Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 5. novembriks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning sotsiaalminister Karmen Joller.

Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad Rootsi vange Tartus, rahandust ja toimetulekut, Riigikontrolli raportit, julgeolekut, tervishoiu rahastuskriisi, sekkumist Läti siseasjadesse ning majanduslikku ebavõrdsust. Sotsiaalminister vastab küsimustele, mis puudutavad hambaravi olukorda Eestis ning hinnatõusu mõju Eesti inimestele.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE), mille kohaselt peab uutes või põhjalikult uuendatavates kortermajades olema ette nähtud kiire interneti ühenduse jaoks vajalik taristu. See tähendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sinna saaks paigaldada sidevõrgu ja selle kaudu teenust pakkuda rohkem kui üks ettevõte.

Ehitisregistrisse lisatakse eelnõu kohaselt arendus, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitustööde infot. Muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut.

Muudatuste eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitavad muudatused vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutub keeruliseks või kulukaks.

Eelnõu toetab ELi gigabititaristu määruse täitmist, mille eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu kogu Euroopas. Määrus paneb rõhku olemasoleva taristu ühiskasutusele ja uue taristu tõhusamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja vähendada selle kulusid.

Teine lugemine – 16 eelnõu

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE) kohaselt ühineb Eesti 2021. aastal Pariisis koostatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga, millega muudetakse seni tegutsenud valdkondlik ühendus valitsusvaheliseks organisatsiooniks. Ühinemine annab Eestile täisliikme staatuse ja võimaldab osaleda organisatsiooni otsustusprotsessides ja töögruppides.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (718 SE).

Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepingupoolte vahel, tagab isikute võrdse kohtlemise ja sätestab maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Eestil on sarnaseid lepinguid 63 riigiga. Kõik topeltmaksustamise vältimise lepingud põhinevad OECD mudellepingul, ent on konkreetsete lepinguosaliste riikide vajadustest tulenevalt siiski omanäolised.

Eesti ja Liechtensteini vahelise maksulepingu kohaselt on tuluallikariigil dividenditulu piiratud maksustamisõigus – kinnipeetava tulumaksu ülempiir on 10% dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on füüsiline isik. Muudel juhtudel tuluallikariik tulumaksu kinni pidada ei saa. Intresside puhul ei või teise riigi residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 10% intressi brutosummast. Äriühingutele makstavad intressid on kinnipeetavast maksust vabastatud. Litsentsitasude puhul on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada kuni 5% litsentsitasu brutosummast.

Valitsus kiitis lepingu heaks tänavu 8. mail ning see allkirjastati 10. juulil Roomas.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (703 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Tänavu kevadel laiendati operatsiooni mandaati kriitilise merealuse taristu kaitseks vajalike olupiltide loomisele.

Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse ühenduse lõunapiiril.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ eelnõu (704 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega meresõiduvabaduse kaitseks loodud ELi sõjalisel operatsioonil Punase mere regioonis.

Operatsiooni eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel. Peamiselt kaitstakse aluseid rünnakute eest ning eskorditakse neid kogu operatsiooniala piires. Merendusjulgeoleku operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata sõjalisi lööke.

Operatsioonil osalemine võimaldab Eestil panustada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse ning arendada koostööd strateegiliste ELi ja NATO lõunatiiva liitlastega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (705 OE) võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eelnõuga antava mandaadi piirmäär on sama suur kui sel aastal.

Eelnõuga tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta nii ka Eesti julgeolekuhuve. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab vajaduse korral valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ eelnõu (706 OE) võimaldab osaleda kuni kolme kaitseväelasega ELi sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis.

Kui varem oli tegemist väljaõppemissiooniga, siis mullu septembris kujundati see ümber sõjalise abistamise missiooniks. Kuni 2026. aasta suveni kehtiv uuendatud mandaat näeb ette riigi relvajõudude nõustamist väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Sõjalise abistamise missioon tegutseb väiksema isikkoosseisuga ja keskendub enam strateegilise taseme nõustamisele, et saavutada riigis iseseisev kiirreageerimisüksuste väljaõppe võimekus.

