Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis rahandusminister Martin Helme peaministri ülesannetes, maaeluminister Arvo Aller ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.

Martin Helme vastab küsimustele valitsuse rahajaotuse otsuste, tervisekriisi, Ida-Virumaa koroonameetmete, katuserahade ning koosmeele kohta koroonaviiruse tõrjumisel. Veel vastab Helme küsimustele turismimajanduse toetamise, välispoliitika, koroonaviiruse teise laine ajal ohjade käest laskmise, vaktsineerimise, viiruse leviku tõkestamise, valitsemise ning kriisihalduse kohta.

Arvo Aller vastab küsimusele kriisiabimeetmete kohta.

Raul Siem vastab küsimusele riiklike andmekogude turvalisuse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) kohaselt on järgmisel aastal riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu.

Järgmise aasta riigieelarve tugineb tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst puudujäägis.

Rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) võimaldab kohalikel omavalitsustel suurendada netovõlakoormust. See on vajalik, et COVID-19 levikust tingitud eriolukorras ja sellele järgneval perioodil saaks KOVid aastatel 2020–2027 tulude kasvu pidurdumise tingimustes võtta vajadusel suuremas mahus laenu majanduse elavdamiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks.

Tavaolukorras on iga KOVi netovõlakoormuse ülempiir kuuekordne põhitegevuse tulemi väärtus või 60 protsenti põhitegevuse tuludest. Praegu on netovõlakoormuse ülempiiriks kehtestatud erandjuhuks aastateks 2020 ja 2021 kümnekordne põhitegevuse tulem või 80 protsenti põhitegevuse tuludest. Eelnõuga pikendatakse netovõlakoormuse ülempiiri erandit 2024. aasta lõpuni. Sealt edasi väheneb ülempiir aastatel 2025–2028 järk-järgult.

Samuti täiendatakse eelnõuga veetasu vähendamise rakendamiseks meresõiduohutuse seadust. Muudatus on tingitud vajadusest toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu.

Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (200 SE) muudetakse notari ametisse saamise korda. Edaspidi tuleb notari ametikoha täitmiseks alati sooritada eksam ja enam ei saa kandideerida varem sooritatud eksami tulemuse alusel. Samuti täiendatakse muudatustega notariaadiseadust notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustusega.

Olulise muudatusena ühtlustatakse notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud maksimaalsed trahvimäärad advokaatidele ja patendivolinikele määratavate trahvimääradega. Rahatrahvi piirmäär tõstetakse 6400 eurolt 16 000 eurole.

Eelnõuga laiendatakse tingimusi, mille esinemisel võib kohtutäituri abi asendada kohtutäiturit. Ühtlasi antakse keskne roll riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) haldamisel ja arendamisel Justiitsministeeriumile – muudatuste jõustumisel kehtestab infosüsteemi põhimääruse edaspidi justiitsminister.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (257 SE) määratletakse seaduse tasandil töökeskkonna andmekogu eesmärk, kogutavad andmed ja andmete säilitustähtajad tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest. Uue nõudena nähakse eelnõus ette tööandja kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööinspektsioonile.

Eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja vähendada tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel. Selleks arendatakse töökeskkonna andmekogu hõlbustades asutuste ja ettevõtete suhtlust riigiga ja pakkudes uusi teenuseid. Eelnõuga suurendatakse tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas.

Eelnõuga soovitakse alates jaanuarist nelja kuu vältel vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski ja seeläbi COVID-19 haiguse levikut. Eelnõu kohaselt väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Teine lugemine – kaheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE).

Eelnõuga parandatakse seaduses tehnilised vead. Muudatustega viiakse ratifitseerimise seaduse eestikeelne tekst vastavusse ingliskeelse teatiste ja reservatsioonide originaaltekstiga.

Eelnõuga muudetakse topeltmaksustamise vältimise lepingute tabelis, mille suhtes soovib Eesti konventsiooni kohaldada, Valgevene lepingut puudutavaid andmeid. Teise muudatusena lisatakse seadusesse teatis, mille kohaselt hakkab Eesti konventsiooni kohaldama maksulepingutega hõlmatud maksude suhtes kalendriaasta algusest.

Konventsioon ratifitseeriti Riigikogus 4. detsembril 2019, kuid see ei ole Eesti suhtes veel kehtima hakanud. Pärast muudatuste jõustumist saab Eesti esitada ratifitseerimiskirja konventsiooni hoiuleandjale ning konventsioon saab Eesti suhtes kehtima hakata. Eesti suhtes hakkab konventsioon kehtima ratifitseerimiskirja hoiule andmise kuupäevast kolme kalendrikuu möödumisele järgneva kuu esimesel päeval.

Valitsuse algatatud Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu (258 SE).

Konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist filmialast koostööd Euroopas. Konventsiooni tulemusel on Eesti filmitootjatel võimalik rahvusvaheliste kaastootmise projektidega lihtsamini ühineda, laiendades seeläbi filmiprojektide tegemiseks loomingulisi ja rahastamise võimalusi.

Konventsioon kohaldub koostööfilmidele, näiteks mängu-, anima- ja dokumentaalfilmidele, mis on mõeldud kinos näitamiseks ja milles osaleb üldreeglina vähemalt kolm tootjat kolmest liikmesriigist. Eesti jaoks on konventsiooniga ühinemine oluline, et osaleda kaastootmisprojektides, kus tootja panus jääb alla 10 protsendi filmi tootmiskuludest, aga ei ole väiksem kui 5 protsenti. Võrreldes 1992. aasta konventsiooniga on minimaalset vajalikku vähemuskaastootja rahalist panust vähendatud ning see avab eelkõige väikeriikidele võimaluse osaleda senisest enamates kaastootmisprojektides.

Kaastootmine on olulise tähtsusega keskmisest suurema eelarvega Eesti filmide tegemisel, kuna ainuüksi Eesti rahastusega ei ole võimalik neid filme toota.

Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (235 SE) ajakohastatakse, korrastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni, et vähendada nii ülereguleerimist, dubleerimist ja õigusliku regulatsiooni mahtu kui ka halduskoormust.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse sellega puutumuses olevaid seadusi. Kaubandustegevuse seadus ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimisel, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamisel ega suhetes tarbijaga, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid.

Eelnõuga ei seata kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid. Säilib ettevõtlusvabaduse teostamiseks vajalik õiguslik raamistik.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu (231 SE) eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades. Selleks nähakse eelnõuga nendes asjades ette võimalus taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja, kelle teenuseid õiguste rikkumisel kasutatakse, rakendaks meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.

Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral, mis seisneb teatud sisu internetis kättesaadavaks tegemises, võimaldavad eelnõuga tehtavad muudatused nõuda vahendajalt näiteks vastava sisu ajutiselt mahavõtmist või sellele juurdepääsu takistamist kohtumenetluse ajaks. Eriti internetis toimuva rikkumise puhul on vahendaja sageli kõige paremas positsioonis rikkumise kiireks ja tõhusaks peatamiseks.

Kohustus võimaldada õiguste omajatel taotleda intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral kohtult esialgsete ja ennetavate ettekirjutuste tegemist ka vahendajate suhtes tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest.

Valituse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) tõhustab pankrotimenetlusi ja parandab seeläbi ettevõtluskeskkonna toimimist. Eelnõu näeb muu hulgas ette maksejõuetuse teenistuse loomist, halduri tasu süsteemi muutmist, pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamist ja kohtute spetsialiseerumist juriidiliste isikute pankrotimenetlustes.

Samuti reguleeritakse võlgniku varale kohaldatud aresti ja kohtuliku hüpoteegi lõppemist, pandipidajate nõuete kontrollimist, enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluse ja edasikaebamise korraldust ning tõhustatakse pankrotimenetluses ärikeelu rakendamist.

Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks. Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub eelnõu kohaselt tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks.

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE).

Eelnõuga luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist Maksu- ja Tolliametisse (MTA) ning lahendatakse praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksuteadet ei ole võimalik väljastada maa pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud. Lisaks viiakse maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega, mille kohaselt on asjaga seotud maksude tasumise kohustus riigivara kasutajal. Eelnõuga täpsustatakse MTA õigust edastada vajadusel valla- või linnavalitsusele teavet maksukohustuslase maksukohustuse kohta.

Lahendatakse ka praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksu tasumisest on võimalik hetkel kõrvale hoida pärijatel, kellele on pärimise käigus küll maa omandiõigus üle läinud, kuid kes ei ole kinnistusraamatu pidajale esitanud avaldust kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks. Sellise olukorra vältimiseks oleks MTA-l edaspidi võimalik maamaksuteade väljastada ka maa pärijale, kellele on pärimisregistri kohaselt maa omandiõigus üle läinud.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõuga (233 SE) muudetakse autori õigust saada hüvitist, kui tema audiovisuaalset teost või teoste helisalvestisi kopeeritakse tema nõusolekuta isiklikuks kasutamiseks. Uuendusena hakatakse tühja kasseti tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele.

Eelnõule lisatud muudatustega sätestatakse et kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele „õiglase hüvitise selle kahju eest”, mis neile hinnanguliselt tekib nende varaliste õiguste piiramise tõttu ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks vajadusteks koopiaid tehakse.

Kehtiva õiguse kohaselt määratakse tühja kasseti tasu suurus seaduses protsendina kauba väärtusest ning salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tasu küsitakse, kehtestatakse valitsuse määrusega. Muudatusena sätestatakse seaduses lühike loetelu seadmetest, mille lisamine loetellu on Vabariigi Valitsusele seadusest tulenevalt kohustuslik. Salvestusseadmetest on nendeks süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon ning salvestuskandjatest väline kõvaketas, USB-mälupulk ning mälukaart.

Samuti kehtestatakse seadusega nii salvestusseadmele kui salvestuskandjale rakenduvad miinimum- ja maksimumtasumäärad. Salvestusseadmetelt kogutava tasu määr oleks 3–8 eurot ning salvestuskandjatelt kogutava tasu määr 0,03–4 eurot.

Planeeritavad muudatused on vajalikud, et tagada süsteemi suurem paindlikkus ja võimalus seda korrigeerida vastavalt muutustele tarbijakäitumises, ning tasumäärade kehtestamisel arvestada, millest koopiaid tehakse, millises mahus ning milliseid seadmeid ja andmekandjaid helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse.

Lisaks eeltoodule antakse eelnõuga osa Justiitsministeeriumi autoriõigusega seotud rakenduslikke ülesandeid üle Patendiametile. Need ülesanded on orbteose staatust käsitleva info vahendaja roll  Eestis, riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning autoriõiguse komisjoni töö korraldamine.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele vesinikustrateegia väljatöötamine“ eelnõu (279 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja riiklik vesinikustrateegia, et kasutada vesinikutehnoloogiate võimalusi süsinikuheite vähendamiseks ja majanduse dekarboniseerimiseks. Vesinikustrateegia annab aluse vesinikutehnoloogiate integreerimiseks riiklikesse kliimadokumentidesse “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” ja  “Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030”.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus. Värske ajakirja fookuses on „Eesti 2035” pikaajaline strateegia. Esitlusest toimub veebiülekanne (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 13 – Riigikogu Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm kohtub videosilla vahendusel Aserbaidžaani parlamendi Aserbaidžaani-Eesti parlamendirühmaga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post [email protected]
päringud [email protected]