Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes, kaitseminister Kalle Laanet ja siseminister Kristian Jaani.

Riigihalduse minister peaministri ülesannetes vastab küsimustele julgeoleku, energiahindade ja kaugkütte kompenseerimise ning Ukraina sõja, põgenike ja kohalike omavalitsuste kohta. Kaitseminister vastab küsimustele riigikaitsjate töötasude, Eesti riigi kaitse, laiapindse riigikaitse, uute sõjaliste võimete arendamise ja riigikaitse arengukava 2022–2031 täiendamise kohta. Siseminister vastab küsimustele tsiviilelanike kaitseplaanide ning piirivalvurite tegevuse ja alluvussuhte kohta sõjalise kriisi korral.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – kolm eelnõu: 

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (382 SE) võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil.

Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: riigi taastuvenergia eesmärgid ja nende arvutamise põhimõtted koos päritolutunnistuste temaatikaga; enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine, mille hulka kuuluvad planeeringud, haldus- ja loamenetlused; biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (430 SE) võimaldatakse riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Tulenevalt eelnõus ettenähtud muudatustele saab riik muu hulgas senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemale tootmisele.

Eelnõu algatamise üks eesmärke on koondada valdkonda puudutavad õigusaktid ja muuta nad arusaadavamaks. Praegu on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku veekogu koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, on see raskemini arusaadav.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka ehitusseadustikus ohutuse põhimõtte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise keeldumise regulatsioonis. Täpsustatakse ka hoonestusloa algatamise ja andmise regulatsiooni ning  täiendatakse seadust ehitusloa saamise ja konkreetse ehitustegevuse alustamise tähtaegade osas.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (510 SE) nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste, mis tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid.

Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustustest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud oma vanavanema hoolduse eest tasuma.

Eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse õigus omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. KOV-i üksus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning KOV-i üksus peab omal algatusel välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt.

Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on luua KOV-ile õigus saada terviklik ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu enda murega pöörduda. Muudatuse tulemusena saab KOV proaktiivselt perede poole pöörduda, pakkudes vajadusel abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Loodava süsteemi eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ning parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Kuigi loodav süsteem võimaldab KOV-il puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, vastutab inimene oma heaolu tagamise eest eeskätt ise ja seetõttu on tal õigus abi vastuvõtmisest keelduda.

Eelnõus on lisaks mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, KOV sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust ja vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.

Kaitseminister Kalle Laaneti 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Esimene lugemine – seitse eelnõu: 

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) eelnõu (524 SE) korrastab riikliku lennunduse nõudeid, loob aluse peamiselt geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade kehtestamiseks mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning korrastab riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega seonduvaid nõudeid, samuti tagab lahtiste lasketiirude kohal ohutu lendamise madalalt (nt kuni 305 m kõrgusel) lendavatel õhusõidukitel.

Eelnõuga antakse geograafilise ala kehtestamise õigus lendamise piiramiseks valitsusele ning seadusega sätestatud juhtudeks ka ajutise geograafilise ala kehtestamiseks Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), Päästeametile, Kaitsepolitseiametile, Maksu- ja Tolliametile ning Kaitseväele kas avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, mis tuleneb asutusest ja tema ülesannetest või nende asutuste seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks.

Teatud juhtudel (nt tulekahju, lennuõnnetus, liiklusõnnetus, VIP isikute kaitse) tekib vajadus piirata kiiresti eelkõige mehitamata õhusõidukite lendamist, mis tähendab, et ka lennupiirangud mehitamata õhusõidukitele teatud õhuruumi osas ajutise geograafilise alana tuleb kehtestada kiiresti.

Riikliku lennunduse nõuete korrastamise käigus muudetakse riikliku õhusõiduki definitsiooni ning lisatakse riikliku lennunduse, kaitselennunduse ja kaitselennunduse õhusõiduki mõisted.

Võrreldes kehtiva lennundusseadusega (LennS) lisanduvad riikliku lennunduse õhusõidukite hulka ka Päästeameti, Keskkonnaameti ja Kaitsepolitseiameti õhusõidukid. Kaitselennunduse õhusõidukite hulka arvatakse ka Välisluureameti ja Kaitseliidu õhusõidukid.

Samuti täpsustatakse, millised nõuded LennSist kohalduvad riiklikule lennundusele ja eraldi kaitselennundusele. Eelnõuga ei muudeta põhimõtet, mille kohaselt riiklik lennundus järgib üldjuhul tsiviillennundusele kehtestatud nõudeid (nt lennukõlblikkus, rajatised, pilootide ja meeskonnaliikmete kvalifikatsiooninõuded) ja kaitselennundus peamiselt lennundus-määrustikuga kehtestatud nõudeid.

Olulise muudatusena lisatakse eelnõusse mehitamata tsiviilõhusõiduki suhtes riikliku järelevalve käigus kohaldada lubatavad meetmed (nn droonitõrje meetmed). Nimetatud meetmed on peamiselt seotud avaliku korra tagamise ja riigi julgeoleku kaitsmisega, mistõttu neid ei saa kohaldada iga juhtumi korral.

Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on olulisim muudatus LennSi täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile (LLT) määratakse riigikaitselised ülesanded: tagada lennuliiklusteenuse, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsioonialase teenuse osutamine. Kuidas LLT täpselt Kaitseväge aitab, pannakse paika Kaitseväe juhataja kehtestatava õhuruumi kontrolli plaaniga.

Lennuohutuse tagamiseks muudetakse ka relvaseadust (RelvS), millesse lisatakse säte, et lahtise lasketiiru ja laskepaiga omanikud või valdajad peavad enne lasketiiru või -paiga kasutusele võtmist edastama Transpordiametile lasketiiru koordinaadid. See on oluline, et piloodid ja kaugpiloodid teaksid, kus sellised lasketiirud ja -paigad asuvad, et nad saaksid sellega marsruudi ja lennukõrguste valikul arvestada.

Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (531 SE) volitatakse valitsust määrusega kehtestama süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (E-ITS).

Muudatuste käigus tunnistatakse kehtetuks ka valitsuse määruse volitusnorm AvTS-is infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse infoturbe õigusraamistik ning rõhutatakse juba varasemalt KüTS-iga sisse toodud lähenemist rakendada infoturvet terviklikult ning asutuse üleselt, hõlmates kõiki võrgu- ja infosüsteeme (süsteem). Muudatus võimaldab aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) asendada uue E-ITS-iga. ISKE aluspõhimõtted, rakendamise loogika ning auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest avaldamisest 2003. aastast alates ehk vähemalt 18 aasta jooksul muutunud. E-ITS-i volitusnorm on laiem kui andmekogude põhise ISKE oma – see lähtub võrgu- ja infosüsteemidest ning kohaldub kõikidele süsteemidele, sealhulgas andmekogudele AvTS-i tähenduses. E-ITS-i määrus plaanitakse vastu võtta 2022. aasta alguses, mistõttu on sellele eelnevalt vajalik volitusnormi uuendamine. E-ITS-i määruse volitusnormi paiknemine KüTS-is ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ning struktuuri arvesse võttes mõistlik. Just KüTS-i eesmärk on ühiskonna toimimise seisukohast oluliste süsteemide turvalisuse tagamine ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise koordineerimine.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (551 SE) ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ja võetakse selleks üle ELi vastavad mitmed direktiivid.

Valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu (523 SE) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimise, korraldamise ja kasutamise alused, riigi, vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ning tarbija õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise eest.

Eelnõuga sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVVK ) teenuse hinna mõistlikkuse põhimõtted ja selle kujundamise alused. Uudsena on sätestatud ohtlike ainete ohjamise kord, et tagada ohtlike ainete ülevaade nende tekkekohast kuni puhastamiseni. Täiendatud on ka lepingu rikkumisest tulenevaid lepingu peatamise ja lõpetamise aluseid, ÜVVK teenuse osutamise jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning ÜVVK teenuse hinna vaidlustamise aluseid.

Eelnõu näeb ette tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Oluline on ÜVVK teenuse osutamine tarbijale taskukohase hinnaga, tagades samal ajal teenuse järjepidevuse, jätkusuutlikkuse ja teenuse osutamise kvaliteedi.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (533 SE) muudetakse tervisesüsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks, muu hulgas tagatakse üldarstiabi kättesaadavus ning parandatakse nimistute teenindamise järjepidevust.

Eelnõuga sätestatakse üldarstiabi korraldaja roll alates 1. juulist 2022.  Üldarstiabi korraldusega seonduvaid ülesandeid hakkab Terviseameti asemel täitma Eesti Haigekassa.

Eelnõuga täpsustatakse perearsti nimistusse registreerumise aluseid. Muudatusega lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse (TTKS) elamisõiguse alusel Eestis elava isiku ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ravikindlustatud isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti.

Eelnõuga võimaldatakse nimistu esmakordsel kinnitamisel hoida nimistu väiksem, kui on seaduses sätestatud nimistu ülemine piirmäär, et anda alustavale perearstile aega nimistuga tutvumiseks ja kohanemiseks.

Eelnõuga sätestatakse perearsti teeninduspiirkond kohaliku omavalitsuse üksus(t)e, linnaosade või osavaldadena. Kehtivas TTKS-is on perearsti teeninduspiirkond sätestatud kui Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mis on kitsendanud perearsti teeninduspiirkonna kohati majapõhiseks.

Nähakse ette ka perearsti kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajaduse korral vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega.

Eelnõuga nähakse ette võimalus tagada arstiabi olukorras, kus avalikud konkursid nimistule perearsti leidmiseks on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita.

Eelnõuga laiendatakse piiratud ulatuses kokkulepitud ravimite retsepti väljakirjutamise õigust õendusabi eriala omandanud õele (eriõde) samas ulatuses, nagu see kehtib praegu pereõdedele. Muudetakse ka töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes töövõimetuslehe väljakirjutamise õiguse õele. Töövõimetuslehe võivad välja kirjutada kõik tervishoiutöötajad, välja arvatud kiirabi osutamisel.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (536 SE) luuakse selgem õiguslik alus epideemilise levikuga nakkushaiguse korral meetmete ja piirangute kehtestamiseks.

NETS-i ja teiste seaduste muudatuste eesmärk on teha epideemiatega seotud otsused ettenähtavamaks ja läbipaistvamaks ning anda Riigikogule suurem roll kriiside lahendamisel. Eelnõuga luuakse selleks minimaalne vajalik õiguslik regulatsioon.

NETSi muutmisega luuakse valitsusele selgem raamistik epideemia olukorras tegutsemiseks, sh juhised, milliseid meetmeid valitsus võib määrusega nakkushaiguste tõrjeks, eelkõige eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse tõrjeks kohaldada, sh nt kohustus järgida nakkusohutuse ettevaatusabinõusid, kanda kaitsemaski, kohustus esitada terviseseisundit kinnitav tõend, kohustus anda analüüs eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks. Kui valitsus soovib kehtestada muid meetmeid kui seaduses otsesõnu loetletud, tuleb selleks edaspidi kuulata ära Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoht ja teavitada Riigikogu juhatust.

Seni kehtinud uudse ohtliku nakkushaiguse tõrje regulatsioon asendatakse ohtliku nakkushaiguse tõrje regulatsiooniga, mille kohaselt ohtlik nakkushaigus on nakkushaigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske ning mille levik toob kaasa tervishoiualase hädaolukorra või selle ohu.

Eelnõuga luuakse selgem volitusnorm, mille alusel valitsus kehtestab vajalikke meetmeid just määrusega. Eelnõuga kavandavate muudatuste jõustumisel saab õiguskantsler võimaluse teha järelevalvet Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruste ja rakendatud piirangute üle. Nimetatud muudatusega lahendatakse senine probleem üldkorralduse kui haldusakti sobivusest pikaajaliselt kestva pandeemia meetmete kehtestamiseks.

Ühtsed alused nakkushaiguste levikuga tegelemiseks on olulised, et olla valmis nii taastekkivate kui ka tuleviku uute nakkushaigustega tegelemiseks. Epideemia tingimustes on riigil kohustus tagada kõigi inimeste elu ja tervis seeläbi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ei suureneks.

Paindlikkuse tagamiseks jääb Terviseametile õigus ohule reageerida näiteks olukorras, kus teatud piirkonnas või asutuses avastatud väiksema haiguskolde korral on vaja operatiivselt reageerida. Nakkushaiguse epideemilise leviku korral vajalikke karantiini määramise reegleid ja viiruse tõkestamiseks vajalikke meetmeid reguleeritakse edaspidi seaduse ja määruste tasemel.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (544 SE) muudetakse ravimiseadust ja täpsustatakse ravimitega seotud sätteid veterinaarseaduses ajendatuna Euroopa Liidu vastava määruse kohaldamisest.

Alates 28. jaanuarist kehtivad veterinaarravimite hulgimüüjate tegevusload kogu ELis. Sellest tulenevalt on eelnõuga plaanitud anda veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele õigus Eestisse sisse vedada veterinaarravimeid ELi veterinaarravimite hulgimüüjatelt. Seni on veterinaararstid saanud ravimeid osta Eesti veterinaarravimite hulgimüüjalt.

Samuti ei pea veterinaararstid eelnõu kohaselt enam taotlema müügiloata veterinaarravimi kasutamiseks Ravimiametilt eraldi luba. Müügiloata ravimite kasutamisel veterinaarias tuleb veterinaararstil lähtuda nimetatud määruses sätestatud nõuetest. Esmase valikuna tuleb siiski jätkuvalt kasutada müügiloaga veterinaarravimit vastavalt müügiloa tingimustele.

Eelnõuga täpsustakse veterinaarravimite valdkonna pädevate asutuste, Ravimiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesandeid, kaasajastatakse Ravimiameti tasude regulatsiooni ning antakse Ravimiametile õigus lubada erandeid veterinaarravimi pakendi nõuete osas.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 8.15 – Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Lilleküla komandot.

Kell 10.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Kivimäe Põhikooli õpilastega.

Kell 11 – keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender teeb ettekande keskkonnakomisjoni eestvedamisel Eesti Näituste messikeskuses toimuval konverentsil „Jätkusuutlik ehitus Eestis“. Konverentsi avab keskkonnaminister Erki Savisaar. Konverentsil osalemine on tasuta, registreeruda saab siin. Konverentsi saab jälgida veebiülekandes.

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Venemaa suursaadiku Vladimir Lipaeviga.

Kell 14.45 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajatega.

Kell 15.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Maailmakoristuspäeva esindajatega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside