Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning justiitsminister Kalle Laanet.

Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad valitsuse otsuseid, olukorda Eesti Vabariigis, koalitsioonilepingut, peaministri sõnumeid, elektrienergia kättesaadavust, valeinfo levitamist, julgeolekut, meretuuleparkide toetamist, kaitseväe osalemist Ukraina sõjas ja puiduäri Venemaaga. Haridus- ja teadusminister vastab küsimusele eestikeelsele haridusele ülemineku kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 3 eelnõu

Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE) eesmärk on soodustada vanglas digitaalsele asjaajamisele üleminekut ning avardada kinnipeetavate võimalusi kasutada tehnoloogiat.

Eelnõu järgi on kinnipeetavatel võimalik kasutada senisest enam internetti, ent seda jätkuvalt kontrollitud keskkonnas ja piiratud arvul lehekülgedel. Muudatuse eesmärk on, et kinnipeetavad saaks ligi näiteks oma digitoimikule, tutvuda seadustega, teha halduskaebusi või jätkata haridusteed.

Avavanglas ja lühiajalise väljasõidu ajal võimaldatakse kinnipeetavatel edaspidi kasutada mobiiltelefoni, mille kaudu saab vangla vajadusel vangiga kontakti. Samuti lubatakse eelnõu järgi vangidele hõlpsamini lühiajalisi kokkusaamisi ning seda ka videosilla teel.

Eelnõuga vähendatakse ka maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia sätted rahvusvaheliste soovitustega kooskõlla. Eelnõu järgi peab kahe kartserikaristuse vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla lühem kui kaks ööpäeva.

Praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu arvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Lisaks muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (346 SE) lisatakse seadusesse taaskasutusvee tootmiseks ja kasutamiseks vajalikud sätted. Eelnõuga luuakse võimalus anda kasutatud vett, näiteks heitvett, karjääri- või kaevandusvett, täiendavalt puhastatuna üle ettevõtetele, kes kasutavad seda põllumajanduses, haljastuses, tänavapuhastuses või tööstuslikes protsessides. Taaskasutusvee tootmine vajab eelnõu järgi veeluba ning taaskasutusvee kasutamine toob kaasa registreerimiskohustuse.

Taaskasutusse suunatava vee võrra väheneb suublasse juhitava vee keskkonnakoormus. Suublasse juhitakse aastas väljalaskude kaudu keskmiselt 2190 tonni lämmastikku ja 58 tonni fosforit. Taaskasutusvee tootmisel ja kasutamisel väheneb toitainete koormus veekogudele vastavalt sellele, kui palju taaskasutusvett kasutusele võetakse. Taaskasutatava vee koguste võrra jääb vesi põhjaveest või pinnaveest ammutamata, mis aitab säästa puhast veeressursi.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (347 SE) luuakse selge õigusraamistik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õhusõidukite kasutamiseks. Seni ei ole PPA riiklikele õhusõidukitele ja nende käitamisele kehtestatud riigisiseselt lennundusnõudeid ega tehtud ka otsust, et PPA riiklike õhusõidukite suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigust.

Eelnõuga võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel lendamine, pädevuse hoidmine ja koolitamine tsiviilloa alusel ning tagatakse lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine. Pärast kohaldamisotsust hakkab Transpordiamet tegema ka PPA tsiviillennunduse nõuete täitmise üle järelevalvet.

Lisaks sellele, et muudatused võimaldavad PPA riiklikel õhusõidukitel järgida EASA alusmääruse lennukõlblikkuse nõudeid, nähakse ette, et PPA riiklike õhusõidukite lennutegevuse osas kehtestatakse samaväärsed nõuded siseriiklikult. Sellega lahendatakse ühtlasi kiirabilendudega seotud õiguslünk ning luuakse õiguslikud alused, et kiirabilendude tegemine saaks riigis jätkuda. Kiirabilendude osas nähakse ette, et PPA kopteriga ettenägematus olukorras abivajaja transportimine on riigi ülesanne.

Esimene lugemine – 11 eelnõu

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (356 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastavast direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada ELi energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muu hulgas seatakse direktiivis liikmesriikidele kohustuslikud ühtsed põhimõtted üld- ja alameesmärkide täitmiseks ja toetuste maksmiseks.

