Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning riigihalduse minister Jaak Aab.

Jüri Ratas vastab küsimustele valitsuse sõnumite, piirangute kehtimise, Rail Balticu, pendelrände, piirivalve loomise, eriolukorra piirangute leevendamise, tööjõu ning kriisist väljumise plaanide kohta.

Martin Helme vastab küsimustele maksude, suurte taristuinvesteeringute ning Rail Balticu kohta.

Jaak Aab vastab küsimustele eriolukorras tegutsemise ja sotsiaalse normi ning isikukaitsevahendite kohta.

Infotund tõlgitakse viipekeelde, ülekannet saab jälgida Riigikogu kodulehel.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Maaelukomisjoni algatatud maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE).

Eelnõuga võimaldatakse füüsilisest isikust kasutusvaldajal anda maa kasutusele teistele isikutele, juhul kui sellel maal jätkatakse põllumajandusliku tootmisega. Täiendavaks tingimuseks seatakse nõue, et kasutusvaldajal on õigus anda maad kasutamiseks äriühingule, mis kuulub isikule endale, tema abikaasale või sugulasele rohkem kui poole ulatuses. Oluline on, et isik, kelle kasutuses maa on, vastaks nimetatud tingimustele kogu maa kasutamise aja.

Samuti reguleeritakse eelnõuga kasutusvalduse lepingute pikendamist. Kehtiva õiguse kohaselt toimub kasutusvalduse pikendamine maareformi seaduse alusel, mis ei ole aga kooskõlas riigivara valitsemise üldpõhimõtete ja ELi konkurentsiõiguse põhimõtetega. Vastuolu tekib riigiabi reeglite ja isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega peaks kasutusvalduse lepingute pikendamine toimuma riigivaraseaduse alusel.

Eelnõu kohaselt peab põllumajandusliku tootmisega tegeleva maa kasutusvaldaja kasutusvalduse pikendamiseks veel kuni 15 aastaks esitama kirjaliku taotluse Maa-ametile hiljemalt kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist. Juhul, kui kasutusvaldus lõppeb enne käesoleva aasta 31. augustit, on kasutusvaldajal siiski õigus esitada kasutusvalduse seadmise lepingu pikendamise taotlus vanal alusel ehk kolme kuu jooksul kasutusvalduse lõppemise tähtpäeva möödumisest. Lepingut ei pikendata, kui kasutusvaldusesse antud maa on vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.

Riigivara kasutamise tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks määratakse pikendatud kasutusvalduse tasuks turupõhine kasutustasu. Kasutustasu alammääraks kehtestatakse kümme eurot. Samuti kohustatakse kasutusvaldajat tasuma maamaksu ning muid kinnisasjaga seotud kõrvalkulusid, makse ja koormisi. Eelnõus nähakse ette kolmeaastane periood sujuvaks üleminekuks turupõhisele kasutustasule. Esimesel aastal pärast kasutusvalduse lepingu pikendamist on tasu 33% ja teisel aastal 66% turupõhisest kasutustasust. Alates kolmandast aastast on tasu turupõhine.

Eelnõuga sätestatakse, et kasutusvaldajal on õigus pärast kasutusvalduse pikendamist taotleda maa omandamist vastavalt maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusele. Samuti ei piirata väljaostmise võimalust esimesel kahel aastal pärast kasutusvalduse pikendamist.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (122 SE) laiendatakse sihtgruppi ning kuulmispuudega isikute ringi, kellele Eesti Rahvusringhääling peab võimaluste piires tagama teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavuse.

Eelnõuga asendatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduses § 5 lõike 1 punkti 1 kolmandas lauses sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „kuulmispuudega inimestele“. Seeläbi on lause sisuline mõte Rahvusringhäälingu originaalsaadete võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks tegemine kuulmispuudega inimestele. Originaalsaadete hulka kuuluvad muuhulgas ka kõrgemate riigijuhtide avalikud, kogu ühiskonnale mõeldud ja rahvustelevisioonis ülekantavad pöördumised, kõned ning tervitused, mida praegu alati viipekeelega ei varustata.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) näeb ette Kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamist ulatuses, mis tagaks kontrolli sisulise eesmärgi täitmise ehk veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada Kaitseväes või asuda koostööle Kaitseväega. Kavandatavate muudatuste kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest nn registrikontrollist suuremas ulatuses. Kaitseväel võimaldatakse taustakontrolli raames hinnatavate asjaolude tarvis teabe kogumisel kasutada konspiratsioonivõtteid, tagamaks teabe kogumise fakti varjatus.

Eelnõuga antakse Kaitseväele uus ülesanne, milleks on teabe kogumine ja töötlemine Kaitseväe julgeolekuala kaitseks ning ohtude ennetamiseks. Selleks nähakse ette, et Kaitseväe julgeolekualale vahetut ohtu kujutavate isikute puhul võib Kaitsevägi kontrollida isiku isikuandmeid ning teha seda varjatult, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida. Eelnõuga kehtestatakse isiku põhiõigustesse sekkumise korral konkreetsemad ja tõhusamad garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise. Sätestatakse, et julgeolekuasutus teavitab isikut, kelle põhiõigusi ja -vabadusi on piiratud ning kes selle tegevuse käigus tuvastati, toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast kogutud teabe salastatuse kustumist. Julgeolekuasutuse juhi või asjaomase ministri otsuse korral on võimalik isikut teavitada ka enne seda, kui teabe algselt määratud salastamistähtaeg on möödunud.

Eelnõuga täiendatakse ka Õiguskantsleri seadust, mille kohaselt teostab õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant järelevalvet JAS-i ja KKS-i alusel isiku toimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.