Portugali juhitaval missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll. Samuti on Eesti huvides arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (707 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, aga ka mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid.

Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut ka Balti riikides.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (708 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.

NATO missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure ja koolitab välja Iraagi instruktoreid, kes annavad riigi julgeolekustruktuurides väljaõpet.

NATO lõunasuunal tegutsevates operatsioonides osalemisega panustab Eesti julgeoleku tagamisse ja toetab terrorismivastast võitlust.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (709 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.

Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaotati mullu juulist senisel kujul nii NATO reageerimisväe kui ka NATO valmidusinitsiatiivi kontseptsioon ning neid asendab NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi, mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks. Kiirreageerimisvägi korraldab operatsioone kõikides domeenides ning see pannakse kokku NATO liitlaste vägedest, mille ülesandeks on vajadusel läbi viia heidutus- ja kaitsetegevusi.

Eesti on valmis panustama järgmisel aastal NATO valmidusüksustesse ühe miinijahtija ja staabiohvitseridega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu (710 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL.

ÜRO rahuvalveoperatsiooni tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal. Operatsiooni ülesanne on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas.

Eesti jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemisega panustab Eesti ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ eelnõu (711 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kuue kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Selle tegevuspiirkonda kuuluvad Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria ning operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas.

Eesti jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Operatsioonil osalemine annab kaitseväelastele võimaluse omandada mitmekülgne staabitöö kogemus.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (664 SE) laiendatakse Kaitseväe tegevuses osalemise võimalusi, et kaasata senisest enam reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid. Muudatustega soovitakse suurendada paindlikkust ja tõhusust personali kaasamisel, ilma vajaduseta suurendada tegevväelaste hulka rahuaja ametikohtadel.

Eelnõuga luuakse uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus –, mis võimaldab reservväelastel ajutiselt osaleda Kaitseväe ülesannete täitmises koosseisuvälisel ametikohal. See hõlmab näiteks instruktoritena ajateenijate väljaõpet, alalise valmiduse üksuste mehitamist või osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.

Samuti laiendatakse eelnõuga ajateenijate võimalusi panustada Kaitseväe ülesannetesse, võimaldades neil pärast teatud väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. Seadust muudetakse, et mereväes, kus ajateenijad moodustavad märkimisväärse osa meeskonnast, oleks võimalik saada praktilist kogemust NATO miinitõrjegruppides. Muudel rahvusvahelistel missioonidel ajateenijad osaleda ei saa.

Kaitseväes töötavad tsiviilisikud ja avalikus teenistuses olevad töötajad saavad võimaluse osaleda sõjaväelistel õppustel ja läbida vajaliku väljaõppe, mis aitab vähendada vajadust tegevväelaste järele rahuajal ja võimaldab olemasolevaid ressursse paremini kasutada.

Teise lugemise käigus täiendati ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu, lisades sätte, mille kohaselt ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Nõude kehtestamine on vajalik, kuna ajateenijate väljaõpe toimub eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistaks tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.

Samuti liideti ajateenija sõidukulu hüvitis igakuise toetusega, et muuta süsteemi paindlikumaks ja pakkuda ajateenijale suuremat otsustusvabadust ja kontrolli oma raha kasutamise üle ning sätestati tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest tasu maksmise võimalus, et toetada nende valmisolekut teha Kaitseväes pikaaegset karjääri. Ühtlasi viidi eelnõusse muudatused, mis annavad reservväelastele ja ajateenijatele põhjendatud juhul juurdepääsu õiguse riigisaladusele ja salastatud välisteabele.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (654 SE) antakse Konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide vastava määruse rakendamist koondumiste kontrolli osas. Euroopa Liidu määrus võimaldab uurida, kas ühenduses tegutsevad ettevõtted on saanud kolmandatest riikidest toetusi, mis võivad moonutada ausat konkurentsi. Eelnõu seadusena jõustumine aitab tagada, et välisriikide subsiidiumide mõju turule oleks läbipaistvalt hinnatav ning vajadusel ka piiratud, et kaitsta ausat konkurentsi Eesti ja Euroopa ettevõtjate seas.

Määrus on mõeldud tasakaalustama olukorda, kus ELi ettevõtted peavad järgima riigiabi reegleid, kuid kolmandatest riikidest saadav rahaline toetus, näiteks soodsad laenud, maksusoodustused või muud toetused, ei ole seni olnud kontrolli all. Uue määruse alusel ei ole sellised toetused keelatud, kuid nende mõju hinnatakse turumoonutuste vältimiseks eraldi.

Eesti on määranud riigihangete alaseks kontaktpunktiks Rahandusministeeriumi ning koondumiste kontrolli puhul Konkurentsiameti.

Rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (677 SE) luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Sellega viiakse mootorsõidukimaks kooskõlla põhiseadusega ja tagatakse proportsionaalne omandipõhiõiguse piirang.

Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (694 SE) sätestatakse mootorsõidukimaksu seadusesse alus laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks alates käesolevast aastast. Vähendamist saavad automaatselt vanemad ja hooldusõigusega täiskasvanud, kellel on vähemalt üks 18-aastane laps ja M1- või N1-kategooria sõiduk. Iga lapse eest vähendatakse vanema mootorsõidukimaksu kohustust ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk, jagatakse vähendus automaatselt nende vahel. Maksuvähendus katab 55 000 maksumaksjal kogu nende 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohustuse. 97 000 maksumaksjat saavad vähendust, kuid nende maksukohustus ületab vähendamise summa. Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel keskmiselt üle 50% ja peredele jääb kokkuvõttes alles üle 16 miljoni euro. Eelnõu kohaselt sätestatakse, et väikebussid, millel on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9-kohaliste sõidukite mootorsõidukimaksu määra. Teiseks lugemiseks viidi sisse muudatus ka nende sõidukite registreerimistasu vähendamisele N-kategooria tasemele. Keskmise sellise sõiduki registreerimistasu langeks muudatuse tulemusel 2200 eurolt 530 eurole ehk N1-kategooria miinimumi lähedale. Muudatus toetab lasterikaste perede ja puudega inimeste hakkamasaamist, kes väikebusse kasutavad.

Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (733 SE) vähendatakse kulusid 19,9 miljonit ja investeeringuid 12 miljonit ning suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit eurot.

Eelnõu koostamisel arvestati ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide taotlusi eelarve ümberplaneerimiseks käesolevast aastast järgnevatesse. Lisaks suurendatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet 39 miljoni võrra Ukraina abistamiseks ja kaitseotstarbelisteks hangeteks. Finantseerimistehingutes suurendatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas ASi Elering aktsiakapitali 45 miljonit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tõstetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kuludest finantseerimistehingutesse 27,3 miljonit eurot, et anda ettevõtetele innovatsioonilaenu.

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus lisaeelarve eelnõu algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu.

Esimene lugemine – neli eelnõu

Jätkub eilsel istungil pooleli jäänud valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine. Eelnõuga ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Leping allkirjastati tänavu juunis Stockholmis.

Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet. Seletuskirja kohaselt väheneb Eesti kinnipeetavate arv pidevalt, samas kui vanglate ülalpidamiskulud on endiselt suured. Vanglakohtade väljarentimine võimaldab hoida Tartu Vanglat töös, tagada piirkonnas töökohtade säilimine ja luua neid juurde ning saada riigieelarvesse vähemalt 30 miljoni euro ulatuses lisaraha. Rootsile pakub leping seletuskirja kohaselt lahendust vanglasüsteemi ajutisele ülekoormusele.

Kokkuleppe kohaselt võtab Eesti vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis tähendab, et julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Lepingu järgi saadetakse välisvang tagasi Rootsi hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist.

