Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 7. maiks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Peaminister vastab küsimustele bürokraatia paisumise ja majanduse konkurentsivõime, inimeste toimetuleku, Eesti sõdurite ja kaitseväelaste Ukrainasse saatmise, Tallinna Haigla ja valitsuse otsustamatuse, julgeoleku, toimetuleku ning tuuleparkide kohta. Regionaal- ja põllumajandusminister vastab küsimustele toidujulgeoleku ja suursaarte parvlaevaühenduste kohta. Majandus- ja tööstusminister vastab küsimusele võõrtööjõu sisse toomise kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (555 SE) luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi, et kindlustada Eesti elektrisüsteemi stabiilsus. Saartalitlusvõime tagamise teenusega kindlustatakse Eesti võime iseseisvalt hakkama saada olukorras, kui riik peaks olema eraldatud Balti riikide või Mandri-Euroopa elektrisüsteemist.
Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektritootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja Elering. Seletuskirja kohaselt on Elering hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on umbes 1000 MW.
Saartalitlusvõime tagamise teenuse tagamiseks teeb Elering tehnoloogianeutraalse riigihanke, mille peamine tingimus on, et elektritootja peab olema võimeline pakkuma tootmisvõimsust järjest kümme päeva. Seletuskirja kohaselt on saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas.
Lisaks muudab eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmiseks tarbimiskajas osalemise ja elektrisalvestuse reeglistikku. Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse sätted, millega vähendatakse topeltmaksustamise kaotamise kaudu elektrisalvestuse opereerimise kulusid, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, elektriarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte.
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (589 SE) järgi peab elutähtsa teenuse osutaja, kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu, et vähendada katkestuste riski ja kindlustada teenuse järjepidevus.
Samuti näeb eelnõu ette, et välisriigis asuva elutähtsa teenuse osutaja infosüsteemide üle teeb edaspidi järelevalvet Riigi Infosüsteemi Ameti asemel teenuse toimepidavust korraldav asutus elutähtsa teenuse osutajate üle tehtava järelevalve raames.
Teine lugemine – kolm eelnõu
Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) eesmärk on soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu.
Eelnõuga soovitakse hõlbustada riigi eriplaneeringute ja tuuleparki kavandavate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist ning tagada selle protsessi õigusselgus. Selleks täpsustatakse kehtivaid riigi eriplaneeringu ja tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise rahastamise üleandmise sätteid ning riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise menetlusnorme. Samuti muudetakse riigi eriplaneeringu, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostööd ning kaasamist puudutavaid menetlusnorme.
Eelnõuga täpsustatakse ka tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine ja jaotamine elanikele ning anda kohalikele omavalitsustele suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel. Selleks täpsustatakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise algust, milleks on tuuleelektrijaama ehitamise ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise alustamise aeg. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule kehtestatakse vahemaksuperiood. Vahemaksuperiood on ajavahemik, mil tuuleelektrijaam juba toodab tuuleenergiast elektrienergiat, kuid tuuleelektrijaamal ei ole veel kasutusluba. Uue tasuperioodi jooksul makstakse tasu 70 protsenti tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. Täpsustatakse ka kohalike omavalitsuste poolt elanikele makstava tasu sätteid, arvestades praktikas tekkinud küsimusi. Eelnõuga seotakse kohalike omavalitsuste määra kehtestamine lahti eelarveaasta algusest. Edaspidi jõustub kohaliku omavalitsuse määr kuus kuud pärast vastuvõtmist.
Teiseks lugemiseks on eelnõule lisandunud muudatus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse vastuvõtmise otsuse nõude kehtetuks tunnistamiseks ning elektrituruseaduse muudatused, et kohendada taastuvenergia vähempakkumiste regulatsiooni.
Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) kohaselt lõpetatakse töötutoetuse maksmine. Edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut eelnõuga loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.
Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse isikule, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja selle suurus on 50 protsenti eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast – tänavu oleks hüvitis seega 374,50 eurot kuus. Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.
Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud 2026. aastal 2,3 miljoni euro võrra, sest samal ajal makstakse enne 2026. aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist. Aastatel 2027 ja 2028 tekib kulude kokkuhoid, vastavalt umbes 23,2 ja umbes 25,3 miljonit eurot. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026.
Peale selle soovitakse eelnõuga lahendada õiguskantsleri tõstatatud probleem, et kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile saab maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati eelmisel või jooksval kuul toimetulekutoetus. Eelnõuga luuakse võimalus kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õpilasele või üliõpilasele erandkorras toimetulekutoetust maksta ka siis, kui tema perekonnale toimetulekutoetust määratud ei ole, ent tema suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus last toetada.
