Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Tarmo Tamm ja justiitsminister Urmas Reinsalu.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele alkoholismi, puidurafineerimistehase eriplaneeringu, tulumaksusüsteemi mõjuanalüüsi, Hiiumaa ja mandri vahelise praamiühenduse, ühistranspordi korraldamise ja kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise kohta.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastab küsimusele rohumaadelt niidetud heksli koristamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse, maksukorralduse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE) loob eeldused valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ kehtestamiseks ja rakendamiseks ettevõtteid võimalikult vähe koormaval moel.

Kaitseministeerium on välja töötanud eelnõude paketi, mis kirjeldab elutähtsat teenust osutavas ettevõttes riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramist ja sätestab nende üle arvestuse pidamise korra.

Riigikaitseseadus näeb ette, et riigil on võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal rakendada riigikaitselist töökohustust töökohtadel, mis on reeglina seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse tagamisega. Riigikaitselise töökohaga kaasneb töökohustus tööandja ees ja see inimene on vabastatud mobilisatsioonist.

Kehtiva korra järgi rakendatakse riigikaitselist töökohustust üksnes avalikus sektoris ning puudub rakendusakt, mis võimaldaks (hädaolukorra seaduse alusel) elutähtsa teenuse osutajateks määratud ettevõttes riigikaitselise töökohustusega ametikohti määrata.

Ettevalmistatud eelnõude kohaselt kooskõlastab elutähtsat teenust korraldav asutus Kaitseministeeriumiga elutähtsat teenust osutava ettevõtte riigikaitseliste töökohtade arvu ning kannab ettevõte vastava personali kohta märke töötamise registrisse. Samuti peetakse vastavate tööandjate üle arvestust tsiviiltoetuse registris.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (572 SE) kehtestatakse sundkoormiste määramise ja täitmise kord riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal.

Eelnõu täpsustab kehtivas riigikaitseliste sundkoormiste seaduses haldusorgani ja isikute õigussuhteid sundkoormiste määramise ja täitmise korraldamisel.

Eelnõuga lisatakse elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalik vara loetelusse, mida sundkoormata ei tohi. See on elutähtsa teenuse osutajate selline vara, mida neil läheb kriisi ajal teenuse toimepidevuse tagamiseks vältimatult vaja.

Kuna riigikaitseõiguse revisjoni analüüside põhjal on Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi hinnangul sundkoormiste korraldamisega seotud õigusaktide muutmine ulatuslik ja ajamahukas protsess, siis tehakse riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine kahes etapis. Praegu tehakse esmased ja eelkõige sõjalise riigikaitse korraldamise seisukohalt olulised muudatused sundkoormiste määramiseks ja nende täitmise ettevalmistamiseks. Teises etapis tehakse riigikaitseõiguse revisjoni (2017–2019) raames põhjalikumad muudatused.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (558 SE) järgi töötatakse noorte aitamiseks välja IT-lahendus, mille abil kuvatakse kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajale nimekiri potentsiaalselt tuge vajavatest noortest koos kontaktandmetega. Seda aga vaid juhul, kui näiteks sotsiaaltöötaja on selleks soovi avaldanud ja kinnitanud, et asub abi vajavate noortega tegelema. Nii saab omavalitsus tuvastada oma piirkonnas elava 16–26-aastase noore abivajaduse ja pakkuda talle proaktiivselt tuge haridusse ja tööturule naasmisel. Noorel on õigus sotsiaaltöötajale kohe öelda, et ta ei soovi abi ega oma isikuandmete töötlemist, misjärel isikuandmed kustutatakse.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (536 SE) muudetakse vedelkütuse seadust (VKS) ning sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS) ja maksukorralduse seadust (MKS). Eelnõu eesmärk on vähendada maksupettusi, edendada elektroonilist asjaajamist, vähendada ebakvaliteetse kütuse ringlust ja parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris.

Eelnõuga parandatakse elektroonilist asjaajamist Maksu- ja Tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel. Eelnõuga luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise süsteemi (KKS) asutamiseks. Istungil toodi välja, et see võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle elektroonilisse keskkonda. Nii tagatakse ülevaade kütuse liikumisest erinevate kütuse ostu-müügiahelate kaudu ja kütuse müüjatel pole enam vaja Maksu- ja Tolliametile vedelkütuse aruannet esitada.

Ühtlasi luuakse ka õiguslik alus laoarvestuse ja aruandluse andmekogu (LAAK) asutamiseks. Andmekogu eesmärk on muuta kütuse laotoimingute andmed Maksu- ja Tolliametile reaalajas kättesaadavaks. See võimaldab ametil teha operatiivsemat ja tõhusamat järelevalvet kauba liikumise üle nii üksikus laos kui ka ladudeüleselt.

Eelnõuga sätestatakse piirang, mille kohaselt võib üldjuhul kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. See välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks riigile piiramatult käibemaksukahju tekitada. Kütuse müüjale jääb õigus taotleda esitatud tagatise vähendamist kuni 90 protsenti tagatise summast, kui ta on kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt pool aastat ning tal ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel pole maksuvõlga.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine“ eelnõu (582 OE) näeb ette nimetada Janar Holm riigikontrolöriks alates 8. aprillist 2018.

President märgib kaaskirjas, et praegu Sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerina töötaval Janar Holmil on ligi 20 aastane juhtimiskogemus. Üheksa aastane töökogemus Haridus- ja Teadusministeeriumi kantslerina ning sellega kaasnenud tihe koostöö teiste ministeeriumide ja kohalike omavalitsustega on andnud talle väga hea pildi ja arusaamise riigi erinevatest poliitikavaldkondadest ja valitsemisaladest. Janar Holmi isikuomadused, poliitikakujundamise kogemus, tegevus strateegia- ja õigusloomes ning riigieelarve planeerimisel annavad Janar Holmile tugeva baasi riigikontrolöri ülesannete täitmiseks.

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (580 SE) luuakse väärteomenetluse seadustikku uus menetlusliik – lühimenetlus, mida rakendatakse kergemate väärtegude puhul. Lühimenetlus aitab kokku hoida inimeste ja politsei aega ning väldib inimeste liigset karistamist.

Lühimenetlust rakendatakse lihtsamate väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki. Näiteks bussis ilma piletita sõit, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20-80 eurot.

Lühimenetluse kasutamine vähendab oluliselt paberite vormistamise aega. Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, väheneb ajakulu seadusemuudatuse tulemusena loodetavasti umbes viiele minutile. Hinnanguliselt hoiab lühimenetluse kasutuselevõtt kokku ühe politseipatrulli jagu ressurssi ööpäevas.

Seletuskirjas märgitakse, et täna on karistusregistris kanne ligi 250 000 inimesel ehk umbes 20 protsendil Eesti inimestest. Näiteks jääb karistusregistrisse jälg maha ka sellistest rikkumistest nagu bussis piletita sõitmine, punase tulega tee ületamine või katkine numbrituli. Edaspidi lühimenetlusega menetletud rikkumisi karistusregistrisse ei kanta. Sellega tehakse konkreetne vahe karmimate rikkumiste puhul määratavate karistuste ja kergemate rikkumiste puhul määratavate hoiatuste vahel.

Lühimenetluse kohaldamise eelnõuga muudetakse seitset erinevat seadust, näiteks väärteomenetluse seadustikku, aga ka liiklusseadust, tubakaseadust ja ühistranspordiseadust.

Sündmus

Kell 12.40 – Eesti-Hiina parlamendirühma esimees Helmen Kütt ning aseesimehed Dmitri Dmitrijev ja Urve Tiidus kohtuvad Hiina suursaadiku Li Chaoga.

Välislähetused

7. – 9. märts
   Majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi osaleb Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CRPM) poliitilise büroo koosolekul Patras Kreekas.
8. – 8. märts
   Riigikogu liige Tiina Kangro osaleb Euroopa Komisjoni ja Eftheia korraldatud konverentsil Brüsselis Belgias. Konverentsil tutvustatakse integreeritud sotsiaalteenuste osutamise projekti, mis on mõeldud miinimumsissetulekuga tööealiste aktiviseerimiseks.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]