Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad majanduskriisi ja inimeste ostujõudu, väärtuspõhist välispoliitikat, poliitilist olukorda, maksupoliitikat, vaesust ja õpetajate petmist. Kaitseminister vastab küsimusele vaktsiinisunni kohta Kaitseväes ning sotsiaalkaitseminister vastab küsimustele, mis puudutavad hooldereformi ja vastutust.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – kuus valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (298 SE) muudetakse keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumääri.

Eelnõuga ajakohastatakse riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, Transpordiameti maismaatranspordi valdkonnas ning sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõstetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toimingute riigilõivumääri ning kehtestatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Teiseks lugemiseks tehtud muudatuste kohaselt ajakohastatakse ka jahiseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärasid ja vähendatakse meresõiduohutuse seaduses veetasu suurust 2024. aastal. Seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, sest riigilõivud ei kata enam nendega seotud tegelikke kulusid.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 406 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Riigikogu kolmapäevasel istungil jätkub eelnõu arutelu läbirääkimistega, mis jäid teisipäeval tööaja lõppemise tõttu pooleli. Pärast läbirääkimiste lõppu viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (300 SE) tõstetakse alates järgmise aasta 1. juulist jäätmete, vee ja välisõhu valdkonnas saastetasu määrasid. Uued tasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel.

Eelnõu näeb ette, et välisõhku, vett, ohtlikke jäätmeid ja põlevkivijäätmeid puudutavad keskkonnatasud tõusevad järk-järgult aastatel 2024–2027. Tasumäärade iga-aastase tõusu puhul lähtutakse saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda. Seletuskirja kohaselt on saastetasu määrad püsinud aastaid muutumatuna ega ole keskkonnakasutuse hinnastamisel enam adekvaatsed.

Samuti tõstetakse eelnõuga põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära. Uue tasuliigina lisatakse keskkonnatasude seadusesse raadamisõiguse tasu, et piirata metsamaade pindala vähenemist. Lisaks tõusevad eelnõuga kalapüügiõiguse tasu piirmäärad.

Teiseks lugemiseks eelnõusse tehtud muudatustega sätestatakse tööstusheite seaduses tähtaegse keskkonnakompleksloa andmise võimalus, samuti lisatakse põlevkivi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldamise tasumääradele tonni kohta veel 0,35 eurot. Ettepaneku eesmärk on suunata see raha läbi keskkonnaprogrammi Ida-Virumaale põlevkivitööstuse tekitatud kahjude leevendamiseks, loodushoiuks ning elukeskkonna parandamiseks.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 23. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 202 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) kaotab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel riigi ostueesõiguse. Kehtiva seaduse kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal.

Riik on hinnanud viimastel aastatel ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid ei ole seda kasutanud. Ostueesõiguse kaotamine vähendab seletuskirja kohaselt loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel haldusorgani töökoormust ning kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist.

Kokkuhoiu eesmärgil tehakse eelnõuga muudatus, mille kohaselt ei hüvitata loomakahju, kui riigieelarves ei ole taotluste eelisjärjestuse kohaselt vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks raha ette nähtud. Samal ajal tõstab eelnõu looma tekitatud kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise piirmäära, et vältida või ennetada kahju, mida muidu tuleks kompenseerida.

Teiste muudatuste seas annab eelnõu võimaluse valida, kas teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta avalikustatakse üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas, nagu näeb ette kehtiv kord. Samuti kaotatakse eelnõuga nõue küsida eraldi luba, et riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö tegijad saaksid liikuda kaitsealadel liikumispiiranguga alal.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 24. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 205 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE) kärbib aastatel 2024–2028 valitsuse liikmete, kohtunike ja veel osa kõrgemate riigiteenijate palgakasvu.

Eelnõu piirab peaministri ja ministrite, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgakasvu alates järgmise aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini 2028, mil nende palgatõusu vähendatakse kehtivas seaduses ette nähtuga võrreldes 50 protsenti. Seega peaks nende ametipalk kasvama kevadel prognoositava 11 protsendi asemel 5,5 protsenti. 2025. aastal oleks hinnanguline palgatõus muudatuse kohaselt 3,5, 2026. aastal 2,8 ja 2027. aastal 2,3 protsenti. Endisele tasemele tõusevad palgad eelnõu järgi 2028. aasta 1. aprillil, mil piiratud palgakasvuga riigiteenijaid ootab prognoosi kohaselt 17-protsendiline palgatõus.

Lisaks mõjutab palgatõusu kärbe kantslerite, prokuröride, kohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti töövaidluskomisjonide juhatajate ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud.

