Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, välisminister Margus Tsahkna ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Peaminister vastab küsimustele majanduse olukorra, valimislubaduste ja kokkulepete täitmise, riigi olukorra, valitsuse otsuste, julgeoleku, riigi ja kiriku, poliitilise olukorra ja Eesti-Ukraina julgeolekuleppe kohta. Välisminister vastab küsimusele sõnumiselguse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – viis eelnõu

Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõuga (257 SE) luuakse miinimumraamistik tööalase tegevusega teatavaks saadud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmeete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks. Eelnõu eesmärk on reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevatele tegudele.

Eelnõuga luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Uue regulatsiooniga nähakse ette teavitamise viisid ja kanalid ning millal, mis ulatuses ja tingimustel teavitaja kaitse kohaldub. Eelnõu kohaldub näiteks riigihangete, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvatervise valdkonnas rikkumistest teavitamisel. Riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel on eelnõu järgi kohustus luua teavituskanal Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamiseks.

Kaitse saamiseks on nõutav, et teavitajal on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub kooskõlas seadusega. Eelnõu laiem eesmärk on avalike huvide ja õiguskorra toimimise kaitsmine. Kaitse saamine ei sõltu teavitaja motivatsioonist ega tegutsemisest avalikes huvides, vaid eelkõige on nõutav, et teavitatakse konkreetsetes valdkondades Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisest, teavitati esmalt asutusesiseselt või pädevat asutust ning teavitajal on alust uskuda, et info vastab tõele.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiv. Eelnõu keskendub kitsalt Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisele. Liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta 2021. aasta detsembriks.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (332 SE) luuakse riigisisene mehhanism, et tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest. Muudatus lubab kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete varasid, mis on sanktsioonide alusel külmutatud, ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb. Lisaks täpsustab eelnõu rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel riigiasutuste pädevusi ning annab neile sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selgemad õiguslikud alused.

Komisjon viis teise lugemise eel eelnõusse seitse muudatusettepanekut, sealhulgas muudatuse, mille kohaselt otsustab vara kasutamise kahjuhüvitise ettemaksuna haldusmenetluse käigus Välisministeerium. Algses sõnastuses tulnuks vara kasutamiseks taotleda luba halduskohtult.

Eelnõu kohaselt eeldab kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise otsuse tegemine, et õigusvastase teoga on tekitatud kahju, mis on tõendatud ja mis tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitada, ning kahjustatud välisriik on esitanud kahju tekitanud välisriigile vastava nõude, mida kahjutekitaja ei ole mõistliku aja jooksul täitnud. Eestis vara kasutamise menetluse alustamiseks peab olema Eestile esitatud sellekohane palve ning palve esitanud riigiga peab olema kokku lepitud kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise ja vara omanikule nõudeõiguse loovutamise tingimused. Lisaks peab olema piisavalt tõendatud vara omaniku seos õigusvastase teoga.

Eelnõusse tehtud muudatuse kohaselt tuleb Välisministeeriumil välja selgitada kõik varaga seotud asjaolud ja omandisuhted ning tuvastada, et ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu kaaluksid isiku huvid üles vajaduse meedet rakendada. Vara omanikul on eelnõu kohaselt õigus vaidlustada vara kasutamise otsus halduskohtus.

Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõuga (378 SE) tehakse seadusesse tehnilise iseloomuga muudatusi. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks volitusnorm loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra osas, sest seda reguleerivad Euroopa Liidu määrused. Nähakse ette võimalus volitatud labori teenuse sisseostmiseks, kui labor asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriigis.

Lisaks täpsustakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega seotud loa taotlemist, mis Eestis puudutab ühte ettevõtet. Euroopa Liidus on võimalik toitu ioniseeriva kiirgusega töödelda väga piiratud ulatuses. Töödeldakse ainult kuivatatud aromaatseid maitsetaimi ja vürtse ning taimse päritoluga maitseaineid, et vähendada patogeensete mikroorganismide arvu ja pikendada toote kõlblikkusaega.

Rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (391 SE) suurendatakse Riigikogu rolli põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuste tegemisel ning välditakse olukorda, kus valitsus otsustab nende sõltumatute institutsioonide rahastamise üle, kelle ülesanne on täitevvõimu tegevuse sõltumatu kontrollimine ja tasakaalustamine.

Eelnõu loob aluse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Valitsusel on ka edaspidi õigus ja kohustus hinnata põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlust. Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvetaotlused täies ulatuses rahanduskomisjonile ja Rahandusministeeriumile ning erimeelsuste korral esitab valitsus eriarvamuse koos põhjendusega rahanduskomisjonile. Rahanduskomisjoni otsus ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused lisatakse riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde lisadena.

Põhiseaduse järgi on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus kui põhiseaduslikud institutsioonid oma tegevuses sõltumatud. Sõltumatus kui demokraatliku õigusriigi alus ja võimude lahususe kindlustaja tähendab kõige üldisemalt, et põhiseaduslikud institutsioonid peavad oma ülesannete täitmisel olema vabad muude riigivõimuharude, eelkõige täitevvõimu survest.

Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (399 SE) kehtestatakse ühe- ja kahesendistele euromüntidele kohustuslikud ümardamisreeglid. See tähendab, et kaupmehel on kohustus sularahamakse korral ostukorvi maksumus ümardada üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

Muudatusega väheneb vajadus ühe- ja kahesendiseid münte juurde toota. Praegu saavad inimesed neid münte kauplustest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ostmisel ise väga vähe. Seetõttu langeb enamik münte ringlusest välja ja tekib vajadus neid juurde toota. Väikese nimiväärtusega müntide tootmis- ja käitlemiskulud on võrreldes nende väärtusega aga ebaproportsionaalselt suured ning nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu

Keskerakonna fraktsiooni agatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõuga (367 OE) soovitakse reageerida praegusele keerulisele majanduslikule olukorrale. Solidaarsusmaksu kehtestamine on üks viis, kuidas tagada täiendavaid vahendeid majandusliku stabiilsuse ja sotsiaalse heaolu tagamiseks Eestis.

Rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ eelnõuga (403 OE) tehakse ettepanek nimetada alates 1. juunist 2024 kuni 31. maini 2026 Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Preagu on nõukogu liige Aivar Kokk.

Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (400 SE) kaasajastatakse mõningaid liikluskindlustuse detaile. Väiksemad sõidukid on läinud nii võimsaks, et nendega juhtunud õnnetustes saavad inimesed viga, selle riski maandamiseks kohustab uus regulatsioon kindlustama kergliikureid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilogrammi.

Kindlustatud peab olema iga sõiduk, mis liigub maismaal üksnes mootori jõul. Erand tehakse mootoriga ratastoolidele ja üksnes piiratud alal kasutatavatele sõidukitele nagu murutraktorid. Selleks et lihtsamini aru saada, kas sõidukile laieneb kohustuslik liikluskindlustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi põhjaliku abimaterjali.

Kõnealused muudatused lähtuvad Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivist. Lisaks kergliikurite kindlustamise nõudele võetakse Eesti õigusesse üle põhimõte, et kui kindlustusselts läheb pankrotti, peab igas liikmesriigis olema garantiifond, mis hüvitab kahjud maksevõimetu ühingu eest. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.

Seaduse muutmisega tõstetakse ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärasid: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Eelnõu seletuskirja järgi on Eesti keskmine asjakahju ligikaudu 2200 ja isikukahju 4200 eurot. Eesti suurim liikluskindlustuse kahju läbi aegade on aastast 2018 summas 5,6 miljonit, millest isikukahju 5,4 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (385 SE) lahendatakse välissuhtlemisseaduse rakendamise pikaajalise praktika käigus ilmnenud kitsaskohti. Ühe olulise muudatusena lihtsustatakse eelnõuga välislepingute ettevalmistamise ja sõlmimise menetlust, et muuta see tõhusamaks. Suurim kavandatav muudatus puudutab välislepingu materjalide välisministeeriumile esitamist ning välislepingute muudatuste menetlemist eri tasanditel. Muudatusi kavandatakse ka välislepingute jõustamise, reservatsioonidele ja deklaratsioonidele vastuväidete tegemise ning välislepingute peatamise ja peatamise lõpetamise korda. Teise olulise muudatusega korrastatakse välissuhtlemisseaduses sisalduvaid volitusnorme, sh andmekogude asutamiseks antud volitusnorme ning viiakse lõpule andmekaitsereform.

Välissuhtlemisseaduses on mitme andmekogu asutamise volitusnormiks üldvolitus, mis ei sisalda põhiõiguste riive eesmärki ega ulatust. Kui isikuandmete töötlemine andmekogus toob kaasa täiendava riive, peab põhiõiguse riive eesmärk ja ulatus olema sätestatud seaduses. Andmekogude asutamise ja muude volitusnormide korrastamine tagab sihtrühmade jaoks õigusselguse. Eelnõuga uusi andmekogusid ei looda ega kavandata muuta olemasolevate toimimist ega neis töödeldavate andmetega seonduvat.

Õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE) eesmärk on lahendada enne seaduse jõustumist 1. juulil 2024 seaduses ilmnenud praktilised kitsaskohad. Turvaettevõtjale seatakse kohustus säilitada neid salvestisi, kus kajastub süüteotunnustega tegu, et uurimisasutustel oleks menetluse käigus võimalik tõendeid koguda ja välja selgitada süüteo asjaolusid. Samuti lühendatakse aega, mil turvaettevõtja on kohustatud turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestist säilitama kuuelt kuult ühele kuule salvestamise päevast arvates. Ühtlasi lisandub turvateenistujale kohustus läbida lisaks täienduskoolitusele ka tema tööks vajalik õpe (valvetöötaja õpe, turvatöötaja õpe, turvajuhi õpe). Peale selle täpsustatakse eelnõuga seaduse sõnastust. Eelnõu § 1 punkti 1 muudatuse kohaselt asendatakse TurvaTS § 9 lõike 1 punktis 1 sõna „turvamine“ sõnadega „kaitsmine ja korra pidamine“ ning punktides 2 ja 3 sõnad „valvamine ja kaitsmine“ sõnaga „turvamine“.

Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (387 SE) soovitakse tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta inimeste hääletamisõigus kohalike volikogude valimistel. Kui praegu saavad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, siis eelnõu järgi saaksid kohalikel valimistel osaleda üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.

Algatajate sõnul on kolmandate riikide kodanike hääletamisõigusest Eesti kohalikel valimistel saanud julgeolekuküsimus ja seda eriti Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis ning seetõttu ei peaks Venemaa ja Valgevene kodanikel olema võimalik kohalike volikogude valimisel osaleda.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (330 SE) soovitakse anda Kaitseväe Luurekeskusele julgeolekuasutuse staatus, et tagada Kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras.

Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (370 SE) soovitakse muuta politseiametniku vande teksti.

Rahandusministri Mart Võrklaeva 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest (sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2022. ja 2023. aastal).

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Kaitseotstarbelised hanked“, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmus

Kell 9.30 – Riigikogu vesinikutehnoloogia ja taastuvenergia toetusrühma ning Eesti Vesinikuklastri seminar “Taastuvenergia kasv ja vesinikutaristu vajadus Läänemere piirkonnas” (konverentsisaal).

Kell 10 – väliskomisjon kohtub Toronto International Center KESKUSe tegevjuht Ellen Valteriga ja Toronto Eesti Maja esimehe Veiko Parminguga.

Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Poola ja Ameerika Ühendriikide suursaatkonna korraldatud näituse “Emme, ma ei taha sõda!“ (Riigikogu hoone vestibüül).

Kell 14.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub uue Kasahstani suursaadiku Altay Kulginoviga.

Kell 15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Kaplan Foundationi esindajatega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside