Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Toomas Tõniste ja kultuuriminister Indrek Saar.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele kellakeeramise, ÜRO migratsioonileppe ning riigipalgaliste töökohtade arvu kohta.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastab küsimustele Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise kohta riigieelarvest, Danske panga kaudu arveldamise kohta ning eelarve läbipaistvuse kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastab küsimusele ERSO ruumiprobleemi lahendamise ettepanekute kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolme eelnõu esimene lugemine lükkus teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu kolmapäevase täiskogu istungi päevakorda:

Maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) näeb ette muuta toetusraha tagasinõudmisel rakendatava viivise arvestamine paindlikuks ning toetuse saaja õigusi arvestavaks. Eelnõu kohaselt ei kohaldata enam viivist nimetatud seaduse alusel antud toetusraha tagasinõudmise ajatamisel. Teise olulise muudatusena täiendatakse seadusi eraõiguse kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt viivist ei arvestata põhivõlgnevust ületavas osas.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (702 SE) näeb ette seada valitsuse liikmete ülempiiriks 12 liiget. Seletuskirjas märgitakse, et ühe ministeeriumi dubleerivad ministri ametid tuleb taasliita. See puudutab majandus- ja kommunikatsiooni-, sotsiaal- ja rahandusministeeriumi valdkondi. Samuti soovitatakse liita keskkonna- ja maaeluministeeriumid. Ehk optimaalne valitsuse suurus võiks olla 11-12 liiget, mis arvestab Eesti vähenevat elanikkonda ja tööjõupuudust erasektoris.

Eesti Vabaerakonna algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (669 SE) soovitakse vähendada Riigikogu liikmete mandaadist vabatahtliku loobumise kompensatsiooni kolme kuu ametipalgalt ühe kuu palgale, mida makstakse juhul kui saadik on töötanud Riigikogus vähemalt kaks aastat.

Kolmas lugemine – 6 eelnõu:

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) muudab maksumenetluse sujuvamaks ja lahendab praktikas kerkinud probleeme.

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõuda ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on ettevõttele tahtlikult maksuvõla põhjustanud.

Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.

Maksu- ja Tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus peale maksuvõla andmete avalikustama teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.

Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Maksuhaldurile jääb kontroll ja võimalus vajadusel sekkuda. Töötamise registrisse hakatakse peale muude andmete kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on vajalikud Statistikaametile riikliku statistika kogumiseks.

Teise lugemise käigus tegi rahanduskomisjon muudatusettepaneku, millega lisatakse raskeveokimaksu seadusesse säte, mille järgi Maanteeametile esitatud andmed on ette nähtud ka Maksu- ja Tolliametile järelevalve teostamiseks ning sätestatakse Maksu- ja Tolliametile õigus nõuda raskeveoki omanikult või valdajalt Maanteeametile esitatud andmete parandamist, kui omanik või valdaja on liiklusregistrile esitanud valeandmeid ja tasunud ettenähtust vähem raskeveokimaksu. Teise muudatusettepaneku järgi ei pea Maksu- ja Tolliamet Haigekassat füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa registreerimisest teavitama, vaid andmekogud vahetavad andmeid automaatselt.

Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) annab õiguse vahetada digiretsepte ja haiguslugusid Euroopa Liidu liikmesriikidega. Andmevahetusplatvorm vahendab andmeid tervise infosüsteemist ja retseptikeskusest välisriiki ning välisriigist Eesti tervishoiuteenuse osutajale ja apteegile. Arendus ja seda toetav õigusruum võimaldavad tagada parema teenuse nii patsiendile kui ka tervishoiuteenuse osutajatele ja apteekidele.

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) võetakse üle ELi direktiiv, millega kehtestatakse tingimused uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratluse alla. Kuna direktiivi nõuded on Eesti õigusesse varem üle võetud, ei mõjuta muudatus meie praegust olukorda. Eesti lisab uusi psühhoaktiivseid aineid narkootiliste ainete nimekirja jätkuvalt kiiremini, kui see toimub Euroopa tasemel. Seaduses tuleb lihtsalt asendada aegunud viide direktiiviga kehtetuks tunnistatud nõukogu otsusele. Lisaks asendatakse ja täiendatakse seaduses viiteid ELi narkootikumide lähteaineid reguleerivatele õigusaktidele.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (645 SE) tõstetakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäär 10 eurole tonni kohta. Teise lugemise käigus tegi keskkonnakomisjon ettepaneku mitte muuta põlevkivi kasutamise õiguse tasu arvestuslikke põhimõtteid ja mitte siduda põlevkivi ressursitasu sellest valmistatavate toodete põlevkivielektri turuhinnaga, vaid jätkata õli hinnal põhineva ressursitasuga.

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (676 SE) luuakse uus rahvuspark, Alutaguse rahvuspark, et kaitsta Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike loodust ja pärandkultuuri.          

Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas ja see luuakse olemasolevate kaitsealade baasil. Sinna kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on juba kaitse all ja piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Loodavast rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 hektarit ja eramaa 910 hektarit.

Rahvuspargi loomisega tekitatakse piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis seob praegused kaitsealad sealsete väärtustega tervikuks. Kavandatav rahvuspark koosneb mitmest lahustükist, mis tähendab, et olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE) aluseks on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine. Direktiivi eesmärk on tagada nägemispuudega isikutele parem ligipääs raamatutele ja muudele trükistele. Direktiiviga võimaldatakse erinevatest teostest (raamat, ajakiri, ajaleht ja muu trükitud materjal) teha ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata nägemispuudega isikutele ligipääsetavas vormis koopiaid (nt raamatust heliraamat). ELi direktiiv põhineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Marrakechi lepingul, mis võeti vastu 2013. aastal ja jõustus 30. septembril 2016.

Teine lugemine – 4 eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõuga (649 SE) tahetakse alates 1. jaanuarist 2019 anda hoolekandeasutustes elavatele inimestele võimalus saada abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel kodus elavate inimestega.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (674 SE) sätestatakse käibemaksuseaduses (KMS) vautšeritega seotud tehingute maksukäsitlus ja lihtsustatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise korda ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda.

Vautšerite maksukäsitlus ei ole seni ELi tasandil ühtlustatud olnud, samuti ei ole vautšerite käibemaksuga maksustamine eraldi reguleeritud Eesti õiguses. Vautšeritega seotud tehingute käibemaksukäsitlus on vaja ELi tasandil ühtlustada, kuna piiriüleste tehingute puhul toob ühtsete reeglite puudumine kaasa nii topeltmaksustamist kui ka maksustamata jätmist.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (651 SE) soovitakse 1. jaanuarist 2019 ühendada Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, et tõhustada riiklikku järelevalvet ja suurendada pakutavate teenuste hulka.

Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise ettevalmistamisega on vaja teha muudatused 55 seaduses.

Lisaks täiendatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse seadust ja avaliku teenistuse seadust, et kõrvaldada elektrituru ja maagaasi  vastavate direktiivide ebapiisavast ülevõtmisest tingitud puudujääke Eesti õiguses, mille kohta on Euroopa Komisjon Eesti suhtes alustanud rikkumismenetlust. Avaliku teenistuse seadusesse lisatakse Konkurentsiameti peadirektori ametiaja täiendav piirang.  Viieaastast ametiaega saab edaspidi pikendada vaid ühe korra. Vabariigi Valitsuse seadusesse lisatakse välistus, mille järgi ei ole ministril teenistusliku järelevalve õigust Konkurentsiameti üle, kui see puudutab elektrituruseadusest ja maagaasi seadusest tulenevaid ülesandeid.

Valitsuse algatatud raudteeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE) põhieesmärk on üle võtta ELi direktiiv, millega sätestatakse ja täpsustatakse nõudeid, et tagada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatus ja läbilaskevõime taotlejate mittediskrimineeriv kohtlemine ja tõhus konkurents. Lisaks täpsustatakse reguleeriva asutuse õigusi järelevalve teostamisel.

Riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise osas välja pakutud muudatused vastavad raudteesüsteemi eesmärkidele ning parandavad selle konkurentsitingimusi ja tõhusust. Muudatused soodustavad majanduskasvu, suurendavad kasutusvõimalusi ja raudteeinfrastruktuuri toimivust ning vähendavad tänu huvide konflikti kõrvaldamisele turule sisenemise takistusi ja tõkkeid. Muudatustega tagatakse ka finantsläbipaistvus ja vähendatakse reguleerimiskulusid, piirates muudatuste rakendamise maksumust.

Direktiivi muudatuse mõjud on Euroopa raudteeturul positiivsed ja Eestile sobivad, sest meil on juba raudteeturg avatud ning raudteeinfrastruktuuri- ja veoettevõtjad eraldatud, mis tagab vedajate võrdse kohtlemise. Direktiiv jätab liikmesriikidele võimaluse teatud tingimustel reisijateveoturgu siiski mõningal määral piirata, kuid Eesti ei pea seda võimalust otstarbekaks ning ei sätestata rangemaid nõudeid, kui direktiiv ette näeb, ega rakenda direktiivi nõudeid enne selle jõustumise kuupäeva.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) eesmärk on suurendada Eesti lipu all sõitvat laevastikku ja kasvatada kaldal asuvat laevandussektorit. Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele. Registritasude laekumise kaudu suurenevad riigi maksutulud. Laevandussektor aitab laiendada Eesti ekspordi sihtriikide ringi, mis praegu koosneb suuresti vaid meie lähiriikidest.

Eesti meremeestel tekib eelnõu järgi võimalus asuda tööle Eesti lipu alla lisandunud või Eesti reederite laevadel ja saada erirežiimiga Eesti pensionikindlustus. Ravikindlustuse saavad Eesti meremehed, kui neil on Haigekassaga sõlmitud vabatahtlik leping.

Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) näeb ette muuta seaduses rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju hüvitamise põhimõtteid, et viia Eesti riikliku kahjuhüvitise tagamise regulatsioon vastavusse rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktikaga, tõsta Eesti näitusekorraldajate usaldusväärsust rahvusvahelises suhtluses ning hõlbustada rahvusvaheliste näituste korraldamist.

Eelnõu järgi ei kata riiklik näituse kahjuhüvitise tagamise regulatsioon rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riske, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ega sellega tagatise andmise ajal arvestada. Loetelu riskidest kehtestab eelnõu kohaselt valitsus. Kehtiva seaduse järgi ei kata näituse kahjuhüvitis sellist kahju, mille on põhjustanud näituse konfiskeerimine teise riigi poolt, teose loomulik vananemine, varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud viga või vääramatu jõud.

Olulisima muudatusena loobutakse eelnõuga vääramatu jõu mõiste kasutamisest ja laiendatakse seni vääramatu jõuna käsitavaid riske, hõlmates nii näiteks loodusjõudude tekitatud kahju kui ka näituse vedamise ajal toimuva terrorirünnaku. Muudatus suurendab rahvusvaheliste koostööpartnerite silmis Eestis kehtiva näituse kahjuhüvitise süsteemi usaldusväärsust, samuti võimaldab vähendada riigimuuseumide ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide kindlustuskulusid.

Eelnõuga kehtestatakse tingimused, millisel juhul kaetakse kahjuhüvitisega üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest. Sellisteks tingimusteks on näituse kultuurilooline olulisus, tagatava kahjuhüvitise kõrge hind või kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse garantii olemasolu. Lisaks nähakse ette, et kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb sõlmida kindlustusleping.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE) näeb ette anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Mitmekeelsete standardvormide lisamisega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus. Nii muutub ka asjaajamine inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks nähakse perekonnaseisutoimingute seaduses ette täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ning isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed alaealise lapse seadusliku esindaja või täisealise lapse avalduse alusel.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (724 SE) muudetakse elukoha andmete kehtivuse lõppemise kuupäeva, kui inimese elukoht on rahvastikuregistris ruumi omaniku õigustatud nõudmisel märgitud linna või linnaosa või valla täpsusega. Muudatus puudutab inimesi, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda elupinnalt välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht linna või valla täpsusega – nt Viljandi linn (puudub nt tänav, maja).

1.jaanuaril 2019 jõustuva seaduse kohaselt lõpeb selliste elukoha andmete kehtivus seaduse jõustumisel. Kuna muudatus mõjutab olulisel määral kohaliku omavalitsuse tulumaksu ja tasandusfondi laekumist ning tulumaksu ja tasandusfondi arvestuseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid 1. jaanuari seisuga, lükatakse elukoha andmete kehtetuks tunnistamise tähtaeg edasi ühe päeva võrra, s.o 2019. aasta 2. jaanuarini.

Muudatus hoiab ära negatiivse mõju kohaliku omavalitsuse 2019. aasta eelarvele ja annab omavalitsustele aega juurde, et tegeleda nende inimeste teavitusega, kelle elukohaandmete kehtivus lõpeb.

Et lihtsustada asjaajamist, kehtib Riigikogu valimisteks tehtud kohaliku omavalitsuse täpsusega elukoht (nt Kristiine linnaosa) senise 30 päeva asemel 4 kuud. Nii saab inimene samu andmeid kasutada ka Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisel.

Sündmus

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab graafik Kelli Valgu isikunäituse „Helene pärandus“ (Toompea lossi kunstisaal).

Välislähetused

5. – 7. november
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Mart Nutt, Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas on visiidil Berliinis Saksamaal.

6. – 8. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Kalle Palling osaleb Web Summitil Lissabonis Portugalis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]