Komisjon tegi eelnõule muudatusettepaneku, et töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla viia. 2024. aasta 6. juunil oli täiskogus õiguskantsleri ettepaneku arutelu, kus täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut ning sotsiaalkomisjon sai ülesande algatada eelnõu töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
Muudatusettepanekuga lisatakse töövõimetoetuse suuruse arvutamise erandite hulka võimalus hõlmata ka olukord, kus isikule makstakse ühes kalendrikuus välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu või teenistussuhte lõppemisel samal kuul teenitud töötasu, mis oleks tavapäraselt (st kui töölepingut või teenistussuhet ei oleks lõpetatud) makstud välja järgmisel kuul. Inimene saab taotleda töövõimetoetuse ümberarvutamist juhul, kui tõendab Töötukassale, et tema sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära seetõttu, et talle on ühes kalendrikuus makstud nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu lõppemise tõttu samal kuul teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks tuleb esitada Töötukassale avaldus ja tööandja tõend, kus on näha saadud tasud ja tasude liik, ning väljavõte töölepingust, kus on näha kokkulepitud töötasu saamise aeg.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (556 SE) muudetakse võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni. Eelnõu kohaselt katavad olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse liitujatele fikseeritud hinnakiri.
Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldatakse nii potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu.
Teiseks laiendatakse eelnõuga Eleringi, aga ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku investeeringuid, et täita Eesti riigi võetud taastuvelektri eesmärk aastaks 2030.
Optimaalse võrgukasutuse soodustamiseks täpsustatakse võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta, kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus. Majanduskomisjon tegi eelnõu teksti muudatuse, mille kohaselt lubatakse edaspidi tehnoloogiat muuta, kui see ei suurenda tootmissuunalist võimsust ning uus elektritootmise tehnoloogia põhineb kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel.
Samuti tegi komisjon teiseks lugemiseks eelnõusse muudatuse, millega kaotatakse seni otseliini rajamisele kehtinud pikkuse piirang. Selgituses viidatakse, et lõpliku otsuse otseliini rajamise suhtes teeb investor lähtudes ärilistest kaalutlustest.
Veel tegi komisjon muudatuse, mille järgi tuleb tootjal alakasutustasu vältimiseks kasutada vähemalt 95% liitumislepingus märgitud tootmisvõimsusest senise 100% asemel. Seletuskirjas osutatakse, et paindlikkust võimaldatakse seetõttu, et 100% lepingulise võimsuse saavutamine on tootjate jaoks keeruline. Muudatus vähendab tootjate põhjendamatut riski, ent eeldab siiski tootmisvõimsuse pea maksimaalset kasutamist.
Esimene lugemine – viis eelnõu
Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) tehtavate muudatuste peamine eesmärk on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, et töötlemislubade taotlemine oleks senisest paindlikum. Eelnõuga muudetakse juriidiliste isikute usaldusväärsuse hindamise ja riigisaladuse töötlemise õiguse lubamine kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. Seletuskirjas märgitakse, et muutunud julgeolekuolukorras eeldavad liitlasriigid Eesti juriidiliste isikute ja tarneahelate üha põhjalikumat kontrolli, et oleks tagatud meie usaldusväärsus. Seega peab selge ja tõhus õigusraamistik toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisriikides. Eelnõu eesmärk on kehtestada regulatsioon, millega Eesti ettevõtjad ei tunnetaks salastatud teabe töötlemisega seotud nõudeid kui ebamugavat kohustust, vaid neil tekiks endal soov ja motivatsioon sätestatud tingimustele vastata.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (594 SE) soovitakse vähendada bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärad Euroopa Liidu miinimummääradeni. Eelnõu järgi sätestataks käibemaksu uueks soodusmääraks senise üheksa protsendi asemel viis protsenti ning lisataks soodusmääraga käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja aktsiisimääraga maksustatavad kütused.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõuga (595 SE) soovitakse tühistada julgeolekumaks, mille kehtestamine on seletuskirja järgi sotsiaalselt ebaõiglane ning tekitab ebaproportsionaalse koormuse ühiskonna kõige haavatavamatele gruppidele.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (596 SE) soovitakse vähendada käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 22 protsenti. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määri (üheksa ja viis protsenti) eelnõuga muuta ei soovita. Seletuskirja järgi on eesmärk vähendada maksukoormust ja leevendada inflatsiooni negatiivset mõju Eesti elanike ostujõule.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (597 SE) soovitakse muuta tulumaksuseadust, mille tulemusel väheneks füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 22 protsenti. Eelnõu ei näe ette vähendatud maksumäärade ega juriidilise isiku tulumaksu määra muutmist.
Komisjoni istung
Maaelukomisjoni erakorralisel istungil – kell 13: alusharidusseaduse ja Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu algatamine.
Sündmused
Kell 9 – Eesti-Tai parlamendirühma liige Valdo Randpere ja kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna kohtuvad Tai parlamendi ülemkoja hariduse, kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni komisjoni liikmetega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).
Kell 10.45 – majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas ja komisjoni liige Urve Tiidus ning Eesti-Hollandi parlamendirühma liige Andrei Korobeinik kohtuvad Hollandi parlamendi digiasjade komisjoni delegatsiooniga.
Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Ukraina fotonäituse „Ema“ (III korruse galerii).
Välislähetused
6.–7. mai
Riigikogu liige Riina Sikkut esineb Euroopa Maksauuringute Ühingu (EASL) alkoholikahju vähendamisele suunatud kongressil Amsterdamis Hollandis.
6.–10. mai
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja komisjoni liige Luisa Rõivas osalevad Kiievi julgeolekufoorumil ja esinevad paneelaruteludes Kiievis Ukrainas.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