Valdav osa direktiivist on üle võetud energiamajanduse korralduse seadusega 4. mail 2022. Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusele tuginedes sätestatakse eelnõus direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel arvestatakse toodetud energia taastuvenergiaks ja makstakse toetusi. Lisaks tuuakse eelnõuga seadusesse täpsed terminid, mis tähistavad taastuvenergia tootmise, tarbimise või tarnimisega seotud mõisteid.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (359 SE) kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Täpsemalt sätestatakse Eesti õiguses Euroopa Liidu vastavast määrusest tulenev võimalus ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide kiirendatud rajamiseks. Määratakse kriteeriumid, missugustel tingimustel saab ära jätta keskkonnamõju hindamist. Ühtlasi luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ja loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem.

Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks loetakse riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 määratud energiaallikate projektid, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumpade ja biometaani tootmise projektid. Nimetatud projektide puhul on võimalik teha erandeid loodusdirektiivist, linnudirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist. Ülekaalukas avalik huvi on rakendatav ainult projektide planeerimise käigus ja tegevusloamenetluses. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt peab asuma väljapool NATURA 2000 võrgustikku ega tohi kahjustada kaitsealuseid liike. Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse lahendamiseks täpsustatakse seaduses keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise teate sisu.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE) eesmärk on luua lennuühendus Eesti Vabariigi ja Korea Vabariigi vahel, mis hõlmab vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele, võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele ning mittediskrimineerimist Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud põhimõtteid arvestades.

Rahvusvahelisest õigusest tulenevalt saab riikidevaheline lennuühendus toimuda kahepoolsete kokkulepete alusel. Tulenevalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artiklist 6 võib regulaarset rahvusvahelist lennuliini teise osalisriigi territooriumile või selle kohal käitada ainult selle riigi eriloa või muu volitusega ning nimetatud loa või volituse nõudeid järgides.

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 SE) on välja töötatud välisteenistuse võimalikult ulatuslikuks ühtlustamiseks avaliku teenistuse seadusega ning kehtiva regulatsiooni selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks. Sinna hulka kuulub ka välisteenistuse palgasüsteemi ajakohastamine, millega viiakse lõpuni 2018. aastal esimese osana rakendunud välisesinduses töötava teenistuja maksustatava sissetuleku suurendamise ja maksuvaba sissetuleku vähendamise reform.

Eelnõu teine oluline eesmärk on vähendada koormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile. Lisaks tehakse välisteenistusse värbamisel erisus, mis võimaldab edaspidi tähtajaliselt ilma avaliku konkursita värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist jätkatakse 50% ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise puhul. Samuti luuakse võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE) näeb ette võimalused teha tööd ka pikaajalisel haiguslehel olles.

Töötajal nähakse ette uus võimalus pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel vastavalt tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Tervisekassa maksaks samal ajal töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist maksimaalselt 122 päeva, tuberkuloosi korral 180 päeva. Lisaks saab töötaja samal perioodil vajadusel Eesti Töötukassalt töövõimet toetavaid tööturuteenuseid, nt tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tugiisikuga töötamine, tööks vajalikud abivahendid.

Kavandatud muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.

Lisaks antakse eelnõuga lapsevanemale õigus saada kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist olenemata lapse diagnoosist. Kehtiva korra kohaselt saab 60 päeva hooldushüvitist vaid onkoloogilise diagnoosiga laste põetamisel, kui haigusjuhtum algas haiglas. Mõju tervisekassa eelarvele hooldushüvitise pikendamisel 14 päevalt 60 päevale on keskmiselt 615 000 eurot aastas, mille vajadusega on tervisekassa eelarves arvestatud.

Alates 1. maist 2025. a nähakse ette ka uus täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise regulatsioon. Muudatus vähendab suurte ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega inimeste omaosaluskoormust. Hüvitise määramisel arvestatakse kokku patsiendi omaosaluse kulud nii ravimite kui meditsiiniseadmete ostmisel. Kehtiva korra kohaselt arvestatakse täiendavat ravimihüvitist kalendriaastas ravimite ostmisel tasutud summast, mis ületab 100 eurot. Alammäär 100 eurot jääb samaks, kuid kokku arvutatakse nii ravimite kui meditsiiniseadmete kulud. Muudatus võimaldab eelkõige toetada neid patsiente, kelle kõrge omaosalus kujuneb ravimite kõrval just meditsiiniseadmete soetamise kuludest.

Eelnõu kohaselt muudetakse ka sotsiaalmaksuseadust ja laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu. Praegu on tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis, mida ta maksab töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest.

Samuti võetakse eelnõuga alates 5. aprillist 2024. a töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse üle direktiiv, mis näeb ette, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad edaspidi ka reproduktiivtoksiliste ainetega tööalase kokkupuute korral. Seetõttu tekib tööandjal kohustus korraldada töötajale tervisekontrolli enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (368 SE) eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel.

Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise.

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (379 SE) võetakse üle ELi direktiiv, millega muudetakse kehtivat direktiivi (raamatupidamisdirektiivi muudatus), mis paneb hargmaistele kontsernidele kohustuse avalikustada makstud tulumaksusummad ning sellealast taustateavet riikide lõikes. Direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 22. juuni 2023. Direktiiviga soovitakse hargmaiste kontsernide tegevust muuta läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu globaalsel tasandil. Muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes.

See puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, kelle kogutulu kahel järjestikusel aruandeaastal ületab 750 miljonit eurot. Kuna Eestis on selliste ettevõtete arv väike ja nad juba esitavad samasisulist aruandlust maksu- ja tolliametile, siis tekitaks eraldi aruande loomine raamatupidamise seaduse kaudu siin sisuliselt topeltaruandluse. Seetõttu on otstarbekam lahendada direktiivi ülevõtmine maksuseadusandluse muudatuste kaudu, andes maksuhaldurile volitused neile juba laekunud aruannete avalikustamiseks veebis.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaasa algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE) reguleerib Euroopas tõsiseks probleemiks kerkinud araabia kultuuridest pärinevate näokatete – burka ja niqab – kandmist. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et burka on islamiriikides kasutatav naiste riideese, mis katab kogu keha pealaest jalatallani, jättes silmadele vaid kitsa vaatepilu. Niqab on tavaliselt ristkulikukujuline riie, mis on kinnitatud naiste pearäti külgedele ja katab näo nii, et vaid silmad jäävad nähtavale.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (246 SE) nähakse ette kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte, mille kohaselt uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi ehk kui Riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikokku, siis tühistub Riigikogu mandaat ja vastupidi. Riigikogu liikmel on vastavalt eelnõule õigus valida, kumba mandaati ta kasutab.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (276 SE) soovitakse muuta Vabariigi Valitsuse seadust selliselt, et on tagatud Vabariigi Valituse liikmete osas julgeolekukontroll kogu riigisaladuse loa kehtivuse perioodi jooksul.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE) eesmärk on piirata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanikega. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel puudub üldse kodakondsus.

Sündmused

Kell 10.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Kanada parlamendi alamkoja esimehe Greg Fergusega.

Kell 12 – julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni kohtub Saksamaa Parlamendi Bundestag parlamentaarse järelevalve komitee esindajatega (A. Rei nõupidamisruum).

Kell 12.30 – Eesti-Kanada parlamendirühm kohtub Kanada parlamendi alamkoja esimehe Greg Fergusega.

Kell 15.05 – Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe kohtub Kanada parlamendi alamkoja esimehe Greg Fergusega (ruum L240).

Välislähetused

2.–6. märts
Riigikogu liige Riina Solman osaleb konverentsil „Israel Allies Foundation Chairman’s conference“ Jeruusalemas Iisraelis.

3.–9. märts
Riigikogu Eesti-Taiwani toetusrühma esimees Kristo Enn Vaga (3.–14. märts) ning liikmed Karmen Joller, Ester Karuse, Katrin Kuusemäe, Tõnis Lukas, Juku-Kalle Raid, Luisa Rõivas ja Jaak Valge kohtuvad Taiwani presidendi Tsai Ing-weni, parlamendi esimehe Han Kuo-yu, peaministri Chen Chien-jeni ja välisministri Joseph Wuga Taipeis Taiwanis.

5.–7. märts
Riigikogu liige Urmas Reinsalu osaleb Euroopa Rahvapartei Kongressil Bukarestis Rumeenias.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]