Esimesed välisriigi kinnipeetavad on seletuskirja kohaselt plaanis paigutada Tartu Vanglasse 2026. aasta teisel poolaastal. Kinnipeetavate saabumine on plaanis korraldada järk-järgult, et Tartu Vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. Kokku võimaldab leping Rootsist Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.

Eelnõu kohaselt jõustub kokkulepe 30. päeval pärast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on täitnud selleks vajalikud riiklikud nõuded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud.

Samuti eile tänasele lükkunud valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (726 SE) kavandatavad muudatused suurendavad täitmisregistri kaudu tehtavate päringute läbipaistvust, võimaldades isikutel saada senisest parema ülevaate nende kohta tehtud päringutest.

Praegu puudub inimestel võimalus näha, millised avaliku võimu asutused või seaduses nimetatud muud isikud on nende kohta teinud päringuid täitmisregistri kaudu pankadele ja makseasutustele. Täitmisregister toimib üksnes infovahenduskanalina ega salvesta päringute sisu. Kuigi seadus annab inimestele õiguse teada, kuidas nende isikuandmeid kasutatakse, puudub hetkel tehniline lahendus, mis võimaldaks seda teavet lihtsalt kuvada. Selleks nähakse eelnõuga ette kohustus, et täitmisregistriga liituvad kasutajad peavad enne registriga liitumist liidestuma ka tehnilise lahendusega (nn andmejälgija), mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, ning tegema kättesaadavaks teabe tehtud päringute kohta. Erandiks on juhtumid, kus päringu tegija võib seaduses ette nähtud juhtudel edastada andmesubjektile teavet andmete töötlemise kohta hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest. Vastav kohustus kehtib ka varem liitunud asutustele ja isikutele, sealhulgas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Eelnõuga ajakohastatakse täitemenetluse seadustikus õigusselguse huvides ka andmekogude regulatsiooni, sätestades seaduse tasandil andmekogudes töödeldavate isikuandmete kategooriad, andmete säilitamise maksimaalse tähtaja ning volitusnormis selgemalt põhimääruse kehtestamise raamid.

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (720 OE). Koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogul kontrollida valitsuse tegevust. Valitsus saab võimaluse selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule informatsiooni uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (702 SE) eesmärk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning korrastada lennuväljade ümbruses kehtivaid nõudeid, sealhulgas kaitselennunduse ja metsaraie küsimustes. Muudatustega tagatakse lennuohutuse parem regulatsioon ja kõrvaldatakse mitmed seni kehtinud õiguslikud vastuolud. Eelnõu kohaselt tasub edaspidi lennuvälja valdaja või käitaja kinnisasja omaniku eest raadamisõiguse tasu ja metsateatise riigilõivu. Selline lahendus lähtub põhimõttest, et kinnisasja omanik on juba allutatud omandiõiguse piirangule ehk lennunduses peab maa omanik taluma lennuohutuse huvides metsaraiet, mistõttu ei ole proportsionaalne panna talle täiendavat rahalist kohustust.

Riigikontrolör Janar Holmi ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal: transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Keskkonnatasude määramine ja järelevalve keskkonnakasutuse üle“, kutsutud Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu, Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari, Eesti Turbaliidu tegevjuht Annika Päsik, Eesti Turbaliidu juhatuse esimees Jüri Tiidermann, Viru Keemia Grupi keskkonnaosakonna juhataja Imre Aruoja, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigikontrolli auditijuht Silver Jakobson ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmus

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Saksamaa Liitvabariigi suursaadiku Jan Scheeriga.

Välislähetused

1.–5. november
Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev osaleb Euroopa Juudi Assotsiatsiooni iga-aastasel kohtumisel „Auschwitz Delegation“ ja sündmusega seotud kohtumistel Krakovis Poolas.

4.–5. november
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb mõttekoja GLOBSEC üritusel „Re-Start Europe“ Kopenhagenis Taanis.

5. november
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov osaleb Beneluxi parlamendi 70. aastapäeva tähistamisel Brüsselis Belgias.

5.–8. november
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb OSCE PA visiidil Bosnia ja Hertsegoviinasse.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]