Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja kaitseminister Margus Tsahkna.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele valitsuse liikmete usaldusväärsuse kohta, kobaereelnõude menetlemise viisi kohta, üldhariduse kohta, eestikeelse õppe kohta venekeelsetes gümnaasiumides, maksumuudatuste kohta ning Politsei- ja Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamise kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastab küsimustele propaganda kohta MISA konverentsil, Linnamäe hüdroelektrijaama muinsuskaitse alla võtmise kohta ning lõimumise olukorra ja võimalike arengute kohta.

Kaitseminister Margus Tsahkna vastab küsimusele ümberkorralduste kohta Kaitseministeeriumis.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (abieluvararegistri pidamise ja kannete tegemise üleandmine) eelnõu (258 SE) tagab ajakohaste andmete olemasolu abieluvararegistris (st andmed tekiksid registrisse kohe pärast andmete aluseks oleva toimingu sooritamist), välistab andmete topelttöötlemise, võimaldab teenuse täieliku kättesaadavuse ühest kontaktpunktist, vähendab riigi kulusid abieluvararegistri ülalpidamise näol, optimeerib tööprotsesse ning muudab andmete töötlemise turvalisemaks. Muudatustega antakse abieluvararegistri kannete tegemise pädevus kinnistusosakonnalt üle notaritele ja perekonnaseisuametnikele. Toimingu läbiviija saaks vastavasisulise kande teha juba toimingu tegemise päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval, mistõttu oleks tagatud registriandmete parem kvaliteet ajakohaste andmete näol. Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse abikaasade abieluvaralepingus toodud ning seaduses sätestatud juhtudel teised varalised õigused. Abieluvararegistrit peetakse alates 2014. aasta aprillist täiselektrooniliselt ning kõik registrikaardid on elektrooniliselt avalikult kättesaadavad. Andmete avalikustamise eesmärk on võimaldada kolmandatel isikutel saada teavet selle kohta, millised on abikaasade vahelised varasuhted ning sellest tulenevad õigused ja kohustused. Abieluvararegister on kohtulik register, kuhu kohtunikuabid teevad kandeid abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse või seaduses sätestatud juhtudel perekonnaseisuametniku või notari esitatud teate alusel.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (317 SE) muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavaks sotsiaalteenuseks ning sellega seoses muutub riigieelarvest rahastatud raske ja sügava puudega lapsehoiuteenuse rahastus – edaspidi läbi kohalike omavalitsuste toetusfondi. Eelnõu kohaselt eraldatakse riigieelarvest sügava puudega laste vanemate toetamiseks täiendavalt 1 miljon eurot. Seletuskirjas märgitakse, et riik rahastab raske ja sügava puudega laste toetamist praegu osaliselt ja teeb seda maavalitsuste kaudu. Pärast seaduse muudatust hakkavad lapsehoiuteenuse korraldamisega tegelema ainult kohalikud omavalitsused, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav lapsehoiuteenus hõlmab edaspidi ka raske ja sügava puudega lapsi sellise erisusega, et riik katab osaliselt puudest tuleneva rahastuse lisavajaduse. Kooskõlas riigieelarve seadusega jagatakse riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid kohalikele omavalitsustele vastavalt teenust vajavate laste arvule. Rahastus tagatakse kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu. Siseriikliku lapsendamise korraldamine antakse eelnõu kohaselt maamaavalitsuste pädevusest sotsiaalkindlustusametisse, et kõik lapsendamisega seotud toimingud oleksid koondunud ühte asutusse. Muudatus tagab lapsendamistele ühtse lähenemise üle Eesti. Sellega seoses muudetakse lisaks sotsiaalhoolekande seadusele ka lastekaitseseadust, perekonnaseadust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise kohta ehk nn lairiba direktiiv. Direktiivi eesmärk on vähendada sidevõrgu kasutuselevõtukulusid ja tagada 2020. aastaks kõikidele eurooplastele juurdepääs andmesidekiirusele kuni 30 Mbit/s ja pooltele või enamatele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs andmesideühendusele 100 Mbit/s. Selleks tagatakse eelnõu järgi sideettevõtjatele juurdepääs sidevõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, see tähendab: mastidele, kaablikanalitele, torudele, kontrollkaevudele, juurdepääsuluukidele, kaablikappidele, antennirajatistele, tornidele ja postidele. Võrkudevahelise sünergia maksimeerimiseks ei ole eelnõu suunatud üksnes sideettevõtjale, vaid ka mistahes selliste füüsiliste taristute nagu elektri-, gaasi-, kütte-, transpordi-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste taristu omanikele, milles saab majutada sidevõrgu elemente. Ehitisregistrile luuakse alates 2017. aastast selline elektroonilise suhtluse võimekus, kus sideettevõtja saab suhelda teisi füüsilisi taristuid omavate ettevõtetega, leppida kokku taristu vaatlemist ja taotleda taristule juurdepääsu. Alates 1. jaanuarist 2017 tuleb uued hooned ja kahe või enama korteriga elamud varustada hoonesisese füüsilise taristuga, mis võimaldab pakkuda elektroonilise side teenust. Sama kohustus on ka hoone ja kahe või enama korteriga elamu põhjaliku rekonstrueerimistööde korral. Antud nõude puhul võib tõmmata paralleeli elektri ja veetrassiga, millega ehitatava hoone varustamine on samuti kohustuslik. Eelnõu sihtgrupp mõjutab nii eraomanikke, riigiasutusi kui ka võrguvaldajaid, sealhulgas elektroonilise side ettevõtjaid. Riigiasutustest mõjutab eelnõu eelkõige Tehnilise Järelevalve Ametit, kes on lairiba direktiivi mõistes kohtueelse vaidluse lahendamise organ, lahendades tekkinud vaidlusi.

Valitsuse algatatud päästeseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (309 SE). Senise päästeinfosüsteemi asemel asutatakse Päästeameti ülesannete täitmiseks päästeinfosüsteem ja Häirekeskuse ülesannete täitmiseks hädaabiteate menetlemise andmekogu. Alates 1. novembrist 2014 võtab häirekeskus numbril 112 vastu kõik kiirabi-, pääste- ja politsei hädaabiteated, kuid neid menetletakse erinevates infosüsteemides. Nüüd luuakse Häirekeskuse juurde infosüsteem, kus töödeldakse nii kiirabi-, pääste- kui politsei hädaabiteateid ning ühtses infosüsteemis hallatakse kõiki reageerimise ressursse. See tagab elutähtsa abi kiirema kohalejõudmise hädasolijani. Sellest eraldi jääb alles päästeinfosüsteem, mida edaspidi kasutab Päästeamet oma ülesannete tõhusamaks täitmiseks. Päästeamet võib lisaks hukkunute andmetele hakata koguma ka päästesündmusel vigastatute andmeid, samuti hakatakse päästeinfosüsteemi kandma tuleohutusalase nõustamise ja ennetustöö infot.

Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) muudab kõrghariduse rahastamise skeemi, milles arvestatakse õpetamise kvaliteeti ja tööturu tagasisidet. Kõrgkoolide rahastamine muutub stabiilsemaks ja väheneb aruandlus. Kõrgharidustaseme õppe rahastamismudelisse lisatakse uue komponendina baasrahastus, et suurendada stabiilsust. Rahastus jaguneb tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest vähemalt 80 protsenti moodustab baasrahastus ning kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Baasrahastuse puhul võetakse arvesse õppeasutustele eelneva kolme aasta jooksul eraldatud tegevustoetuste keskmist. Tulemusrahastus jaguneb ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ning halduslepingus kindlaksmääratud eesmärkide täitmise eest. Sihtotstarbelist toetust eraldatakse võimalusel riiklike prioriteetide elluviimiseks ning selle osakaal on väike. Õppeasutustele tegevustoetuse eraldamiseks sõlmivad ülikool ning haridus- ja teadusminister valitsuse heakskiidul kolmeks aastaks halduslepingu, millega lepitakse kokku ülikooli eesmärgid. Praegu rahastatakse kõrgkoole riigieelarvest kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud tegevuste osas 70–75 protsendi ja õppe läbiviimist toetavate tegevuste osas 25–30 protsendi ulatuses. Riigieelarvest rahastatakse kõrgharidustaseme õpet avalik-õiguslikes ülikoolides, riigi rakenduskõrgkoolides ja mõnes erakõrgkoolis.

Teine lugemine – 12 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamis-missioonil Kosovos” eelnõu (333 OE) võimaldab jätkata kuni kolme tegevväelasega osalemist NATO operatsioonil Kosovos kuni 31. detsembrini 2017. Eesti tegevväelased teenivad Prištinas staabiohvitseride ja staabiallohvitseridena. Eesti on osalenud NATO rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (335 OE) näeb ette vajadusel kasutada kuni 50 tegevväelast järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Eesti panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (338 OE) annab võimaluse panustada 2017. aastal kuni kümne tegevväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Eesti osalus nimetatud operatsioonis algas augustis 2016, mil Anbari provintsis alustas teenistust 6-liikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi kooseisus, mille peamiseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks teenib alates septembrist 2016 üks Eesti vanemohvitser Bagdadis USA juhitavas mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid. Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias. Operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Arvestades ISILi vastase võitluse prioriteetsust, on Eesti valmis vajadusel ja võimalusel panustama operatsiooni täiendavalt, näiteks staabiohvitseridega. Täiendavalt panustatavate tegevväelaste hulk jääks eelnõus sätestatud piirarvu sisse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (332 OE) näeb ette vajaduse korral kasutada kaitseväe kuni 220 tegevväelast 2017. aastal NATO reageerimisjõudude NRF (Nato Responce Force) koosseisus. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF tagab NATO kiirreageerimisvõime ja sellel on võtmeroll väga lühikese etteteatamisajaga NATO kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRFi tegevusvõime tagamine on otseselt Eesti riigi huvides. NRFi kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRFi saab kasutada ainult Eesti nõusolekul.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” eelnõuga (334 OE) pikendatakse 2017. aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitava nõustamis- ja väljaõppemissiooni Resolute Support (RSM) koosseisus Afganistanis. Eesti jätkab panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja-Afganistani regioonis. Eesti on osalenud ISAFi (International Security Assistance Force) Afganistani operatsioonil 11 aastat (2003-2014), RSMil aga alates 2015. aastast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” eelnõu (331 OE) näeb ette pikendada järgmise aasta lõpuni kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis. Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil samal ajal viibida operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused. Selleks näeb otsuse eelnõu ette, et kaitseväele seatud ülempiiri Liibanoni operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõuga (336 OE) pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eesti mehitab nii staabiohvitseride kui vanemstaabiohvitseride ametikohti. UNTSO ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida konfliktide eskaleerumist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia” eelnõu (337 OE) võimaldab järgmisel aastal panustada EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean) koosseisus. Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevus Vahemere keskosas Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb alates 2015. aasta augustist EUNAVFOR Med/Sophia operatsioonil ühe logistika staabiohvitseriga. Eelnõuga võimaldatakse saata operatsioonile kuni kuus tegevväelast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” eelnõuga (339 OE) pikendatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Järgmise aasta lõpuni pikendatakse ka kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). 2016. aastal panustab Eesti EUTM Mali missioonil instruktoritega, kelle ülesanne on anda Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet. Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. MINUSMAsse panustab Eesti järgmisel aastal kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga, kes teenivad MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitmeriigi-sihtüksuses ASIFU (All Sources Information Fusion Unit).

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) annab tööandjatele võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga. Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt. Samuti ei ole tööandjal teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitise maksmisel kohustust maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu 4.-8. haiguspäeva puhul, vaid summa on tööandja enda otsustada.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse eelnõu (297 SE) muudab Eesti fonditurgu atraktiivsemaks ja soodustab konkurentsi pensionifondide turul. Eelnõu soodustab uute pensionfondide valitsejate lisandumist ning muudab inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (321 SE). Võlaõigusseadust täiendatakse sätetega, mis tagavad tarbijatele maksekontoga seotud põhimakseteenuste kättesaadavuse. See hõlmab näiteks maksekonto avamist, raha maksmist oma kontole, sularaha väljavõtmist, otsekorralduste, kreeditkorralduste ning maksekaarditehingute algatamist jne. Krediidiasutused võivad põhimakseteenuste eest nõuda üksnes mõistlikku tasu.

Komisjonides

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli ülevaate tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 8.30 – Riigikogu Eesti-Suurbritannia parlamendirühm kohtub Briti suursaadiku Theresa Bubbeariga.

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Vietnami ajakirjanikega.

Välislähetused

5. – 7. detsember
Riigikogu liige Siim Kiisler osaleb Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) kongressil Essenis, Saksamaal.

6. – 7. detsember
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Politico iga-aastaasel tänuüritusel Brüsselis, Belgias.

6. – 9. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja aseesimees Keit Pentus-Rosimannus osalevad kolme Balti riigi ühiskohtumistel Ameerika Ühendriikide Kongressi liikmetega Washingtonis, Ameerika Ühendriikides.

6. – 10. detsember
Riigikogu liige Ken-Marti Vaher osaleb 5. parlamentääride julgeolekufoorumil Washingtonis, Ameerika Ühendriikides.

7. detsember
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) migratsiooni-, pagulaste ja ümberasustatud isikute komitee istungil Pariisis, Prantsusmaal.

7. – 8. detsember
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas kohtub Tema Kuningliku Kõrguse Yorki hertsogi prints Andrewga Londonis, Suurbritannias ning osaleb Euroopa Liidu tuleviku teemalisel konverentsil Berliinis, Saksamaal.

7. – 9. detsember
Riigikogu liige Toomas Kivimägi kohtub Euroopa Parlamendi liikme Kaja Kallase ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipiga Brüsselis, Belgias.

7. – 10. detsember
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Ungari parlamendiliikmetega Budapestis, Ungaris.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]