Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Küsimuste esitamiseks on registreerunud neli Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad mingifarmide tegevust, põllumajandusliku maa kasutamist, Eesti inimeste käekäiku ja jäätmete põletamist.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorra järgi on kavas 17 eelnõu lugemine, neist 15 on esimesel, üks teisel ja üks kolmandal lugemisel. Teiste hulgas on esimesel lugemisel riigieelarve baasseadus. Lisaks eelnõude menetlemisele esineb riigikontrolör Alar Karis täiskogus ettekandega, milles käsitleb riigikontrolli ülevaadet riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012. aastal.

1. Täiskogus jätkub teisipäeval tööaja lõppemise tõttu katkenud Riigikogu otsuse “Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (510 OE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette, et seoses nõukogu liikme Mart Laari volituste lõppemisega alates 13. juunist 2013 nimetatakse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Reet Roos. Roosi kandidatuuri esitas Riigikogu majanduskomisjon 14. oktoobril. Arengufondi nõukokku kuulub kaks Riigikogu liiget, üheks neist on majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.

2. Esimesel lugemisel on Riigikogu liikme Tõnis Paltsi 19. juunil algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (453 SE), mille mõtteks on teatud suurusest alates tuulegeneraatorite paigaldamise keelamine Saaremaal, Hiiumaal, Vormsil, Muhul. Algataja põhjendab, et Lääne-Eesti saartel on kõige tähtsamaks jätkusuutlikuks majandusharuks turism, suvekodude teenindamise ja ehitamisega seotud tegevused, mille arengut mõjutab otseselt suurte tuulegeneraatorite paigaldamine. Keskkonnakomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. november.

3. Esimesel lugemisel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 19. juunil algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (454 SE). Fraktsiooni esitatud eelnõuga soovitakse langetada sõiduauto haagise riigilõivu 121 eurolt 25 euroni, et lõpetada olukord, kus haagise registreerimistasu moodustab neljandiku tema maksumusest. Rahanduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

4. Esimesel lugemisel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 20. juunil algatatud patsiendiseaduse eelnõu (457 SE), mille eesmärk on reguleerida patsiendi ja tervishoiutöötaja õigused ning kohustused. Eelnõu arvestab rahvusvahelistes dokumentides esitatud nõudeid, teiste riikide sellealaste seaduste tekste, samuti Eestis väljakujunenud praktikat tervishoiuteenuse osutamisel, kliinilise õppetöö ja teadusuuringute korraldamisel ning vaidluste ja kaebuste lahendamisel. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

5. Esimesel lugemisel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni  19.  septembril  algatatud  vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (486 SE), millega soovitakse suurendada vanemahüvitise süsteemi paindlikkust, et lapsevanemad võiksid vanemahüvitise päevi kasutada kuni lapse kaheksa-aastaseks saamiseni või esimese kooliaasta lõpuni. Muudatus võimaldaks lapsevanematel kasutada vanemahüvitise päevi näiteks lapse toetamisel tema esimesse klassi minemisel või mõnel muul vajalikul perioodil. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

6. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE), mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu (EL) kosmeetikamääruse rakendamine, millega kindlustatakse inimeste tervise kaitse ja toimiv siseturg. Eelnõu täpsustab järelvalvet teostava pädeva asutuse ülesandeid ja järelevalve korraldamise reegleid. Eestis on selleks asutuseks Terviseamet. Eelnõu sätestab ka vastutuse nõuete rikkumise eest kosmeetikatoodete valmistamisel ja nende käitlemisel. Muudatused on suunatud eelkõige järelevalvet teostavatele institutsioonidele, kosmeetikatoodete tootjatele ja importijatele, aga ka kosmeetikatoodete tarbijatele. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.

7. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (464 SE), millega pikendatakse ametniku perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse kehtivuse aega ning lihtsustatakse uue tähtajalise õiguse saamine sarnaseks vaimuliku õigusega abielusid sõlmida, täpsustatakse maavalitsuse ja siseministeeriumi pädevust perekonnaseisuametniku eksami ja sellele eelneva koolituse läbiviimise osas, luuakse selged õiguslikud alused tõendite ning arhivaalil olevate perekonnaseisuandmete väljastamiseks, lihtsustatakse haldusmenetlust välismaalasest surnu isikut tõendava dokumendi edastamise osas välisriigi saatkonnale, vähendatakse paberdokumentide hulka abielu sõlmimisel, asendades abielu sõlmimise protokolli abielukande eeltäidetud väljatrükiga, lihtsustatakse abieluvõime kindlakstegemise menetlust kodaniku jaoks ning luuakse õiguslik alus soo muutmise andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks.

Muudatusettepanekute tähtaja jooksul eelnõule Riigikogust ega algataja poolt muudatusettepanekuid ei laekunud. Muudatusettepanekuid esitas Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit, eelnõu koostajad nõustusid nendega ning õiguskomisjon otsustas algatada kuus muudatusettepanekut.

8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (509 SE), mis tuleneb EL direktiivist. See sätestab miinimumnõuded, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu. Direktiivi peamine eesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele. Teiselt poolt, et kõnealustele isikutele on kõigis liikmesriikides kättesaadavad minimaalsed hüved. Muudatused aitavad piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate edasiliikumist ühest liikmesriigist teise, kui liikumise põhjuseks on üksnes õiguslike raamistike erinevused. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 15. november.

9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (504 SE), mille eesmärk on lükata edasi seadustiku üldosa jõustumise tähtaeg. Sellest tulenevalt tehakse muudatused sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluvasse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse ja siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvasse turvaseadusesse. Majanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 14. november.

10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (480 SE), millega tunnistatakse kehtetuks seaduse sätted, mille alusel asutati tänaseks oma otstarbe ammendanud õigustatud subjektide ning tagastatava ja kompenseeritava vara register. Suletava registri ülesanded antakse üle rahandusministeeriumi pädevusse ja muudetakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust ning Vabariigi Valitsuse seadust eesmärgiga sätestada erinorm maavanema järelevalvemenetluse tähtajale. Üldnormist pikem menetlustähtaeg on hädavajalik arvestades omandireformi toimingute eripära. Seoses eelnimetatud muudatustega ja vara kompenseerimise protsessi vaibumisega muudetakse õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadust. Eelnõuga täiendatakse ka erastamisest laekuva raha kasutamise seadust rakendussättega, mis suurendab raha laekumise määra valitsuse omandireformi reservfondi. Majanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 13. november.

11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Riigi 2012. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (476 OE). Majandusaasta koondaruanne koosneb järgmistest osadest:  tegevusaruanne; riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne; täiendav informatsioon kohalike omavalitsuste kohta; täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Rahanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada.

12. Riigikontrolör Alar Karis esitab ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012. aastal.

13. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE), mille peamine eesmärk on tagada kindlustusandjate juhtimissüsteemi tõhus toimimine. Kuna kehtiv seadus reguleerib kindlustusandja juhtimise nõudeid minimaalselt, täiendatakse ja täpsustatakse juhtimissüsteemi nõudeid, sealhulgas kindlustusandjate riskijuhtimissüsteemi, sisekontrolli süsteemi ja kindlustustegevusega seotud tegevuste edasiandmise regulatsiooni. Reguleeritakse ka senisest täpsemalt kindlustusandja kõrvaltegevusi ning tõstetakse kindlustusmaaklerite vastutuskindlustuslepingu kindlustussummasid. Majanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. november.

14. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE), mille eesmärgiks on kohtumenetlusest ja prokuratuuri lahenditest tulenevate riigi rahaliste nõuete haldamise kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine. Samuti sellega kaasnevate kulude kokkuhoid. Eelnõuga viiakse alates 1. jaanuarist 2014 arvestuse pidamine maksukohustuslaste registrisse tekkivate nõuete üle, mis tulenevad Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavatest kohtumenetlustest, samuti Riigikohtu ja prokuratuuri lahenditest tulenevatest nõuetest. Viidatud asutused saavad andmekogu volitatud töötleja õigused. Sellega antakse neile vajalikul määral juurdepääsu õigus maksusaladusele. Nad jäävad nõuete haldajaks ja sissenõudjaks, st edastab tähtajaks tasumata nõude kohtutäiturile. Nende nõuete sissenõudmist ei anta maksu- ja tolliameti pädevusse. Rahanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. november.

15. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE), mille eesmärk on ühtlustada elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse maksustamise koha määratlemise reeglid Euroopa Liidus alates 1. jaanuarist 2015 kehtivate nõuetega. Samuti sätestada elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord. Lisaks sellele viiakse Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla postipakiga väljastpoolt Euroopa Liitu saadetava kohvi ja tee impordi maksuvabastuse piirmäärad. Rahanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 13. november.

16. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE), mis näeb ette õiguslike aluste loomise ja põhinõuete kehtestamise Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eelnõuga sätestatakse eelarvevaldkonnale esitatavad nõuded ja kohustused ning määratakse eelarvestamise mõisted ja põhimõtted. Riigieelarve koostamisele seatud nõuete täitmiseks kehtestatakse tingimused valitsussektorisse kuuluvate isikute rahaliste vahendite planeerimisele ja kohustuste võtmisele. Valdkonnas kasutatavad mõisted uuendatakse ja ühtlustatakse raamatupidamises kasutusel olevate mõistetega. Eelnõuga võetakse siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta, mille ülevõtmise tähtaeg on liikmesriikidele 31. detsember 2013.  Eelnõuga fikseeritakse Eesti õiguses majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus  sätestatud valitsussektori eelarve tasakaalu reegel ja automaatne korrigeerimismehhanism.

17. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE). Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve seaduse muutmise eelnõu. Arvestades, et riigieelarve on koostatud eelneva aasta sügisel, siis kohandatakse eelarve tulenevalt muutunud olukorrast riigiasutuste poolt seatud eesmärkide saavutamiseks.

18. Esimesel lugemisel on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (485 SE), millega soovitakse täpsustada reegleid, kui palju võib kütust tuua EL-i välisest riigist Eestisse. Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Komisjonides

riigieelarve kontrolli komisjonis – kell 9 väljasõiduistung maksu- ja tolliameti ladudesse, kus tutvutakse konfiskeeritud või arestitud varadega, kohtumisel osalevad maksu- ja tolliameti esindajad.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Ene Ergma avab tervitussõnavõtuga Eesti sotsiaaltöö 5. kongressi „Sotsiaaltöö – tänuväärne või tänamatu töö?“ (Tallinna Ülikooli Astra maja).

Kell 12.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas avab Maarit Murka isiknäituse „Missioon“ (2. korruse kunstisaal).

Kell 14.50 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtub Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpilastega programmi „Minu Riik“ raames (L262).

Kell 15 – Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja Eesti-Afganistani parlamendirühma aseesimees Aivar Riisalu kohtub Afganistani kõrgetasemelise delegatsiooniga (ruum L240).

Kell 19 – Riigikogu esimees Ene Ergma esineb tervitussõnavõtuga korporatsioon Rotalia 100. aastapäevale pühendatud kontserdil (Estonia kontserdisaal).

Välislähetused

3. – 8. november
Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee teadus- ja tehnoloogiakomitee väljasõiduistungil Iisraeli riigi ja Palestiina omavalitsuse aladel.

6. – 7. november
Riigikogu liige Indrek Saar osaleb ENPA monitooringu komitee töös Pariisis.

6. – 9. november
ENPA Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel osaleb ENPA monitooringu komitee istungil Pariisis ja poliitikakomitee töös Lissabonis.

Riigikogu pressiteenistus