Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu infotunnis osalevad peaminister Taavi Rõivas, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja justiitsminister Urmas Reinsalu. Peaministrile esitatud küsimused on seotud siseministeeriumi hinnanguga paarkonna seadusele, maksukoormuse ja maksupoliitikaga.

Haridus- ja teadusminister vastab küsimustele seoses teadus- ja arendustegevusega, Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamise ja täitmisega ning väärtuskasvatusega koolides.

Justiitsministrile esitatav küsimus puudutab poliitilise tegevuse piiranguid.

Kell 14 – täiskogu istung

Riigikogu täiskogu istungi päevakorras on 25 punkti. Istungi jätkub teisipäeval tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud eelnõude menetlusega.

Esimesel lugemisel on:

  1. Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) menetlusega. Eelnõu kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude, ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks.
  2. Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE). Eelnõuga langetatakse hääletamisõiguslikkuse iga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (edaspidi KOVVS) 18. eluaastalt 16. eluaastale vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõike 2 muudatusele, mis jõustus 13. augustil 2015. Eelnõu näol on tegemist põhiseaduskomisjoni k.a 25. mail algatatud samasisulise seaduse eelnõuga (42 SE), mis läbis Riigikogu täiskogus esimese ja teise lugemise, kuid mis ei saanud täiskogus 10. novembril 2015 kolmandal lugemisel nõutavat häälteenamust.
  3. Rahanduskomisjoni algatatud käibemaksuseaduse § 30 muutmise seaduse eelnõu (148 SE). Muudatuse järgi on maksukohustuslasel õigus ettevõtluseks kasutatavalt sõidukilt ja selle tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata ka juhul kui sõiduautot kasutatakse peamiselt tasu eest korraldatavaks sõitjateveoks tingimusel, et maksukohustuslasel on ühistranspordiseaduses sätestatud ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia.
  4. Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (111 SE). Eelnõu näeb ette keelustada tankla territooriumil asuvates ehitistes alkohoolse joogi jaemüük. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Kolmandal lugemisel on:

  1. Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (70 SE). Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Kõigile huvitatud kutsealadele tekib võimalus pakkuda Euroopa kutsekaarti, mis võimaldab kvalifikatsioonide lihtsamat ja kiiremat tunnustamist. Muudatustega selgineb süsteem ka tarbijatele, kuna liikmesriike kutsutakse üles läbi vaatama reguleeritud kutsealade kohaldamisala. Lisaks võetakse kasutusele hoiatussüsteem, mis kohustab riiklikke pädevaid asutusi hoiatama üksteist kutsealaste rikkumiste korral, eelkõige tervishoiusektoris.
  1. Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (73 SE). Eelnõuga reguleeritakse arst-residentide osalemist tervishoiuteenuse osutamisel ja täpsustatakse tervishoiuvaldkonna üliõpilaste tervishoiuteenuse osutamisel osalemise tingimusi. Lisaks laiendatakse eelnõuga üldarstiabiteenuse osutajate ja haiglat või õendushaiglat pidavate teenuseosutajate õiguseid selliselt, et nad saavad väljaspool tavapärast majandustegevust anda kasutusse neile kuuluvat kinnisasja. Samuti laiendatakse teenuste valikut füsioteraapiateenusega.
  1. Valitsuse algatatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu (93 SE). Eelnõuga kehtestatakse Eesti õiguses sotsiaalseadustiku üldosa uus seadus, millega luuakse ühtsed alused Eesti sotsiaalkaitsesüsteemile ja sotsiaalkaitse korraldusele. Sotsiaalseadustik loob õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades, kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse, töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral. Määratakse ka sotsiaalõiguse põhimõisted – sotsiaalkaitse ja hüvitis ning rahaline ja mitterahaline hüvitis selle liikidena. Eelnõu määrab teatud põhimõttelise minimaalse standardi, mis on aluseks igasugusele tegevusele sotsiaalkaitse vallas.
  1. Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE), mis toetub erinevatele põhiseaduslikele väärtustele – õigus abile puuduse korral, sotsiaalriigi printsiibile ja üldisele võrdsusõigusele, mis põhineb õigusele inimväärsele äraelamisele ja õiguspärase ootuse põhimõttele. Riiklikeks ülesanneteks on toimetulekutoetuse maksmine, vajaduspõhise peretoetuse maksmine, rehabilitatsiooniteenuse osutamine, erihoolekandeteenuste osutamine, lapsehoiuteenuse osutamine, asenduskoduteenuse osutamine, abivahendite andmine, sotsiaaltoetuse maksmine Eestisse elama asunud isikule, tasu maksmine lapse hooldamise eest teises perekonnas.
  1. Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse eelnõu (37 SE). Eelnõuga kehtestatakse tarbijakaitseseaduse uus terviktekst ja võetakse üle EL-i vastav direktiiv EL-i tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta. Olulisemad muudatused puudutavad veebipõhise interaktiivse platvormi loomist eelkõige piiriüleste tarbijakaebuste lahendamiseks ning tarbijale esitatud arve eest tasu küsimise keelamist. Eelnõus sisaldub nõue, mille kohaselt ei ole lubatud küsida eraldi tasu tarbijale esitatava arve eest. Praktikas on probleemid tõusetunud, kui kliendilt võetakse arve esitamise eest eraldi tasu.
  1. Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ning elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE). Eelnõu tõhustab meetmeid, mis tagavad telefoni-, mobiiltelefoni- ja lühinumbri numeratsiooni efektiivsema kasutamise. Eelnõu näeb ette olukorra lahendamise, kus numeratsioon on kasutusele võtmata või seda kasutatakse ebaefektiivselt, sealhulgas näiteks ka eritariifsete kõnede petuskeemide korraldamiseks. Eelnõuga muudetakse jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta kogutavate logifailide säilitamise aega seniselt 5-lt aastalt 10-le aastale. Kuna kohtu loal jälitustegevuse käigus kogutud tõendiks olevat logifaili ei saa hävitada enne, kui on läbi võimalike kohtuvaidluste aegumise tähtaeg, siis pikendatakse logifailide säilitamise tähtaega, kuna neil võib olla kohtumenetluses tõendi tähtsus.
  1. Valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seadus (125 SE). Eelnõuga leevendatakse ettevõtete kohustusi seoses pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolliga, mille tegemisest vabastatakse pakendiettevõtjad, kes lasevad turule vähem kui viis tonni pakendeid aastas. Statistika kohaselt on selliseid väikeettevõtteid Eestis ligikaudu 2000, nende ettevõtete osatähtsus turule lastud pakendikogusest Eestis on alla 2 protsendi.
  1. Riigihalduse minister Arto Aas annab Riigikogule ülevaade avaliku teenistuse 2014. aasta aruandest. Istungi päevakorras on see 8. punkt.
  1. Valitsuse algatatud aasta riigieelarve seaduse eelnõu (103 SE). Tuleva aasta riigieelarve maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 4,2 protsenti, ehk 358 miljonit eurot suurem kui 2015. aastaks riigieelarvega planeeriti. Eelarve on 0,6% struktuurses ülejäägis. Maksukoormus jääb järgmisel aastal ligikaudu käesoleva aasta tasemele ehk 33 protsendile. Tööjõumaksude mõju maksukoormusele kahaneb järgmisel aastal prognoositavalt 0,66 protsendi võrra SKP-st. Eelarve näeb ette tõsta õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi 4 protsenti. Võrreldes tänavusega tõusevad pensionid ja panustatakse rohkem tervishoiule.

