Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas justiitsminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning keskkonnaminister Siim Kiisler.

Justiitsminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes vastab küsimustele ettevõtete võrdse kohtlemise kohta ja omavalitsuste rolli kohta kiire interneti viimisel maale.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab küsimustele riigigümnaasiumite kohta Tallinnas, võrdsete võimaluste pakkumise kohta hariduses ning Eesti koolimatemaatika kohta.

Keskkonnaminister Siim Kiisler vastab küsimustele Keskkonnaameti tegevuste kohta Nursipalu näitel ja Pärnu jõestiku elupaikade taastamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (489 SE).

Asenduskoduteenuse korraldamise õigus läheb seoses maavalitsuste kadumisega uuest aastast kohalikele omavalitsustele. Maavalitsuste senised ülesanded seoses asendushooldusega jaotatakse kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti vahel. Tegevuslubade väljastamise õigus läheb Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb edaspidi ka järelevalvet.

Asendus- ja järelhooldusteenuse regulatsiooni eesmärk on asendushooldusel olevate laste võrdne kohtlemine, mis ei oleks sõltuvuses asendushoolduse vormist, lapse või noore vanusest, teenuseosutaja asukohast või muust, mis ei tohi olla aluseks mistahes diskrimineeriva olukorra tekkimisele. Asendus- ja järelhooldusteenust osutatakse haavatavale sihtrühmale, kes on pika- või lühiajaliselt jäänud ilma oma päritolupere hoolitsusest ja toest, ning kelle huve esindab kohtu poolt määratud või seadusest tulenev eestkostja, kelleks on enamasti valla- või linnavalitsus. Võrdse kohtlemise tagamiseks kaotatakse kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt eri liiki riigi korraldatavad teenused (asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine), mille osutamise kestus on erinev ja mille puhul lapse isiklike kulude osa kaetakse igakuiselt eri summades ilma, et sellel puuduks sisuline lapse vajadustest lähtuv põhjendus. KOV-i korraldatava abi peatükki luuakse juurde kaks teenust: asendus- ja järelhooldusteenus. Teenuste eristamise aluseks on nii teenuse sisu kui ka sihtrühm.

Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (498 SE) võetakse üle ELi vastav makseteenuste direktiiv, mis reguleerib uudseid makseteenuseid, maandab maksetega seotud turvariske ja suurendab tarbijakaitset. Eelnõu reguleerib kahte uut makseteenust, milleks on kontoteabe ja makse algatamise teenused. Neid teenuseid pakkuv ettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ja on edaspidi Finantsinspektsiooni järelevalve all, nii nagu kõik teised makseasutused. Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest. Makse algatamise teenus võimaldab netipoes tasumist ka ilma krediitkaardita või konkreetse krediidiasutuse pangalingi teenuseta. Eestis nimetatud teenuseid ei pakuta, kuid näiteks võib tuua USA-s pakutavat teenust Mint (kontoteave) ja Saksamaal makse algatamise teenust pakkuv Sofort.

Elektroonilise side ettevõtjad peavad hakkama taotlema Finantsinspektsioonilt makseasutuse tegevusluba, kui nende vahendatavad maksetehingud ületavad seaduses sätestatud piirmäärasid ja muid tingimusi (nt tasumine füüsilise kauba eest või m-parkimine). Juhul kui elektroonilise side ettevõtjate vahendatavad tehingud jäävad allapoole piirmäärasid (üksik tehing alla 50 euro ja üks klient võib maksetehinguid teha kuni 300 euro eest kuus), pole tegevusluba vaja.

Elektroonilise maksega seotud turvanõuded muutuvad rangemaks. Edaspidi peavad makseteenuse pakkujad kohaldama kliendi tugeva autentimise nõudeid. Tugev autentimine koosneb kahest asjast: miski, mida klient teab ja miski, mis kliendil on. Eestis on juba kasutusel mitmed tugeva autentimise kriteeriumidele vastavad autentimise vahendid, nt ID-kaart, mobiil-ID, samuti erinevad rakendused ja paroolikalkulaatorid. Sellest tulenevalt piiratakse ka paroolikaartide kui mitteturvaliste autentimisvahendite kasutust. Varastatud või kaotatud pangakaardi kuritarvitamise korral langeb kliendi omavastutuse piirmäär seniselt 150 eurot 50 eurole.

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (510 SE) kohandab eelarvekulusid seoses muutunud vajadustega. Kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu. Täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud ja samal kombel on neid jooksva aasta riigieelarve muudatusi tehtud igal sügisel. Kokku esitas valitsus riigikogule 54 muudatusettepanekut. Nende hulgas on Euroraha kaasfinantseerimise jäägi arvelt suunatakse kolm miljonit eurot sotsiaalteenuste osutamiseks, sh erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks. Kaasrahastamise jäägist suunatakse ka laboriseadmete soetamiseks kokku 1,4 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi alla kuuluvatele asutustele. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse 2,4 miljonit eurot valitsuse hariduskulude toetusfondi kohalikele omavalitsustele õpetajate palga tarbeks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees suunatakse ravimite eelarveülejäägist 100 000 eurot Põlva haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli kliinikumiga. Samuti läheb ravimite eelarveülejäägi arvelt 186 000 eurot kiirabiteenusele ja 14 000 eurot Kihnu helikopteriplatsi tarbeks, mis on vajalik kiirabiteenuse osutamiseks. Samuti tehti veel rida muudatusi eelarveraha ümbersuunamisel.

Riigikontrolör Alar Karis annab ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2016. – 2017. aastal.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2016. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (500 OE).

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Samuti annab aruanne valitsusele võimalus selgitada oma tegevust ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.

Dokument sisaldab tegevusaruannet (riigi üldised majandusnäitajad, avaliku ja valitsussektori finantsnäitajad, valitsussektori töötajate arv, tööjõukulud ja keskmine palk, tegevuskava täitmine ning riigi sisekontrollisüsteemid), riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet, täiendavat informatsiooni kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub ka riigikontrolli kontrolliaruanne.

Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE) näeb ette suurendada KredEx kaudu riigi garanteeritavate ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagatislepingute lubatud kogusummat ehk piirmäära. Ettevõtluslaenude puhul tõuseb lubatud tagatislepingute kogusumma 160 miljonilt eurolt 220 miljonini ning elamumajanduslaenude puhul 96 miljonilt eurolt 170 miljonini. Sellega võimaldatakse jätkata laenude garanteerimist kuni 2022. aastani prognoositud mahus. Muudatus lihtsustab peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu kapitalile. Samuti võimaldab muudatus jätkata eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks, näiteks korteriühistute või renoveerimislaenude võetavate laenude käendamist.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse eelnõu (495 SE).

Jäätmeseaduse uus versioon on ette valmistatud keskkonnaõiguse korrastamise raames ning asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse.

Elanikkonna ja jäätmekäitlusettevõtete jaoks on üks olulisem muudatus olmejäätmete veo teenuse hinna kujunemine. Selleks, et motiveerida inimesi senisest enam sortima jäätmeid, tuleb uue korra järgi prügiveo arvel eraldi näidata hinnad liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest. Kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on oluliselt odavam segaolmejäätmete äraandmisest, saab arvel hinna erinevuse väljatoomisel kliente motiveerida näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmetesse mitte viskama. Selleks, et muuta selgemaks avalike kogumismahutite kasutamine, ühtlustatakse seaduses prügikonteinerite värvilahendused vastavalt pakendijäätme liigile, mida sinna tohib visata. Uued paberi- ja kartongpakendijäätmete mahutid peavad olema sinised, klaaspakendijäätmete mahutid rohelised ning segapakendi jäätmete mahutid kollased. Olemasolevaid kogumismahuteid üle värvima ei pea, kuna see on liiga kulukas.

Täpsustatakse tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõudeid. Probleemtoote tootja rahaline tagatis peab katma nii tema poolt turule lastud toodetest tekkinud jäätmete käitlemise korraldamise kui ka käitlemise kulud. Näiteks, kui metsast leitakse rehvihunnik, siis see koristatakse ja kulud kaetakse tagatisest.

Muudatusi on ka vanarehvide, patarei- ja akujäätmete ning kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise ja taaskasutamise korraldamises. Edaspidi on nende toodete tootjad ehk valmistajad või maaletoojad, kohustatud liituma või sõlmima lepingu tootjavastutusorganisatsiooniga. Seni oli see vabatahtlik.

Sündmused

Kell 12 – õiguskomisjoni liikmed kohtuvad juuratudengite organisatsiooni ELSA (European Law Students’ Association) esindajatega (ruum L241).

Välislähetused

24. oktoober – 14. november
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames kohtumistel Botswanas, Sambias, Lesothos ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

5. – 8. november
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ning liikmed Andres Herkel ja Barbi Pilvre on väliskomisjoni töövisiidil Roomas Itaalias, kus kohtuvad Välisministeeriumi esindajate, parlamendi Esindajatekoja asespiikri, väliskomisjoni liikmete ja kaitsekomisjoni esimehega.

5. – 18. november
Riigikogu liige Mart Nutt osaleb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames kohtumistel Laoses, Bangladeshis, Myanmaris ja Bhutanis.

7. – 8. november
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb Euroopa Parlamendi foorumil „Young Members of Parliament Forum“ Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside