Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 9. aprilliks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Kristen Michal, kaitseminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Jürgen Ligi. Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele töötajate õiguste vähendamise, Tallinna Haigla ja tervishoiu rahastuse, poliitika, julgeoleku ja valitsuse prioriteetide kohta. Samuti on peaministrile üks varia küsimus. Kaitseminister vastab küsimustele, mis puudutavad raha kantimist Eesti kaitsetööstusettevõtetele Ukraina abistamise loosungi all ning kaitsetööstusparki. Rahandusminister vastab küsimustele, mis puudutavad valitsuse otsuseid, Eesti rahanduse juhtimist ning USA ja Eesti suhteid.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (570 SE) soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks.

Eesti riik seisab usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib. Usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik aga arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust. Menetluse käigus täpsustatud eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, kogudus või klooster oma tegevuses juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest ega olla põhikirja, lepingu või muude dokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Selline oht võib muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.

Samuti täpsustab eelnõu, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Veel täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ning nähakse ette, et kui kogudus või klooster soovib lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele, on võimalik seda teha võttes vastu uus põhikiri ja nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma selle kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

Eelnõu kohaselt on kirikutel ja kogudustel, kellel on vaja põhikiri, juhatuse koosseis või tegevus seadusega kooskõlla viia, selleks seaduse jõustumisest aega kaks kuud.

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) eesmärk on tugevdada merejulgeolekut Eesti merealal. Selleks täpsustatakse Kaitseväe ülesandeid ning vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamist.

Eelnõuga tagatakse Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, et Kaitsevägi oleks valmis merelt tulenevatele ohtudele kiiresti reageerima. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi õiguse reageerida Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele.

Eelnõuga täpsustatakse ka meetmeid, mida Kaitsevägi saab oma ülesannete täitmisel kasutada Eesti majandusvööndis. Praegu on Kaitseväe riikliku järelevalve ülesanded Eesti merealal seotud eelkõige riigipiiri valvamisega.

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse (haiglaerand) eelnõu (532 SE) eesmärgiks on haiglaerandi korras valmistatavate ravimite parema kättesaadavuse tagamine. Haiglaerand tähendab erandkorras uudse ravimi, näiteks geeniteraapia, valmistamist ja kasutamist konkreetse patsiendi raviks, kui tavapärane müügiloaga ravim ei ole kättesaadav või puudub sobiv kliiniline uuring.

2022. aastal kehtestati haiglaerandi regulatsioon, mis seab ranged piirangud, kuid praktikas on ilmnenud vajadus nende leevendamiseks. Eelnõuga soovitakse muuta haiglaerandi tingimusi, lubades uudsete ravimite valmistamist laiemale patsientide ringile ning kaotades piirangu valmistajate ja patsientide arvule. Samuti vähendatakse halduskoormust ja lühendatakse loa väljastamise tähtaegu. Haiglaerand soodustab haruldaste haigustega patsientide ravivõimalusi ning toetab innovatsiooni ja kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite arendamist.

Teiseks lugemiseks esitati kaks muudatusettepanekut. Esimese järgi täiendatakse ravimiseadust nõudega, et edaspidi hindab lisaks Ravimiametile patsiendi õiguste kaitse, ohutuse ja heaolu tagamist ka eetikakomitee. Teise muudatusettepaneku järgi võib Ravimiamet enne haiglaerandi loa väljastamist kaasata haiglaerandi ravimi hindamisse koosseisuväliseid eksperte ja Terviseameti.

Esimene lugemine – viis eelnõu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (592 SE) seletuskirjas märgitakse, et majanduslikult ebakindlal ajal, mil hinnad tõusevad ja majandus on Euroopa Liidu pikima languse haardes, ei ole seesugused koormavad maksud õigustatud.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE) eesmärk on kehtestada Eestis tegutsevatele krediidiasutustele erakorraliselt kasumilt täiendav tulumaksukohustus, mis motiveeriks neid muutma oma intressipoliitikat ning tooks ka lisatulu riigieelarvesse.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine, edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni“ eelnõuga (569 OE) tehakse valitsusele ettepanek peatada ajutiselt seoses kõigi tuuleparkidega algatatud planeeringute menetlemine edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu (559 SE): Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituut (IDEA) on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on toetada demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle kogu maailma.

IDEA asutasid 14 asutajaliiget 27. veebruaril 1995 Stockholmis peetud konverentsil. IDEA registreeriti kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga ja sellel on 2003. aastast ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus. Praeguseks on IDEA-l 35 liiget ja 2 jälgija staatuses osalist. Eesti ühinemine kiideti IDEA poolt heaks 2021. aastal. Liikmesuse jõustumiseks on vaja ratifitseerida IDEA põhikiri Riigikogus.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (572 SE) tugevdatakse meetmeid, et riiklik isikut tõendav dokument antakse vaid selleks õigustatud isikule.

Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse (digi-ID) taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesu- või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe (e-residentsuse piiranguriigid).

Eelnõuga saab PPA õiguse nõuda DNA-ekspertiisi juhul, kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged.

Eelnõuga luuakse isikusamasuse kontrollimise võimalus Eesti teabevärava mobiilirakenduse kaudu.

Eelnõuga lõpetatakse turvalisuse kaalutlustel 15. novembrist 2025 võimalus dokumendi sertifikaatide kehtivust peatada ja taastada, kuna sellest kuupäevast hakatakse rakendama uusi ID-1 formaadis dokumentide  tootmise ja usaldusteenuse osutamise lepinguid. Samuti lõpetatakse 1. maist 2025 vähese vajaduse ja kulude optimeerimise tõttu võimalus anda välja ID-1 formaadis teiseseid digitaalseid isikutunnistusi.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga õigusselguse huvides tagasisaatmisdirektiivist tulenevat lahkumisettekirjutuse regulatsiooni ning korrastatakse ABIS-e ja teiste andmekogude regulatsiooni, et tagada ühetaoline lähenemine ja vastavus isikuandmete kaitse üldmäärusele.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Eesti Energia arengud seoses Enefit Greeni aktsiatega, kutsutud Eesti Energia AS-i nõukogu esimees Anne Mere ja juhatuse esimees Andrus Durejko, Nasdaq Tallinna börsi juhatuse esimees Kaarel Ots, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak, riigikontrolör Janar Holm ja Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; riigikontrolör on komisjoni teavitanud, et tal ei ole võimalik istungil osaleda; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmus

Kell 12 – rahanduskomisjoni esimees Annely  Akkermann ja komisjoni liikmed Riina Sikkut, Maris Lauri, Mart Võrklaev ja Aivar Sõerd kohtuvad Soome parlamendi rahanduskomisjoni liikmetega. Kohtumisel osaleb ka Soome suursaadik Vesa Vasara.

Välislähetused

5.–10. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on koos Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa kolleegidega visiidil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

6.–10. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Kadri Tali (8.–10. aprill) ning delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross (6.–9. aprill) ja Tõnis Lukas (6.–9. aprill) osalevad ENPA kevadistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]