Teisel lugemisel on 12 eelnõu:

  1. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (131 OE). Eelnõu näeb ette vajaduse korral Kaitseväe kuni 210 tegevväelase kasutamist 2016. aastal NATO reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force ) koosseisus.
  2. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (132 OE). Eelnõuga pikendatakse Kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus 31. detsembrini 2016. Eesti Kaitsevägi on osalenud NATO rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999.
  3. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med” eelnõu (133 OE). Eelnõu näeb ette Kaitseväe kuni kahe tegevväelase kasutamist 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016. Euroopa Liidu sõjalisel missiooni EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean) koosseisus. Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas: Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb alates käesoleva aasta augustist EUNAVFOR Medi operatsioonil ühe logistika staabiohvitseriga. 2016. aastal jätkatakse osalemist ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris.
  4. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” eelnõu (134 OE). Eelnõu pikendab alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016 Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Järgmise aasta lõpuni pikendatakse ka Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). 2016. aastal panustab Eesti EUTM Mali missioonil instruktoritega, kelle ülesandeks on Mali üksuste sõjaväeline väljaõpe. Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. MINUSMA-sse panustab Eesti järgmisel aastal kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga, kes teenivad MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitmeriigi-sihtüksuses ASIFU (All Sources Information Fusion Unit).
  5. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (135 OE). Eelnõu näeb ette vajadusel kuni 50 tegevväelase kasutamise järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Eelnõuga tagatakse, et Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.
  6. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” eelnõu (136 OE). Eelnõuga pikendatakse 2016. aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitava nõustamis- ja väljaõppemissiooni Resolute Support (RSM) koosseisus Afganistanis. Eesti jätkab panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja-Afganistani regioonis. Eesti riik on osalenud ISAFi (International Security Assistance Force) Afganistani operatsioonil 11 aastat (2003-2014), RSMil aga alates 2015. aastast.
  7. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” eelnõu (137 OE). Eelnõuga pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis. Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil samal ajal viibida operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused. Selleks näeb otsuse eelnõu ette, et kaitseväele seatud ülempiiri Liibanoni operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.
  8. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (138 OE). Eelnõuga pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eesti mehitab nii staabiohvitseride kui vanemstaabiohvitseride ametikohti. UNTSO ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida konfliktide eskaleerumist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast.
  9. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Riigi 2014. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (85 OE). Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.
  10. Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE). Eelnõu ajakohastab nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks. Eelnõu väljatöötamise tingis Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus nitraadidirektiivi ebapiisava ülevõtmise tõttu Eesti õigusesse. Eelnõuga kavatsetakse tõhustada põllumajanduse mõningaid veekaitsemeetmeid, täpsustada väetiste kasutamisega seotud sätteid ning sõnnikuhoidlatele kehtestatud nõudeid.
  11. Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (117 SE). Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu kultuuriväärtuste parema kaitse direktiiv. Muudatustega tugevdatakse liikmesriikide keskasutuste omavahelist halduskoostööd ning võetakse kasutusele siseturu teabesüsteem. Samuti pikendatakse kultuuriväärtuse omaniku või valdaja vastu tagastamisnõude esitamise tähtaega. Hüvitise maksmine kultuuriväärtuse omanikule või valdajale seotakse hoolsuskohustuse tõendamisega.
  12. Valitsuse algatatud tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (119 SE). Tagatisfondi seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on tõsta hoiustajate kindlustunnet. Ehk teisisõnu on eesmärgiks suurendada hoiuste kaitse ulatust pankade võimalike maksejõuetuse tagajärgede eest.

Komisjonides

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9.30: väljasõiduistung siseministeeriumisse, Riigikontrolli kontrolliaruannete „Siseministeeriumi 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ ning „Riigi 2014. aasta majandusaasta koondaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ arutelu.

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Tarvastu valla lasteaednike grupiga.

Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas on jõulueelsel kohtumisel Pirita sotsiaalkeskuses.

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Saksamaa parlamendipraktika pilootprojektides osalevate ametnikega.

Välislähetused

5. – 9. detsember
Väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja komisjoni liikmed Ants Laaneots ja Kadri Simson osalevad NATO Parlamentaarse Assamblee transatlantilisel foorumil Washingtonis.

6. – 8. detsember
Eesti-Valgevene parlamendirühma liikmed Einar Vallbaum, Valeri Korb, Dmitri Dmitrijev ja Peeter Ernits on töövisiidil Valgevenes.

6. – 7. detsember
Riigikogu liige Marianne Mikko osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitikaasjade ja demokraatia komitee istungil Brüsselis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside