Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ja välisminister Margus Tsahkna.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad kriisideks valmisolekut, olukorda Eesti Vabariigis, Novaria Consultile antud laenu, bürokraatiat, Eesti ja Balti kaitsekavade arengut, Eesti tulevikku, õpetajate järelkasvu ja Venemaale seatud sanktsioone.

Välisminister Margus Tsahkna vastab küsimusele poliitiliste valikute kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise ja tulumaksuseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (260 SE) annab tööandjale võimaluse säilitada haiguse perioodil keskmise töötasu ka rasedale. Võrdse kohtlemise tagamiseks on kuni kaheksanda haiguspäevani makstav täiendav haigushüvitis sotsiaalmaksust vabastatud. Hüvitise sotsiaalmaksusoodustus laieneb eelnõu järgi ka rasedatele füüsilisest isikust ettevõtjatele. Teisel lugemisel tehti eelnõusse täiendus, mis välistab raseda füüsilisest isikust ettevõtja arvestusliku haigushüvitise tuludest mahaarvamise ja sedakaudu tulumaksust vabastamise, kuivõrd nii tööandja kui ka Tervisekassa makstavad haigushüvitised on tulumaksuga maksustatavad.

Eelnõu on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia põhiseadusega kooskõlla sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule.

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (303 SE) muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve seaduse muutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Esimene lugemine – 19 eelnõu

Jätkub eelmisel istungil pooleli jäänud Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis” eelnõu (312 OE) esimene lugemine. Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis” eelnõu (313 OE) võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” eelnõu (314 OE) võimaldab 2024. aastal Eestil NRF-i raames anda valmidusse kuni 76 kaitseväelast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (315 OE) võimaldab panustada 2024. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis” eelnõu (316 OE) võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõuga (317 OE) teeb valitsus Riigikogule ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogu otsuse piires.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini” eelnõu (318 OE) võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Rahanduskomisjoni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (337 SE) muudetakse füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise tingimusi. Eelnõu pikendab noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18-aastaste õppijate puhul kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Lisaks pikendatakse eelnõuga Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust aasta võrra.

Õigusselguse huvides täpsustatakse eelnõuga ka investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksete mahaarvamise tingimusi.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõuga (308 SE) luuakse uue loa liigina meretuulepargi hoonestusluba. Muudatustega koondatakse seni kolme erineva loamenetluse (hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba ja ehitusluba) nõuded üheks meretuulepargi hoonestusloa taotlemiseks. Kolme senise loamenetluse liitmisel tekkiv meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on mahukam kui seni iga menetlus eraldi, ent see on kiirem, kuna dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem.

Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehitusega ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE) puhul on tegemist Riigikogus menetlusest välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatab. Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse ELi 29. aprilli 2021. aasta määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamisega (TCO määrus).

Seletuskirjas märgitakse, et terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Meta Platforms, Twitter ja Youtube. Terroristliku veebisisu eemaldamine oleks veelgi tõhusam, kui seda oleks võimalik määratleda Euroopa Liidu tasandil ja ühtlustada selle käsitlemise ja eemaldamise reeglid nii veebimajutusteenuse pakkujate kui ka terrorismi vastu võitlevate ametkondade jaoks.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) (227 SE) puhul on tegemist Riigikogus menetlusest välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatab. Eesmärk on ajakohastada vangistusseadust ja lahendada praktikas tõusetunud probleeme. Eelnõuga muudetakse vangistusseaduse sätteid tehnoloogianeutraalsemaks, et soodustada üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, samuti tehakse seaduses mitmeid kinnipeetava taasühiskonnastamist soodustavaid ning vangla julgeolekut kindlustavaid muudatusi. Lisaks muudetakse teenistusõigust reguleerivaid sätteid.

Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõuga (257 SE) luuakse raamistik tööalase tegevusega teatavaks saadud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmeete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE) näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis 2015. ja 2019. aasta Haagi plenaaristungitel ning 2017. aasta New Yorgi plenaaristungil tehtud muudatuste ratifitseerimise. Kõnealuste muudatustega täiendatakse selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, ning laiendatakse tsiviilisikute vastase sõjategevuse määratlust. Ühe muudatusega kustutatakse aga konventsiooniga liitumise üleminekusäte.

Riigikogu liikmete Rain Epleri, Martin Helme ja Helle-Moonika Helme algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (78 SE) soovitakse muuta looduskaitseseaduse esimeses paragrahvis sõnastatud seaduse eesmärki selliselt, et inimene kui looduse osa ja looduslike protsesside mõjutajat ei käsitletaks loodusest eraldi ega kõrgemal seisvana.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (73 SE) soovitakse lõpetada põhjendamatu erisuse andmine juriidilisele isikule, kelle tegevus ei ole olnud vastavuses seaduses sätestatuga. Muudatusega eemaldatakse MTÜ Slava Ukraini tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 määratud juriidiliste isikute loetelust, kellele tehtud annetustelt ja kingitustelt residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (79 SE) soovitakse kaasajastada käibemaksuseadust, mis tagab mikro- ja väikeettevõtetel turul tegutsemise vabaduse ja õiguslikud raamid.

Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Leo Kunnase algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (29 SE) eesmärk on ametialase lohakuse ja ametiseisundi kuritarvitamise koosseisude taastamine karistusseadustikus.

Riigikogu liikmete Anti Poolametsa ja Ants Froschi algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (72 SE) eesmärgiks on valimiste võltsimise eest karistuse karmistamine.

Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (76 SE) eesmärk on karistusseadustikku täiendava kuriteokoosseisu lisamine, et tagada ravimite manustamise vabatahtlikkus ja selle osana vaktsineerimisvabaduse põhimõte.

Sündmused

Kell 14.55 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Läti peaministri Evika Siliņaga.

Kell 15 – Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse korraldataval Taiwani välispoliitika teemalisel seminaril.

Välislähetus

7.–10. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta osaleb Euroopa Sõprade „Politics and Ideas“ aastaistungil Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]