Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning maaeluminister Urmas Kruuse.

Peaminister Kaja Kallas vastab Riigikogu liikmete küsimustele olukorrast riigis, samuti energia varustuskindluse, liikuvuse, valitsuse ja valitsemise, rahvusvahelise olukorra, valitsemisaja kokkuvõtte, sõjapõgenike kohta ning päästeameti võimekuse kohta kriisiolukorras. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt vastab küsimusele Rail Balticu kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (569 SE) ühildatakse senised killustunud andmekogud, et tagada senise tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete ühtne haldamine uue infosüsteemi kaudu. Sisuliselt liidetakse olemuslikult üksteisega põimunud registrid üheks tervishoiukorralduse infosüsteemiks. Lisaks nähakse ette tervishoiutöötajate digitaalse registreerimise võimalus. Tervishoiutöötajate digitaalne registreerimine hakkab toimuma Eesti isikukoodi alusel Terviseameti iseteenindusportaali kaudu. Kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed sisalduvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, ei pea Terviseametile täiendavaid tõendeid esitama, tervishoiutöötajana registreerimine otsus tehakse automaatselt. Praegu tuleb lisaks taotlusele esitada haridust tõendavaid dokumente paberil või fotokoopiana. Inimestele, kellel Eesti isikukoodi ei ole, jääb registreerimisprotsess võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seadusega samaks;

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (524 SE) Eelnõu korrastab riikliku lennunduse nõudeid, loob aluse peamiselt geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade kehtestamiseks mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning korrastab riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega seonduvaid nõudeid, samuti tagab lahtiste lasketiirude kohal ohutu lendamise madalalt (nt kuni 305 m kõrgusel) lendavatel õhusõidukitel. Eelnõuga antakse geograafilise ala kehtestamise õigus lendamise piiramiseks valitsusele ning seadusega sätestatud juhtudeks ka ajutise geograafilise ala kehtestamiseks Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), Päästeametile, Kaitsepolitseiametile, Maksu- ja Tolliametile ning Kaitseväele kas avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, mis tuleneb asutusest ja tema ülesannetest või nende asutuste seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks. Teatud juhtudel (nt tulekahju, lennuõnnetus, liiklusõnnetus, VIP isikute kaitse) tekib vajadus piirata kiiresti eelkõige mehitamata õhusõidukite lendamist, mis tähendab, et ka lennupiirangud mehitamata õhusõidukitele teatud õhuruumi osas ajutise geograafilise alana tuleb kehtestada kiiresti. Riikliku lennunduse nõuete korrastamise käigus muudetakse riikliku õhusõiduki definitsiooni ning lisatakse riikliku lennunduse, kaitselennunduse ja kaitselennunduse õhusõiduki mõisted. Võrreldes kehtiva lennundusseadusega (LennS) lisanduvad riikliku lennunduse õhusõidukite hulka ka Päästeameti, Keskkonnaameti ja Kaitsepolitseiameti õhusõidukid. Olulise muudatusena lisatakse eelnõusse mehitamata tsiviilõhusõiduki suhtes riikliku järelevalve käigus kohaldada lubatavad meetmed (nn droonitõrje meetmed). Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on olulisim muudatus LennSi täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile (LLT) määratakse riigikaitselised ülesanded: tagada lennuliiklusteenuse, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsioonialase teenuse osutamine.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve kohtukorralduse ülevaade.

Teine lugemine – 17 eelnõu

Valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE) muudatustega tehakse selgemaks ja paindlikumaks etendustegevusega seotud seadusandlus. Etendusasutuste seadus praegusel kujul on tekitanud ebaselgust teatrite rahastamisel. Eelnõuga muudetakse etendusasutuste riigipoolse rahastamise korraldust, et see oleks selgem, paindlikum ja tekitaks vähem kohtuvaidlusi. Tulenevalt senisest praktikast kaasajastatakse etendusasutuste tööprotsesse. Eelnõuga vähendatakse etendusasutuste kohustusi ja halduskoormust. Samas lisandub kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele kohustus avalikustada etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavusega seotud teave, mis puudutab erivajadustega inimeste osavõttu kultuurist. Muudatused on tehtud eesmärgiga, et paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti. Seaduse muutmine mõjutab Eestis kõiki etendusasutusi, mida on umbes 50. Nende hulka ei arvata selle eelnõu kontekstis erahuvides kontserdikorraldajaid. Statistikaameti andmetel külastas teatrit 2020. aastal vähemalt üks kord 398 500 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, kontserdil käijaid oli 424 500. Värskeima avaldatud statistika kohaselt tuli 2019. aastal täisealisel teatrikülastajal pileti eest maksta keskmiselt 14,85 eurot. Samal aastal oli Eesti keskmine netokuupalk umbes 1162 eurot. Taskukohaseks peetakse piletihinda, mis jääb suurusjärku üks protsent keskmisest kuupalgast. 2019. aastal moodustas keskmine teatripileti hind keskmisest kuupalgast 1,28 protsenti. Et tasakaal piletihinna ja elanike sissetulekute vahel ei väheneks, jätkatakse ka tulevikus etendusasutuste toetamist riigieelarvest ning seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul.

Valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE). ELi väetisetoodete määrusega ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid. Senine tooteuuendust pärssiv väetise liikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga ja väetised jagatakse toimekategooriatesse, väetiste tootmiseks kasutada lubatud toorained jagatakse omakorda koostisainete kategooriatesse. Väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse seniselt ressursside lineaarmajandusel põhinevalt lähenemiselt ringmajandusel põhinevale lähenemisele, mis tähendab, et erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi taaskasutada väetisetoodetena. Selle tulemusena on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel põhinevaid tooteid kombineerida ja laieneb väetisetoodete valik ning erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi ja teatud jäätmeid lubatakse edaspidi kasutada ELi väetisetoodetes.

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (571 SE) luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule. See võimaldab laevaomanikele ja nende esindajatele ühelt poolt teha infosüsteemi kaudu taotlusi oma laeva registreerimiseks või ülevaatuse teostamiseks ning saada ülevaadet oma laevadest ning kehtivatest tunnistustest. Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellele tekib uus, kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid. Infosüsteemi kaudu saab elektrooniliselt väljastada tunnistusi, mis on eelseadistatud ja sisaldavad juba konkreetse laeva ja ülevaatusega seotud andmeid. Laevade infosüsteemis olevaid andmeid vahetatakse teiste asjaomaste asutustega. Näiteks vajavad oma riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele ligipääsu Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet, kes saavad andmekogusse kantud andmete alusel veenduda, kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt korras ja ohutu või kas näiteks isikkoosseis on teatud tegevuseks kvalifitseeritud ning kompetentne.

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (596 SE) tehakse muudatused, et näha ette gaasituru toimimine ja turuosaliste rollid maagaasi võimaliku tarnekriisi ja defitsiidi tingimustes. Eelnõuga nähakse ette gaasivarude hoiustamisega seotud kulude katmine. Väljapakutu kohaselt kaetakse gaasivaru halduskulud bilansihalduritelt kogutava varumaksemääraga alates 1. maist 2023. Kuna gaasivaru moodustatakse tänavu neljandaks kvartaliks, kaetakse esimese aasta hoiustamise kulud riigieelarvest. Eelnõuga täpsustatakse LNG terminali kasutustingimuste ja tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamise kohustust. Selle hulgas lisatakse konkurentsiseadusesse regulatsioon LNG terminali haldaja kohustuse kohta panustada reguleeritava isikuna konkurentsiameti eelarvesse. Samuti seatakse sisse tuulikutasu ehk tuuleelektrijaama käitajale seatakse kohustus maksta kohalikule omavalitsusele ja tuulikust kuni kolme kilomeetri kaugusel elavatele inimestele hüvitist.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (610 SE) tehakse riigihangete seaduses muudatused, mis võimaldavad rakendada ELi kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või hankelepingu täitmist jätkata isikuga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja. Eelnõuga nähakse ette, et hankijal on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kinnitusi, andmeid ja tõendeid, et kontrollida rahvusvahelise sanktsiooni puudumist. Teiseks muudetakse kõrvaldamise ja pakkumuse tagasi lükkamise alust selliselt, et hõlmatud oleksid ka võimalikud sanktsioonid. Kolmandaks võimaldatakse juba sõlmitud hankelepingud, kus on osalisteks rahvusvahelise sanktsiooni subjektid, ennetähtaegselt erakorraliselt lõpetada. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. juunile 2022.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (598 SE) muudetakse sujuvamaks Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal. Eelnõu kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks riigilõivu tasumise kohustusest Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialase tööga ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma registreerimise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot. Lisaks tuleb sama palju tasuda ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest. Kavandatud muudatust on planeeritud rakendada tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist 2022, kui Venemaa relvajõud alustasid laiaulatuslikku sõjategevust Ukrainas.

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole. Lisaks täpsustatakse, et ehitusvaldkonna töötaja saab võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Kehtiva korra kohaselt saab töötasu nõuda lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik, mis on Euroopa Komisjoni hinnangul liiga lai mõiste. Töötaja peab esmalt töötasu nõudega pöörduma teda lähetanud tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest, siis saab töötasu nõuda töötaja tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötasu selle terves ulatuses, kuid tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta, mis on praegu 654 eurot. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Eelnõuga lisatakse töölepingu seadusesse sarnane regulatsioon, mille kohaselt vastutab ehitustööde tegemiseks alltöövõtu tellinud isik töötaja tööandja töötasu maksmise eest.

Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) näeb ette viia alates 1. juulist psühhiaatrilise sundravi rahastamine riigieelarvest Eesti Haigekassasse ja ravi lisada rahastatavate tervishoiuteenuste loetellu. Haigekassa kontrollib lepingu alusel juba praegu kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sh tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest tervishoiuteenuse osutajatele. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse ka kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (532 SE) luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES). EESi eesmärk on registreerida välispiiri ületava kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht, arvutada kodaniku riigis lubatud viibimise kestus ja edastada liikmesriigile hoiatusteade, kui lubatud viibimisaeg on lõppenud. Samuti registreeritakse EESis kolmanda riigi kodanikule, kellel on keelatud riiki lühiajaliseks viibimiseks siseneda, antud sisenemiskeelu kuupäev, kellaaeg ja koht, sisenemiskeelu andnud liikmesriigi asutus ja sisenemiskeelu põhjused.

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (573 SE) luuakse lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni asemele uus, ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „Ennetusnõukogu“. Vajadus ühise koordineerimise ja ühtse suuna seadmise järele tuleneb sellest, et Eestis on õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetuse elluviimine asutuste vahel killustatud ja ressurssi paigutatakse ennekõike riskikäitumise tagajärgedega tegelemisse. Samuti on ühise valitsuskomisjoni vajadus tekkinud sellest, et praeguses kolmes valitsuskomisjonis on kattuvaid liikmeid kolmandiku ulatuses (eelkõige ministrite ja asutuste juhtide näol). Uue nõukogu eesmärk on juhtida valdkonnaülest ennetust, sh kujundada eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning korraldada eri ministeeriumide ja teiste partnerite ennetusalast koostööd. Ennetusnõukogu sihiks on strateegiliselt tähtsustada, seada suundi ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sh andes valitsusele nende teemade kohta nõu. Valdkonnaüleses koostöös liigutakse edasi pikemaajalise mõju saavutamise eesmärgil, et laste ja noorte riskikäitumist ennetada ja vähendada eri asutuste koostöös.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (580 SE) täpsustatakse vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel säästlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse (konsolideeritud) struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu. Vangistusseadus (VangS) annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse määrata ülesannete jaotus Justiitsministeeriumi ja vanglate vahel. Samas ei ole vangistusseaduses kirjeldatud pädevuste ja volituste ulatust, mida ülesannete jaotamisel arvesse võtta. Pädevusi ja volitusi saab määrusega kehtestada üksnes ulatuses, mis on seadusega ette nähtud. Seetõttu täpsustatakse muudatusega vangistusseaduse sätteid nii, et oleks selge, milline on ülesandega kaasnev pädevus, volitus ja vastutuse ulatus. Muudatused võimaldavad suurendada paindlikkust ja säästlikkust juhtimistasandite konsolideerimise abil. Eelnõuga kaasajastatakse vangistusseaduse teenistusõiguse norme. Teenistusõiguse muudatused on seotud 2015. aasta vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega (VangS VTK) ja 2017. aasta avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega. Töötasustamise põhimõtte olulisemaks muudatuseks on kahekordsest töötasust loobumine vanglaametniku puhkepäevadel töölerakendamise korral. Muudatuse tulemusel lähtutakse ka vanglaametnike puhkepäevadel töölerakendamisel avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Lisaks kaotatakse vangistusseaduse erisused seal, kus on otstarbekam lähtuda avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Muudatuse eesmärk on muuta vanglaametnike töötasustamine sarnasemaks teiste riigiametnike tasustamisega seal, kus erisus ei ole tingitud otseselt tööülesannete sisust.

Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõus (581 SE) tehakse muudatused karistusregistri seaduses, karistusseadustikus ja lastekaitseseaduses, mille eesmärgiks on tõhustada kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut. Muudatused aitavad kaasa laste turvalisuse tagamisele ning vähendavad laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu. Samuti aitavad eelnõu muudatused kaitsta õiguskorda.

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (582 SE) antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni. Kodakondsus võetakse ära, kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Ukraina sõja kontekstis tähendab see näiteks kodakondsuse äravõtmist isikutelt, kes lähevad sõdima Vene poolele. Valitsus saab õiguse mitte ära võtta Eesti kodakondsust, kui inimese teenistus välisriigis Eesti julgeolekut ei ohusta, näiteks kui inimene läheb sõtta Ukraina poolele, et kaitsta Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Samas Eesti riik ei soovita, et Eesti kodanikud läheksid ühegi välisriigi eest sõdima, kuna riik ei saa tagada Eesti kodanike kaitset sõjaliste konfliktide piirkonnas. Valitsus saab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt selle talt ära võtta ka juhul, kui inimene on süüdi mõistetud inimsusevastastes või agressioonikuritegudes.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE) kaasajastatakse valitsusega seotud regulatsioone. Tulenevalt GRECO soovitusest lisatakse valitsusliikmetele tegevuspiirangud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis tegutsemiseks pärast volituste lõppu valitsuse liikmena ja täpsustatakse valitsusliikmete ametis olemise ajal kehtivaid tegevuspiiranguid. Tööandja eluruumi saamise asemel tekib valitsuse liikmel võimalus hüvitada palgast 15 protsendi ulatuses eluaseme üürimisega seotud kulud, kui ministri põhielukoht asub ministeeriumist kaugemal. Sellega muutub regulatsioon sarnaseks Riigikogu liikmete eluaseme toetusega. Riigikogu liikmetele sarnasemaks muutub ka valitsusliikme volituste lõppemisel makstav hüvitis, samuti täpsustatakse aluseid, millal hüvitist ei maksta. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste juhtidele nähakse ette tähtajaline töösuhe 5 aastaks.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE) Eelnõuga antakse kohaliku omavalitsusele võimalus lõpetada rahvastikuregistris inimese elukoha andmete kehtivus, kui elukoha aadress on rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega, kuid kohaliku omavalitsuse üksus on kindlaks teinud, et inimene ei ela nende territooriumil ega mujal Eestis ning isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud rahvastikuregistri seaduses nimetatud viibimiskoha, näiteks hoolekandeasutuse andmeid. Seletuskirjas märgitakse, et Ukraina sõjapõgenike puhul on olnud juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse üksused kõhklevad, kas kanda KOV-i täpsusega elukoha andmed rahvastikuregistrisse, kuna puudub võimalus lõpetada nende kehtivus ilma uut elukohateadet esitamata. Rahvastikuregistri seaduse muutmine on vajalik, et anda kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus kohaliku omavalitsuse üksusest ja ka Eestist lahkunud isiku elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris lõpetada. Lisaks Ukraina sõjapõgenikele kehtib see ka kõigi teiste isikute kohta, kellel on KOV-i täpsusega elukoht.

Isamaa fraktsiooni ja valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (630 SE) nähakse ette, et massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib Politsei- ja Piirivalveamet ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule jätta ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmata ja saata ta ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi, kui välismaalasel oli võimalik Eestisse siseneda välispiiri ületamiseks avatud piiripunkti kaudu. Samuti võimaldatakse PPA-l määrata kindlaks asukohad, kus välismaalasel tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada jmt.

54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Esimene lugemine – kaks eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga (613 OE) tehakse valitsusele ettepanek algatada eelnõu madalama käibemaksu kohaldamiseks mahepõllumajanduse nõuete kohaselt toodetud toidukaupadele.

Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (626 SE) suurendatakse kohalike omavalitsuste (KOV) enesekorraldusõigust, jättes detailsed KOVi sisemised protseduurid omavalitsuste enda otsustada. Samuti laiendatakse võimalusi elanike kaasamiseks nähes ette kohaliku rahvaküsitluse. Seni oli vaid õigusaktide algatamise õigus. Seadusesse lisatakse võimalus luua ka piirkondlikke esinduskogusid, näiteks kogukonnakogu. Eelnõu järgi nähakse uudsena ette võimalus anda KOVile seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele KOVile, mis praegu toimub valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu. Eelnõu järgi tehakse muudatusi KOV volikogu ja valitsuse töö korraldamisel, näiteks valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, istungite läbiviimiseks lisatakse selgesõnaline võimalus kasutada elektroonilisi vahendeid. KOVi volikogu pädevuse ja liikmete osas nähakse ette, et KOV ametnik, kaasa arvatud töötaja, ei saa olla KOV volikogu liige ja tema ametikohustuste täitmise ajaks volikogu liikme volitused peatatakse. Praegune kord näeb ette lõppemise korral. Ka KOVi hallatavate asutuste juhid ei saa samal ajal enam olla volikogu liikmed. Lisaks esimehele võimaldatakse ka aseesimehe koht KOVi volikogu otsusel muuta palgaliseks, vähendatakse koosseisu häälteenamust nõudvaid küsimusi, näiteks esindajate nimetamine KOVi liidu üldkoosolekule, valla- või linnasekretäril on õigus istungitel sõnaõigusega osa võtta ja täpsustatakse volikogu liikme õigust saada teavet. Eelnõu järgi võimaldatakse KOVi volikogu määrusega seada minimaalseid põhiõiguste piiranguid, kui need on põhjendatud. Seaduse muutmisega täpsustakse norme, mis on praktikas tekitanud tõlgendusraskusi, arvestatakse kohtulahendeid, samuti vähendatakse regulatsioonide mahtu. Kohalike omavalitsuste olemust, ülesandeid, rahastamist ja järelevalvet ei muudeta.

Komisjoni istung

Rahanduskomisjonis –  kell 8.30: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE).

Sündmused

Kell 10.30 – majanduskomisjoni delegatsioon kohtub Saksamaa parlamendi Bundesdagi majanduskomisjoni delegatsiooniga.

Kell 11 – Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja keskuse ekspert Uku Varblane tutvustavad raportit „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Raportit kommenteerivad ka riigikontrolör Janar Holm, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden ning Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal. Sündmusest toimub ka veebiülekanne keskuse veebi- ja Facebooki lehel. (Arenguseire Keskuse suures saalis)

Kell 12.00 – riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja aseesimees Leo Kunnas kohtuvad Ämaris Belgia parlamendi alamkoja riigikaitsekomisjoni delegatsiooniga.

Kell 12.30 – õiguskomisjon kohtub Euroopa Nõukogu inimkaubanduse konventsiooni ülevõtmise hindamist läbiviivate ekspertidega.

Kell 17 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Briti suursaadiku Ross Alleni ja proua Suzanna Harrisoni kutsel kuninganna Elizabeth II sünnipäeva ja tema plaatinajuubeli tähistamise vastuvõtul.

Välislähetus

5.–8. juuni
Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur on visiidil Kiievis ja Žõtomiris Ukrainas.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]