Riigikohus tunnistas Riigikogus 29. mail 2019 vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.

Esimene lugemine – seitse eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga (167 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja majandusmeetmete pakett koroonaviiruse mõjude leevendamiseks meediasektoris.

Algatajad peavad vajalikuks kaaluda vähemalt eriolukorra kehtimise ajaks ajalehtede kojukannete dotatsioonide suurendamist mahus, mis võimaldaks langetada kojukande hindu poole võrra. Postiettevõtte Omniva omanikuna võiks riik kaaluda kojukande arvete tasumise tähtaja edasi lükkamist eriolukorra lõpuni. Samuti tasuks kaaluda meediaväljaannete digitellimustele madalama käibemaksumäära kehtestamist.

Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (165 SE) viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Euroopa Liidus on senini meditsiiniseadmete valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid. Nende asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut ELi määrust, mille eesmärk on anda meditsiiniseadmete jaoks kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum õigusraamistik. See tagab parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetab innovatsiooni. Määruste kohaldamisega seoses tuleb muuta meditsiiniseadme seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi.

Valitsuse algatatud Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (174 SE).

Põhikirja muudatuse sisuks on panga juhatajate nõukogu pädevuse täiendamine. Põhikirja lisatakse, et juhatajate nõukogu, mis koosneb panga liikmesriikide rahandusministritest, pädevuses on panga kapitali ja likviidsuse juhtimise põhimõtteid käsitlevate otsuste tegemine.

Lisaks tehakse põhikirjas muid muudatusi selle kohta, mille üle otsustamine on juhatajate nõukogu pädevuses ning mille eesmärkideks on panga vahendite tõhusam kasutamine ja panga finantsjuhtimise raamistiku kaasajastamine.

Muudatuse tulemusel saab pank lisaks laenudele ja garantiidele võimaluse hakata osalema omakapitali investeeringutes. See tähendab, et pank saab investeerida otse ettevõttesse ja omandada seal osaluse. Balti riikide kapitaliturg on noor ja seega võiks panga osalemine Balti ettevõtetes elavdada ja mitmekesistada Balti kapitaliturgu. Põhjamaades nähakse omakapitaliinvesteeringute vajadust eelkõige keskkonnasõbralike projektide rahastamise ja kasvufaasis ettevõtete rahastamise vallas. Käesoleval ajal on puudu investoritest, kes oleksid spetsialiseerunud keskkonnasõbralikele ehk nn roheinvesteeringutele.

Riigikogu liikme Liina Kersna algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (155 SE) lõpetatakse põhikooli esimeses ja teises astmes kirjeldava sõnalise hinnangu teisendamine numbriliseks, et lõpetada ära kirjeldavat sõnalist hindamist kasutavate õpetajate töö dubleerimine. See omakorda vähendab nende õpetajate töökoormust. Kui õpilase koolivahetuse käigus õpilast vastu võttev kool siiski soovib kujundavate hinnangute teisendamist viiepallisüsteemi hinneteks, saavad koolid seda teha omavahelise kokkuleppe põhjal.

Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb õpilase koolist lahkumise korral või hiljemalt teise  kooliastme lõpul kirjeldavad sõnalised hinnangud teisendada viiepallisüsteemi hindeskaalasse.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (156 SE) suurendatakse konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendatakse fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandatakse Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust.

Senise regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Muudatuse kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kolme aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest.

Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (157 SE) laiendatakse isikute ringi, kes on kutseliste autojuhtide ametikoolituse nõudest vabastatud. Näiteks ei laiene ametikoolituse läbimise nõue tulevikus D kategooria sõidukite hooldamisega tegelevale isikule, kes viib reisijateta sõiduki vedaja tegevuskoha läheduses asuvasse sõidukite hoiukohta.

Euroopa Liidu uue autode ja nende haagiste tüübikinnituse raammääruse rakendamiseks täpsustatakse tüübikinnituse kehtetuks tunnistamise aluseid. Selle kohaselt võib Maanteeamet tüübikinnituse kehtetuks tunnistada senisest laiematel alustel, sh ka turujärelevalve käigus esitatud valeandmete korral.

Eelnõuga kehtestatakse ka sõiduki omanikele kohustus oma sõiduk korda teha, kui sellel esineb mõni tootmisviga või kui need ei vasta tüübikinnituse nõuetele. Eelnõu kohaselt on kohustus sõidukid nõuetele vastavusse viia tootjatel. Eelnõuga pannakse sõidukiomanikule kohustus võimaldada valmistajal rakendada parandusmeetmeid, et viia sõiduk nõuetele vastavaks. Sõidukid, mis ei vasta nõuetele, ei saa tulevikus läbida tehnoülevaatust.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (173 SE).

Eelnõu kolm suuremat muudatust puudutavad nõudeid elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegiale ja toetusmeetmetele, elektriauto laadimistaristu paigaldamisele ning olemasolevate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele ja süsteemide energiatõhususele.

ELi direktiivist ülevõetavad nõuded aitavad kaasa direktiivi lõppeesmärkide saavutamisele. ELi vastav direktiiv on välja töötatud ühe osana Euroopa Komisjoni puhta energeetika meetmepaketist, mille fookuses on energiatõhusus, taastuvenergia ja tarbijate seisukohalt õiglane energia hind.

Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Liidus soovitakse suurendada tarbitava taastuvenergia osa, energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.

Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 40 protsenti ja kasvuhoonegaaside heitest 36 protsenti on tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa.

Eestis on vastavad näitajad veelgi kõrgemad, sest hoonete osa energia lõpptarbimisest ulatub Eestis 50 protsendini. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele on hoonete energiatõhususe parandamine äärmiselt oluline.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee 
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside