Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Urmas Reinsalu ja välisminister Sven Mikser.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele piiri väljaehitamise hinna kohta, põllumajandustootjatele ikalduskahjude hüvitamise kohta ja maksumaksja raha suunamise kohta Keskerakonnale sobivasse uudisruumi.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastab küsimustele tasuta õigusabi kohta, Justiitsministeeriumi lepingute kohta, erakondade rahastamise kohta, õiguskaitse osutamise kohta ja kohalike omavalitsuste järelevalve kohta Justiitsministeeriumis.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” muutmise eelnõu (564 OE) võimaldab Eestil suurendada tegevväelaste arvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis.

Eelnõu näeb ette, et Kaitseväele seatud ülempiiri Afganistani operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 92 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Nimetatud operatsioonil osalevate Eesti tegevväelaste arv on seotud rotatsiooniga, mis toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil viibida samal operatsioonialal nii lahkuvad kui saabuvad tegevväelased ajutiselt samal ajal.

Seletuskirjas märgitakse, et Kaitseministeerium ja Kaitsevägi analüüsisid 2017. aastal Eesti sõjalisi võimalusi ning piiranguid täiendavateks panusteks, arvestades sealhulgas selle võimalikke mõjusid Eesti iseseisvale kaitsevõimele ja Kaitseväe terviklikule arengule, samuti Kaitseväe olemasolevatele siseriiklikele ning rahvusvahelistele kohustustele välisoperatsioonidel. Analüüsi tulemusel on Kaitsevägi valmis panustama Afganistani ühe jalaväerühmaga.

NATO on korduvalt palunud oma kõigilt liikmesriikidel missiooni edu tagamiseks täita kriitilised võimelüngad missiooni struktuuris. Viimati oli täiendavate panuste vajadus päevakorras novembris 2017 toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel. 2017. aastal on mitmed riigid lubanud panustada täiendavalt, näiteks USA 4000 sõjaväelasega.

Eesti eesmärk on olla solidaarne ja usaldusväärne liitlane, kes muuhulgas panustab aktiivselt rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele, stabiliseerimaks rahvusvahelist ja seeläbi Eesti enda julgeolekut. Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliseks huviks on ühtne ning tugev NATO ja stabiilne üleilmne julgeolekukeskkond, mistõttu on ka Eesti huvides panustada täiendavalt Afganistani.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (532 SE) viiakse lennundusseaduse vastav peatükk kooskõlla EL-i määrusega, mis reguleerib nii ärilist kui ka mitteärilist lennutegevust. Siiani oli EL-i tasandil reguleeritud vaid äriline lennutransport. Lennundusseaduse täiendamisel on arvestatud ka vajadust viia lennundusseadus kooskõlla EL-i vastava määrusega, mis reguleerib lennunduspersonali kvalifikatsiooni ja lubadega seonduvat.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (567 SE).

Euroopa Metsainstituudi konventsioon koostati 28. augustil 2003. aastal Soomes, Joensuus ning see jõustus rahvusvaheliselt 4. septembril 2005. aastal. 2017. detsembri seisuga on konventsioonil 28 lepinguosalist.

Lepinguosalised riigid on Euroopa Metsainstituudi liikmed. Euroopa Metsainstituut koondab enda alla ka assotsieerunud liikmete võrgustiku ja piirkondlikud bürood. Eesti Maaülikool sai assotsieerunud liikmeks 2003. aastal. Lisaks kuuluvad Euroopa Metsainstituuti ka toetajaliikmed väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Toetajaliikmed ei osale otsustusprotsessis.

Euroopa Metsainstituudi eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset ja säästvat majandamist. Selleks uuritakse kogu Euroopa metsapoliitikat, metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ning -teenuste pakkumist ja nõudlust. Konventsiooniga ühinemine toetab teadmistepõhist metsanduspoliitika kujundamist.

Valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskemetallide protokolli muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (568 SE).

Piiriülese õhusaaste vähendamine on oluline rahvusvaheline eesmärk, mida aitavad saavutada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsioon ja selle protokollid. Protokolli muudatustel on oluline roll rahvusvahelise keskkonnakaitse tõhustamisel ning protokolli muudatuste heakskiitmine tõstab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil.

Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Raskmetalle seostatakse keskkonna saastumise ja toksilisusega. Raskmetallid plii (Pb), kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) levivad atmosfääri kaudu kaugele üle riigipiiride.

Protokolli eesmärk on vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkinud raskmetallide heitkoguseid, mis levivad üle riigipiiride ning tõenäoliselt avaldavad märkimisväärset kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale.

Sündmus

Kell 12 – põhiseaduskomisjoni, riigikaitsekomisjoni ja õiguskomisjoni liikmed kohtuvad Leedu delegatsiooniga.

Kell 13 – EL asjade komisjoni ja väliskomisjoni liikmed kohtuvad Albaania välisministri Ditmir Bushatiga (ruum L240).

Välislähetused

4. – 11. veebruar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson osaleb NATO PA kaitsekomitee visiidil Ameerika Ühendriikidesse.

6. – 7. veebruar
Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kohtub Varssavis Poola Seimi liikmete ja meedia esindajatega, kohtumiste keskne teema on Euroopa Komisjoni otsus rakendada seoses Poola kohtureformiga riigi vastu Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 meetmeid.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]