeksam.

Eelnõu näeb ette korra arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooninõuete paremaks kontrollimiseks, kui inimene on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike või Šveitsi. Uus kord on läbipaistvam ja õigusselgem ning tõhustab järelevalvet.

Kvalifikatsiooni hindamises hakkavad eelnõu järgi osalema Terviseamet, Tartu Ülikool ning Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkool. Kõrgkoolid hakkavad korraldama ka tööpraktikale suunamist ja eestikeelset teooriaeksamit. Märgiti, et aastas esitab taotluse Eestis arstina tööle asumiseks umbes 40 ja õena tööle asumiseks 1–2 kolmandatest riikidest pärit inimest.

Teine oluline muudatus puudutab arst-residente. Eelnõu järgi tagatakse kõigile tööpraktikat sooritavatele arst-residentidele sõltumata nende töölepingu kestvusest katkematu ravikindlustuskaitse. See puudutab umbes 60 peremeditsiini arst-residenti, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid erinevates baasasutustes.

Valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) näeb ette võimaldada omandireformi reservfondist eraldada toetust omandireformi käigus või selle tagajärjel tekkinud elamumajanduse ja mahajäetud ehitiste probleemide lahendamiseks ning sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele.

Valitsuse algatatud “Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise lepingu, millega muudetakse kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut” ratifitseerimise seaduse eelnõu (606 SE) näeb ette ratifitseerida nimetatud kaubandus-, arengu ja koostöölepingu muudatused. Muudatused on valitsus heaks kiitnud 2008. aasta juulis ja neile kirjutas Eesti alla 2. juulil 2009.

Koostöölepingu eesmärk on tugevdada lepinguosaliste koostööd mitmes valdkonnas: elavdada lepinguosaliste suhtlemist, toetada Lõuna-Aafrika Vabariigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning piirkondlikku koostööd.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE), mis reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.

25. maist hakkab isikuandmete kaitse õigust reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ning eelnõu eesmärk ongi seda Eesti õiguses rakendada. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.

Üldmäärus annab tugevama kontrolli oma isikuandmete üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka õiguslik alus, siis andmed kustutatakse. Näiteks võib nõuda Google’ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt oma isikuandmete töötlemise lõpetamist ja kustutamist. Ettevõtjad ja organisatsioonid kohustuvad ka teavitama inimest tema isikuandmete ründamisest. Samuti peavad nad teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

Vastutus rikkumiste eest läheb suuremaks ja maksimaalne trahv isikuandmete töötlemise põhimõtete eiramise eest võib olla kuni 20 miljonit eurot või kuni neli protsenti juriidilise isiku käibest.

Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Selle kohaselt on näiteks alaealise isikuandmete töötlemise lubatud alampiir vahemikus 13-16 eluaastat. Eestis on eelnõu kohaselt lapse isikuandmete töötlemine lubatud juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõuga (617 SE) muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nimetatud isikud mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.

Eelnõu viib sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Nimetatud nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 1. juulil 2018.

Eelnõuga pikendatakse lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust.

Sündmused

Kell 9.15 – majanduskomisjoni esimees Sven Sester ja liikmed kohtuvad Baieri liidumaa avaliku teenistuse komisjoni delegatsiooniga (ruum L241).

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab arutelu „Eesti metsade rõõmud ja mured“ (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Võru Gümnaasiumi õpilastega.

Välislähetused

6. – 10. mai
NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni liige Hannes Hanso osaleb assamblee teadus- ja tehnoloogiakomitee tehnoloogia trendide ning julgeoleku alakomitee väljasõiduistungil Oslos ja Bodos Norras.

7. – 9. mai
Riigikogu esimees Eiki Nestor peab Eesti Vabariik 100 programmi raames tervituskõne Arvo Pärdi autorikontserdil Santa Sabina kirikus ja kohtub Itaalia senati spiikri Maria Elisabetta Alberti Casellatiga Roomas Itaalias.

7. – 21. mai
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames visiidil Malawis, Rwandas ja Zambias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]