Teiseks lugemiseks eelnõusse viidud muudatuse kohaselt ei mõjuta palgamäära indeksi vähendamine pensionile minevate kohtunike ja prokuröride pensioni suurust. Kui kohtunik või prokurör jääb pensionile ajavahemikus 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini, siis võetakse talle pensioni suuruse arvutamisel aluseks ametipalk, mida ta oleks saanud, kui palgamäära indeksit ei oleks vähendatud.

Eelnõuga ei muudeta Riigikogu liikmete, presidendi, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ning Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmete ametipalka ega selle indekseerimise korda. Seletuskirja kohaselt loobus valitsus põhiseaduslike institutsioonide juhtide palgatõusu kärpimisest, et hoiduda riigieelarve koostamisel põhiseadusliku süsteemi murendamisest. Riigikogu liikme tasu lubab põhiseadus muuta üksnes järgmisele koosseisule.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 200 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (304 SE) muudetakse riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Muudatusega viiakse Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse ELi õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise ajal liiga piiravaks.

Teise lugemise eel muudeti eelnõus tingimusi, millal struktuurse puudujäägi miinimummäär võib keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist. Muudatus näeb ette, et kui riigivõla suhe SKPsse jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, siis võib struktuurne puudujääk ulatuda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames kuni ühe protsendini SKPst jooksevhindades. Seega vähendatakse riigi võlataseme lubatud määra 60-lt 30 protsendile ning vastavad tingimused jäävad eelnõu järgi kehtima kuni 31. detsembrini 2029.

Kui algselt nägi eelnõu ette stabiliseerimisreservi ühendamise likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt, siis teiseks lugemiseks tehtud muudatustega sellest loobutakse. Samas viiakse seadusesse täiendus, mille kohaselt on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 199 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) kohaselt on järgmise aasta riigieelarve tulude maht 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.

Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu kohaselt 2,9 protsenti SKPst.

Tuleva aasta riigieelarve prioriteetideks on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.

Eelnõu kohaselt ületab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKPst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarve eelnõus kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Teine lugemine – üheksa eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (310 OE) võimaldab Eestil osaleda järgmisel aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsioon keskendub julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias.

Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine kinnitab Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas. USA juhitaval rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil osalemine toetab ka Eesti ja USA väga head liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Samuti annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (311 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria, ning missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, hoides ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise.

Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (312 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.

NATO mittelahingulise väljaõppe- ja nõustamismissiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Selleks, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, andes väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega.

Missioonil osalemine annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisele, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis eelnõu“ (313 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO missioonil UNIFIL.

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemine aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (314 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõud (NRF) on NATO kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. Eesti on panustanud NRFi koosseisu mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega ühise jalaväepataljoniga. Sel aastal on NRFi valmiduses 95 kaitseväelast.

Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul nii NRF kui ka NATO valmidusinitsiatiiv ning neid hakkab asendama uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi. Pärast NRFi lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse kuni 76 kaitseväelasega, et olla liitlastega solidaarne ja panustada 360 kraadi põhimõttest lähtuvalt NATO kollektiivkaitsesse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (315 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava eri väeliike hõlmava ühendväe.

JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ eelnõu (316 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi väljaõppemissioonil Mosambiigis.

Eesti oli üks esimesi riike, kes teatas missiooni juhtriigile Portugalile oma soovist missioonil osaleda. Alates 2021. aasta lõpust panustab Eesti missiooni ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanne on nõustada missiooni ülemat õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmeid inimõiguste ja relvakonfliktiõiguste küsimustes välja õpetada.

Missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll, samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (317 OE) võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.

Eelnõuga tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse panustama, kaitstes nii ka Eesti julgeolekuhuve.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (318 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu julgeolekut ELi lõunapiiril.

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE) kohaselt annab Riigikogu Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks 10 miljoni euro suuruse riigigarantii. Ukraina toetamiseks loodud fondi kogutava rahaga saab Euroopa Investeerimispank jätkata oma tegevust Ukrainas.

ELi Nõukogu kutsus mullu detsembris Euroopa Investeerimispanka üles toetama projekte Ukraina ülesehitamiseks, suurendama ELi nähtavust Ukrainas ning tugevdama ELi ja Ukraina institutsionaalseid ja majanduslikke sidemeid. Tänavu märtsis kiitis pank heaks algatuse „EL Ukraina heaks“, mille raames luuakse eraldi EU4U fond, kuhu oodatakse riikidelt ja teistelt institutsioonidelt rahalisi eraldisi. Lisaks laenuressursile on fondis kavandatud 100 miljonit eurot tehnilise abiga seotud tegevusteks.

Seletuskirja kohaselt võimaldab toetuse asemel garantii andmine hajutada kulusid, väljendades samal ajal Eesti solidaarsust Ukraina abistamisel. Eesti garantii on samas suurusjärgus nii Läti kui ka Leedu planeeritava osalusega EU4U fondis.

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme nimetamine“ eelnõuga (348 OE) nimetatakse valdkonna asjatundjana keskpanga nõukogu liikmeks Toomas Tamsar.

Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat. Novembri algul nimetati valdkonna asjatundjatena nõukogusse Krista Jaakson, Karin Jõeveer ja Ivi Proos. Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed nimetas parlament ametisse tänavu mais.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõuga (308 SE) luuakse meretuuleparkidele uue loaliigina meretuulepargi hoonestusluba.

Kui seni pidi elektritootja taotlema eraldi hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ja ehitusloa, siis eelnõuga koondatakse nende kolme loamenetluse nõuded üheks. Meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on küll mahukam kui iga menetlus eraldi, ent samas ka kiirem, sest dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem.

Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehituse ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu.

Samuti lihtsustatakse eelnõuga elektrituulikute ja päikeseparkide uuendamist ning kehtestatakse menetluse riigilõiv uutele hoonestusloa taotlustele ja neile, kes soovivad üle minna ühendloa menetlusse.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE) eesmärk on soodustada vanglas digitaalsele asjaajamisele üleminekut ning avardada kinnipeetavate võimalusi kasutada tehnoloogiat.

Eelnõuga võimaldatakse kinnipeetavatel kasutada rohkem internetti, kuid seda jätkuvalt piiratud arvul lehekülgedel. Avavanglas ja lühiajalise väljasõidu ajal lubatakse kinnipeetavatel kasutada mobiiltelefoni, mille kaudu saab vangla vajadusel vangiga kontakti. Samuti võimaldab eelnõu vangidele hõlpsamini lühiajalisi kokkusaamisi, näiteks videosilla teel.

Eelnõuga vähendatakse ka maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia sätted rahvusvaheliste soovitustega kooskõlla. Eelnõu järgi peab kahe kartserikaristuse vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla lühem kui kaks ööpäeva.

Praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu arvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Lisaks muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõuga (226 SE) ratifitseeritakse viis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatust.

Muudatustega täiendatakse selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, ning laiendatakse tsiviilisikute vastase sõjategevuse määratlust. Ühe muudatusega kustutatakse konventsiooniga liitumise üleminekusäte.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (224 SE) viiakse Eesti õigus vastavusse terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva ELi määrusega.

Määruse põhieesmärk on parandada ELis koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Määrus puudutab sotsiaalmeediat ning video-, pildi- ja audiojagamise teenuseid, mille puhul veebimajutusteenuse pakkuja avaldab kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli ega krüpteeringut.

Eelnõu kohaselt on veebimajutusteenuse pakkujad kohustatud võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et terroristliku veebisisu levikut tõkestada, ning sellise sisu esinemise korral selle eemaldama või juurdepääsu blokeerima. Eelnõuga reguleeritakse ka ülesannete jaotust, et pädevatel asutustel oleks võimalik määrusest tulenevaid meetmeid rakendada ja teha veebimajutusteenuse pakkujate kohustuste täitmise üle järelevalvet.

Lisaks muudetakse eelnõuga terrorikuriteole üleskutsumise sätet karistusseadustikus nii, et edaspidi on võimalik võtta vastutusele terrorikuriteo toimepanemisele üles kutsuvad isikud ka siis, kui nad teevad üleskutse avalikkuse eest varjatult, näiteks modereeritud foorumites või gruppides.

Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõuga (76 SE) soovitakse lisada karistusseadustikku uus kuriteokoosseis, et tagada ravimite manustamise vabatahtlikkus ja selle osana vaktsineerimisvabaduse põhimõte.

Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (243 SE) soovitakse võrdsustada mopeedidega need B-kategooria sõidukid, mille lubatud täismass on kuni 2500 kilo ja suurim füüsiliselt piiratud kiirus 45 kilomeetrit tunnis, ning lubada selliseid sõidukeid juhtida vähemalt 14-aastastel inimestel, kellele on antud AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Koduteenuste korraldus“, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning Linnade ja Valdade Liidu, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Tartu linnavalitsuse, Saaremaa vallavalitsuse ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Välislähetused

27. november – 6. detsember
Riigikogu liige Kristo Enn Vaga osaleb konverentsil „Effective legislative practices and constituent outreach“ Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

2.–6. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on visiidil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

2.–7. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja liige Jüri Ratas (2.–6. detsember) osalevad NATO PA transatlantilisel foorumil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

4.–10. detsember
Riigikogu liige Luisa Rõivas osaleb rahvusvahelisel konverentsil “Shaping the Future: Transitional Thinking in a World of Uncertainty“ Marrakechis Marokos.

5.–6. detsember
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme osaleb palvushommikusöögil Euroopa Parlamendis Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside