Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Taavi Rõivas, kultuuriminister Indrek Saar ja välisminister Marina Kaljurand.

Peaminister Taavi Rõivas vastab küsimustele Eesti esindaja kohta Euroopa Kontrollikojas, Maanteeameti büroode kohta ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni raporti kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastab küsimustele okupatsioonide muuseumi ja kultuuritöötajate palkade kohta.

Välisminister Marina Kaljurand vastab küsimustele saatkondade võrgustiku kohta ning infolekke kohta ja töökorralduse kohta Välisministeeriumis.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teeb töövõimereformiga seotud muudatused kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu seadus, kaitseväeteenistuse seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus viiakse kooskõlla 1. juulil 2016 jõustuva töövõimetoetuse seadusega, säilitades kaitseväelastele ettenähtud sotsiaalsed tagatised praegusel kujul. Võrreldes teiste valdkondadega tekib kaitseväeteenistuses kõige enam tervisekahjustusi ning teenistusülesannete täitmisel saadud vigastused on ühtlasi väga erineva raskusastmega. Töövõimereformi käigus toimuv üleminek osalise või puuduva töövõime hindamisele tähendaks kaitseväelastele ettenähtud tagatiste olulist vähenemist, mistõttu säilitatakse nende puhul ka edaspidi ühekordse hüvitise maksmine vastavalt saadud vigastuse raskusastmele. Kaitseministeeriumi valitsemisalas jätkab kaitseväe arstlik komisjon püsiva töövõimetuse ulatuse tuvastamist ja selle väljendamist töövõime kaotuse protsentides. Samuti säilib kaitseväeteenistuse seaduse alusel töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni perioodiline maksmine, et tagada kaitseväelastele suurem kindlustunne kõrgema riskiastmega teenistusülesannete täitmisel. Lisaks töövõimetuse tuvastamisega seotud muudatustele ühtlustatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud sotsiaalteenuste ja abivahendite tagamise korraldust töövõimereformi käigus tehtavate muudatustega. Muudatused on kavas jõustada samal ajal töövõimetoetuse seadusega, 1. juulil 2016.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse eelnõu (169 SE) on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning eelnõu eesmärk on kehtivat õigust korrastada ja muuta regulatsioonid adressaatidele arusaadavamaks. Valdavalt jääb regulatsiooni sisu kehtiva seadusega võrreldes samaks, kuid tehtud on ka mõned muudatused ja täpsustused.

Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (206 SE) võetakse üle Euroopa Liidu uus tubakadirektiiv, millega ühtlustatakse liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi õigusnormid. Eelnõuga täiendatakse tubakaseadust elektroonilise sigareti ja elektroonilise sigareti nikotiini sisaldava täitevedeliku turustamise nõuetega. Elektrooniline sigaret ei tohi sisaldada nikotiini rohkem kui 20 mg/ml ja peab sisaldama nikotiiniannuseid ühtlaselt. Nikotiini sisaldav vedelik ei tohi sisaldada lisaaineid nagu vitamiinid või ained, mis loovad mulje, et toode on tervisele kasulik või ohutu. Eelnõu kehtestab tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keelu.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (222 SE) viiakse loomade vedamist käsitlev regulatsioon kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ja Euroopa Liidu õigusega. Et takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning suurendada riigi tauditõrje võimekust, muudetakse loomatauditõrje seadust, arvestades 2014. aastast tänaseni saadud kogemusi sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel. Täpsustatakse tauditõrjemeetmeid, sealhulgas Veterinaar- ja Toiduameti pädevust loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. Karmistatakse taudidele vastuvõtlike loomade pidamise nõudeid. Täpsustatakse ja kaasajastatakse elussigade piirangutsoonist väljaviimise ning sealiha ja -toodetega kauplemise reegleid. Muudetakse ka loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise aluseid. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomapidaja taasasustab piirangutsooni kehtimise ajal loomadega sellise ehitise, kus on sama taudi puhang olnud, ja ta on taudikahjude hüvitamiseks juba toetust saanud. Samuti nähakse ette võimalus, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastavaid dokumente vähemalt üks aasta.

Olulise tähtsusega riikliku küsimusena raporti “NATO heidutus Läänemere piirkonnas, hetkeseis ja perspektiivid” arutelu.
Ettekandjad riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, kaitseminister Hannes Hanso ja SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu

Teine lugemine – 8 eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (238 SE) muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-i 16 ja sätestatakse projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ja omanikujärelevalve tegevusalal kutsepõhise ülemineku tähtajaks 1. jaanuar 2018. Kehtiva seaduse kohaselt ei saa ilma omandamata kutseta pädevust tõendada alates tänavu 1. juulist eespoolnimetatud tegevusaladel. Kutsepõhisele tegutsemisele üleminekuks ette nähtud üleminekuperioodide pikkuste kehtestamisel lähtuti kutse andjate võimekusest tagada kvaliteetne kutsete menetlemine, et vältida kiirustamisest tingitud ebakvaliteetset tööd. Samuti on lähtutud sellest, et üleminekuperioodi pikkus oleks piisav ka valdkonnas tegutsevatele isikutele vajaliku kutse saamiseks. Üleminekuperiood nimetatud küsimuses lõpeb ehitamise tegevusalal 30. juunil 2018.

Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE) eesmärk on korrastada Kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks antakse eelnõu kohaselt Kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni oli Kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas. Samuti laiendab eelnõu Kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos Kaitseväega on varjatud. Tsiviilkontroll Kaitseväe luure tegevuse üle on tagatud teenistusliku järelevalvega Kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega Kaitseväes. Samuti on Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil õigus saada infot Kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda dokumente tutvumiseks ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole.

Valitsuse algatatud säilituseksemplari seaduse eelnõu (157 SE) asendab kehtiva sundeksemplari seaduse. Eelnõu kaasajastab Eesti kultuurile oluliste väljaannete loovutamist, kogumist ja säilitamist. Seaduse senine nimetus asendatakse, et anda paremini edasi seaduse mõte ja eesmärk. Eelnõu sätestab trükise algmaterjali ja filmi algmaterjali kogumise ning säilitamise reeglid. Säilitamiseks loovutatavate trükiste arvu vähendatakse kaheksalt neljale, samuti vähendatakse säilituseksemplari saavate raamatukogude arvu. Riigi kohustust trükiseid pikaajaliselt säilitada kümnes raamatukogus vähendatakse neljale raamatukogule. Et tänapäevane väljaannete kirjastamise tehnoloogia on muutunud, siis suurendatakse riiklikku panust digitaalsete väljaannete ja algmaterjali säilitamistegevusse. Muudatus on vajalik, et vältida olulise osa digitaalse kultuuripärandi hävimine. Samuti tagada juba digitaalselt loodud trükiste säilitamine ning kättesaadavaks tegemine. Eelnõu järgi toimub kõigi füüsilisel teabekandjal (v.a. filmi algmaterjal) olevate säilituseksemplaride kogumine läbi ühtse keskuse, milleks on Eesti Rahvusraamatukogu. See muudab väljaannete ja trükise algmaterjali loovutamise lihtsamaks ning arusaadavamaks. Näiteks trükikoda loovutab trükised viie raamatukogu asemel ühele. Keskus edastab füüsilisel teabekandjal väljaanded nende säilitajatele. Sellega väheneb raamatukogudes säilituseksemplari hankimise dubleerimine. Rahvusraamatukogu hakkab koostama lisaks trükitoodangu statistikale ka võrguväljaannete statistikat. Rahvusarhiivile lisandub ülesanne koguda filmi algmaterjali, et tagada filmipärandi säilimine.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu (217 SE) koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks. Samuti kaasajastatakse kehtiva õiguskorra aegunud sätted. Eelnõu sätestab ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Vastavalt valitsuse otsusele on ühe lapse kohta elatisabi suuruseks määratud kuni 100 eurot. Elatisabi maksmise uute põhimõtete sätestamine on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud muudatus, et leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust. Eelnõuga muudetakse veel 19 eriseadust, et ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused ja vähendada dubleerimist. Muudatused on seotud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi SKAIS 2 arendamisega, mis suurendab avalike teenuste osutamise efektiivsust. Inimeste jaoks muutub teenuste kasutamine mugavamaks.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (turukuritarvituse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (220 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta. Direktiivi nõude kohaselt tõstetakse turukuritarvituste maksimumkaristused kolmeaastaselt vangistuselt neljale aastale. Turukuritarvituse direktiiv kohustab liikmesriike kuriteona sätestama turuga manipuleerimist ja siseteabe väärkasutamist. Näiteks siseteabe lekitamist, selle alusel kauplemist, kauplemise soovitamist või kauplemisele mõjutamist. Direktiivis nimetatud kuriteod on ka praegu karistusseadustikus kuritegudena nimetatud.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE) lihtsustab e-residendiks saamist, muudab neile e-teenused kasutajasõbralikumaks ning pakub nii e-residentidele kui Eesti elanikele võimaluse avada pangakonto kontorisse tulemata.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõuga (165 SE) kodifitseeritakse keskkonnaõigust: atmosfääriõhu kaitsega seotud normid korrastatakse ja struktureeritakse kohati ümber, ühtlustatakse lubade menetlemist ja aruandlust. Varasemaga võrreldes lihtsustatakse omavahel seotud lokaalsete ja rahvusvaheliste nõuete rakendamist ja kontrolli. Seaduse väljatöötamisel on arvestatud olemasolevat praktikat, samuti vajadust viia seadus kooskõlla direktiividega. Eelnõu seadusena jõustumisel asendatakse praegu kehtiv välisõhu kaitse seadus.

Keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõuga (226 SE) antakse Keskkonnaametile kaalutlusruum, et oleks võimalik lahendada ka olukordi, kus vastanduvad keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvid. Veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu algatamine tuleneb Riigikogu otsusest toetada õiguskantsleri 2015. aasta 1. detsembri ettepanekut viia veeseadus kooskõlla põhiseadusega. Kehtiva veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseaduse rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne kalade läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda. Eelnõuga kavandatakse täiendada veeseadust sättega, mille kohaselt on võimalik seada eelnimetatud kohustusele leevendusmeetmeid või vabastada paisu omanik üldse kalade läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse eelnõuga (237 SE) luuakse riigisisene regulatsioon e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste ELi määruse (eIDAS määrus) rakendamiseks. Euroopa Liit soovib suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu siseturul, luues ühise aluse turvalisele elektroonilisele suhtlusele kodaniku, ettevõtja ja ametiasutuse vahel. ELi määrus reguleerib e-identimise piiriülest kasutust ning ühtsete reeglite alustel selliste usaldusteenuste osutamist siseturul nagu e-allkiri, ajatempel, veebisaidi autentimine jm. Määrus aitab kaasa digitaalse ühtse turu edendamisele ja lihtsustab internetipõhiste piiriüleste teenuste kasutamist. E-identimise koostöö järgi peavad liikmesriikide asutused digitaalallkirju vastastikku tunnustama hakkama 2016. aastal ja elektroonilist identiteeti 2018. aastal. Liikmesriigid võivad teiste liikmesriikide elektroonilist identiteeti vastastikku tunnustada ka juba varem. Eelnõu on Eestis kavandatud jõustuma samaaegselt eIDAS määruse jõustumisajaga Euroopa Liidus, mis on tänavu 1. juulil.

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse (Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine) eelnõu (240 SE) näeb ette muuta ajutiselt avaliku teenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Seaduses nähakse ette erisused ametnikele, kes täidavad Eesti eesistumisega seotud teenistusülesandeid. ELi eesistumise eelselt ja ELi eesistumise ajaks luuakse personali paindlikumaks värbamiseks erisus, mille kohaselt võib ametniku määratud ajaks teenistusse nimetada ilma konkursita. Intensiivse tööperioodi ja suurenenud töökoormuse kompenseerimiseks ning ametnike motiveerimiseks nähakse ette kuni 10-kalendripäevase lisapuhkuse andmise võimalus ja võimalus maksta kehtivast korrast suuremat lisatasu. Kõik seadusesse viidavad erisused kehtivad kuni 31. detsembrini 2018 ja puudutavad vaid neid ametnikke, kes täidavad Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid.

Täiskogu istungi otseülekande link.

Komisjonides

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruande „Eesti Rahvusringhäälingu tegevuse eesmärgipärasus, läbipaistvus ja jätkusuutlikkus“ arutelu, kutsutud Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Agu Uudelepp, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa, kultuuriminister Indrek Saar, Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein, kultuuriministri nõunik Silver Meikar, rahandusminister Sven Sester ning Riigikontrolli esindajad; Riigikontrolli kontrolliaruande „Omavalitsuste tegevus nende eestkostel olevate laste elatisraha sissenõudmisel“ arutelu, kutsutud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, justiitsminister Urmas Reinsalu ning Riigikontrolli esindajad. Istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 10 – 14 – keskkonnakomisjoni ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ühiskonverents „Väärtustame metsa – kasvatame majandust“. Konverentsi ajakavaga saab tutvuda siin, konverentsist toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 10.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub delegatsiooniga Jaapanist.

Kell 12 – Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus teemal Eesti visioon. Autorite arutelul Eesti majanduse, tööjõuturu ja hariduse tulevikuvõimaluste üle osalevad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor Tea Danilov ning majandusgeograaf, Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagma, arutelu juhib RiTo peatoimetaja Mart Raudsaar. Lisaks tutvustatakse RiTo uut veebikeskkonda. Esitlusest toimub veebiülekanne (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostatud fotonäituse „21. sajandi puidutööstus“ (3. korruse kunstigalerii).

Kell 15.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna massimmigratsiooni teemalise petitsiooni.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside