Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 5. juuniks

Kell 12 – infotund

Infotunnist osalevad välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes, terviseminister Riina Sikkut ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Välisminister vastab küsimustele, mis puudutavad Eesti-Gruusia suhteid, maksupoliitikat, peaministri visiite ning valitsuse ja peaministri tegevust. Terviseminister vastab küsimustele Ida-Virumaa eriarstide ja haiglate ületöö koefitsientide ning maksupoliitika kohta. Sotsiaalkaitseminister vastab küsimusele hooldekodureformi kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõuga (398 SE) viiakse nii krüptovarateenuse osutajad kui ka krüptovara väljastajad Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Eelnõu mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid.

Mullu jõustus ELi niinimetatud MiCA määrus, mis võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõigis liikmesriikides. Eelnõuga tagatakse määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine. Määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. Määrus reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist ja huvide konflikti juhtimist.

Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks, edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ning valdkonnas tegevuse jätkamiseks peab see olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ja saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba. Eelnõuga on ette nähtud ka täiendavad sätted järelevalve tegemiseks, mis on analoogsed teistes finantssektori seadustes ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi varaklasside võrdse kohtlemise.

Teise lugemise käigus tehti eelnõusse muu hulgas muudatus, millega pikendatakse uutele nõuetele üleminekuperioodi kuue kuu võrra. See tähendab, et turuosalised peavad määruses sätestatud nõuetele üle minema hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.

Teine lugemine – kaheksa eelnõu

Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) näeb ette kehtestada alates järgmise aasta algusest Eestis kaheosaline mootorsõidukimaks. Eelnõu järgi hakkab maks koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel.

Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.

Eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab eelnõu järgi koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasu Transpordiamet.

Teise lugemise käigus tehti eelnõus kaks põhimõttelist muudatust. Esiteks tuleb auto registreerimistasu tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning teiseks hakkab juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks samuti sõiduki vanusega vähenema.

Rahanduskomisjonis toetati muudatust, mille kohaselt sõidukite kandel liiklusregistrisse ja registris olevate sõidukite esmasel omanikuvahetusel on üksnes tasu maksmine uute ja kasutatud sõidukite kandel liiklusregistrisse. Kuna registreerimistasu laieneb ka esmasele omaniku vahetusele, on tasu määrasid väiksemaks korrigeeritud, sest maksubaas on laiem ning tuleb arvestada ka juba meie registris olevate sõidukite turuväärtusega. Uute määrade kohaselt jääb registreerimistasu suurus keskmiselt alla 10 protsendi sõiduki väärtusest. Eelnõu näeb ette tõsta registreerimistasu määrasid 2028. ja 2031. aastal.

Nii registreerimistasu kui mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui juriidiliste isikute puhul ja nii sõiduautode kui kaubikute puhul. Sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandes registreerimistasu maksta ei tule. Sama kehtib päranduseks saadud sõiduki registreerimisel oma nimele. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral. Kuni 10 aasta vanusetele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist. Maksukohustus koosneb jätkuvalt registreerimistasust ja aastamaksust, kus maksu määr kujuneb CO2 heite ja auto massi järgi ning vanuse kasvades langeb.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) kohaselt tõusevad 2025. aasta algusest mitmed Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärad. Seletuskirja kohaselt on lõivumäärad püsinud aastaid samal tasemel ega kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.

Eelnõuga muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri.

Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu kohaselt 30-lt 45-le ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30-lt 70-le ning lahutuskande eest 50-lt 90 eurole. Soodsam riigilõiv jääb kehtima lastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele.

Eelnõu teise lugemise käigus otsustati, et relvalubadega ja relvadega seotud taotluste ja toimingute riigilõivumäärasid tõstetakse vähem, kui oli esialgu kavandatud. Ainsa erandina relva lammutamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise loa taotluse läbivaatamisega seotud lõivumäära suurendatakse võrreldes esialgse määraga 10 euro võrra.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Seletuskirja kohaselt pole trahviühiku suurust muudetud üle 20 aasta.

Esimese lugemise läbinud valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Seletuskirja kohaselt pole trahviühiku suurust muudetud üle 20 aasta.

Trahvi suuruse arvutamine muutub eelnõu kohaselt paindlikumaks, kuna väärteo eest saab määrata praeguse vähemalt kolme ühiku asemel trahvi ka ühe trahviühiku ulatuses. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb eelnõuga 1200 eurolt 2400 eurole.

Samas luuakse eelnõuga erand alaealistele, kellele trahvi määrates või mõistes tuleb lähtuda poolest rahatrahvi suurusest. See tähendab, et kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 ühiku suurune trahv.

Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300-lt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole, samas luuakse eelnõuga võimalus taotleda ka mõjutustrahvi ositi tasumist.

Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE) reguleerib krediidilepingutega tegelevate inkassofirmade ja nendega seotud isikute tegevust ning võtab inkassofirmade tegevuse Finantsinspektsiooni kontrolli alla. Seaduse jõustumisel peavad inkassofirmad hakkama taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning inspektsioon saab volituse teha krediidiinkassode üle järelevalvet.

Eelnõu annab Finantsinspektsioonile lisaks järelevalve õigusele ka erinevad sanktsioneerimisvõimalused, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni, võimalik on teha trahvi kuni kolm miljonit eurot.

Eelnõuga nähakse ette, et inkassofirma minimaalne kapitalinõue on 25 000 eurot, ja sätestatakse reeglid, kuidas krediidiinkasso peab n-ö võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Samuti nähakse ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele ja omanikele. Kehtestatakse nõue, et krediidiinkassot ei saa juhtida ega selle nõukokku kuuluda isik, kes on varem tegelenud liigkasuvõtmisega, mis hetkel tähendab umbkaudu üle 51prtosendise intressiga laenu andmist.

Eelnõu reguleerimisalasse kuuluvad sellised inkassofirmad, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Eelduste kohaselt hakkab seadus kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust, hinnanguliselt seitsmele-kaheksale Eestis tegutsevale inkassofirmale.

Teise lugemise käigus tehti eelnõusse 16 täpsustavat muudatust. Näiteks olid eelnõus ette nähtud paljude karistusmäärad ekspertide hinnangul liialt kõrged. Muudatusega alandati karistusmäärade maksimumsuurust füüsilise isiku puhul 300 000 euro pealt 100 000 euroni ja juriidilise isiku puhul kolme miljoni euro pealt ühe miljoni euroni.

Õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE) eesmärk on lahendada tänavu 1. juulil jõustuvas turvategevuse seaduses tuvastatud kitsaskohad. Eelnõuga jäetakse seaduse kohaldamissalast välja need siseturvakorraldajad, kes pole palganud turvatöötajat ega turvaettevõtjat, vaid kasutavad oma vara valvamiseks üksnes tehnilisi vahendeid ja enda töötajaid. Muudatuse kohaselt ei pea nad edaspidi vastama turvaettevõtjatega samadele nõuetele, sealhulgas omama eriväljaõpet.

Teise muudatusega jääb kehtima praegune kord, kus turvaettevõtjad peavad säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestisi ühe kuu. Suvel jõustuvas seaduses on säte, mis kohustaks salvestisi säilitama kuus kuud. Muudatuse kohaselt jääb kuuekuuline säilitamiskohustus alles vaid juhul, kui salvestise töötlemisel on tuvastatud süüteotunnustega tegu.

Lisaks viiakse eelnõuga seadusesse täpsustav säte, millega kehtestatakse turvateenistujale selgesõnaline nõue läbida lisaks täienduskoolitusele ka vastavalt kas valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi õpe.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE) eesmärk on korrastada kaitselennunduse õigusmaastikku.

Eelnõu võimaldab Kaitseväe Akadeemial ja Eesti Lennuakadeemial alates uuest õppeaastast koostööd teha. Kaitseväe Akadeemia soovib alustada õhusõiduki juhtimise eriala õpet ja hankida piloodiõppe osas teenuse Lennuakadeemialt. Selleks on vaja, et kliimaminister saaks anda Lennuakadeemiale õiguse koolitada oma sertifikaadi all Kaitseväe Akadeemia kadette.

Samuti korrastatakse seaduses volitusnorme, et kaitselennunduse määrustes saaks vajalikke valdkondi korrektselt reguleerida. Muu hulgas saavad kaitsetööstusettevõtjad võimaluse laiendada oma tegevust kaitselennunduse valdkonnas, sest Kaitseväe koosseisus olev kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus saab anda neile asjakohased sertifikaadid, et osutada teenust või müüa toodet, näiteks mehitamata õhusõidukit või selle osi.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (356 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada ELi energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muudatused puudutavad eelkõige biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomassikütuseid tootvad või energia tootmiseks kasutavad ettevõtteid. Valdav osa direktiivist on Eesti õigusruumi üle võetud aastal 2022.

Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusele tuginedes sätestatakse eelnõus direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel arvestatakse toodetud energia taastuvenergiaks ja makstakse toetusi. Peale selle tuuakse eelnõuga seadusesse täpsed terminid, mis tähistavad taastuvenergia tootmise, tarbimise või tarnimisega seotud mõisteid.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (429 SE) luuakse kergliikurite kasutamisele selgemad reeglid ning keelatakse mootorsõidukitel kõnniteel peatumine.

Eelnõu järgi tuleb elektritõukerattad parkida kõnnitee äärega paralleelselt, võimalusel äärest mitte kaugemale kui 20 sentimeetrit. Teistele liiklejatele peab läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa. Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata tõukside liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.

Samuti kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 milligrammi alkoholi veres või 0,25 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus. Seni tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Ohutuse tõstmiseks tuleb mootorsõidukil hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 meetri laiust külgvahet, kui tee laius seda võimaldab.

Muudatusi tehakse ka mootorsõidukite kõnniteel peatumise osas. Edaspidi tohib kõnniteel peatuda või parkida ainult lubava liiklusmärgi korral. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks mootorsõidukiga peatuda ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Kauba laadimise kohtade märgistamise saab korraldada omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad. Lisaks tehakse eelnõuga muudatus, millega lõpetatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja selle andmed viiakse üle politsei andmekogusse POLIS.

Teise lugemise käigus otsustati muuhulgas eelnõusse lisada ka Eestis siseriiklik erand, mille kohaselt on teatud tingimustel võimalik B-kategooria juhtimisõiguse olemasolul juhtida ka A1-kategooria mootorsõidukit, nagu on Lätis, Tšehhis, Itaalias, Maltal, Slovakkias, Hispaanias, Austrias, Poolas, Portugalis, Belgias, Prantsusmaal ja Luksemburgis.

Esimene lugemine – seitse eelnõu

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (443 SE) muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2023–2027 näeb ette kohalike omavalitsuste tulubaasi tasakaalustamise, et vähendada valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, arvestades muuhulgas rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist. Eelnõu kohaselt suurendatakse perioodil 2025–2027 järk-järgult residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5 protsendilt 10,23 protsendile ja vähendades samal ajal järk-järgult muust tulust tulumaksu 11,89 protsendilt 10,23 protsendile. Muudatusega kiireneb tulumaksu laekumise kasv kohalikes omavalitsustes, kus on eakate osakaal kõrge, ning aeglustub kasv kohalikes omavalitsustes, kus on kõrgem tööealiste osakaal ja palgatase. Muudatus on riigieelarve neutraalne ning kohalike omavalitsuste tulubaas jääb kogusummas samaks.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (428 SE)  standardiseeritakse ja lihtsustatakse raamatupidamise seaduse nõudeid e-arvete ringlusele ja vormistamisele. Seadusemuudatuse põhjus on, et kuigi avalikule sektorile e-arvete esitamine on Eestis olnud kohustuslik alates 2019. aastast, on e-arvete laiem levik erasektoris pigem takerdunud. Edaspidi peavad e-arved vastama Euroopa standardile, Eesti standard kaotatakse, kuna selle järgi pole praktilist vajadust. Lisaks kaotatakse seadusemuudatusega kohustus esitada avaliku sektori üksustele igal juhul üksnes e-arveid ning ettevõtjad ja kõik avaliku sektori üksused saavad edaspidi ise märkida äriregistrisse nõude, et neile esitataks üksnes e-arveid.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (434 SE) luuakse võimalused investeerimiseks senisest enamasse finantsinstrumentidesse. Selleks laiendatakse investeerimiskonto finantsvara loetelu ja lisatakse sinna pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara. Eelnõuga lubatakse nii investeerimiskonto kaudu kui ka selle väliselt investeerimisel saadud tulust maha arvata lisaks otsestele tehingukuludele ka kaudsed kulud, näiteks väärtpaberikonto haldustasu. Samuti võimaldatakse kasu ja kahju tasaarvestamist investeerimiskonto väliselt ühisrahastusse ja krüptovarasse investeerimisel. Lisaks välistatakse investeerimiskonto lubatud finantsvara hulgast tegevusloata väikefondide osakud, mis oma olemuselt ei peaks finantsvara loetelus olema.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõuga (402 SE) lisatakse riigipühade hulka ülestõusmispühade teine püha. Eelnõu jõustumisel suureneks riigipühade arv Eestis kaheteistkümneni. Ülestõusmispühade teine püha järgneb esimesele pühale, mis tähendab, et see langeb alati esmaspäevale.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (404 SE) sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse kaks eurot ööpäevas õpilase kohta. Praegu eraldab riik koolilõuna jaoks ühe euro õpilase kohta ja seda pole muudetud aastast 2018.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (329 SE) soovitakse lõpetada vanemahüvitise määratamine ja selle maksmine ajutise viibimisalusega Eestis viibivale ja töötavale isikule, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et arvestades, et kolmandates riikides enamasti puudub vanemahüvitise maksmine, siis võib riiki sisenemise eesmärgiks olla vanemahüvitised ja selliselt kasutake ära Eestis kehtivaid sotsiaalseid hüvesid, mille eesmärk on lahendada Eesti rahvastikukriisi.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) näeb ette tõsta lastega perede paremaks toimetulekuks lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 150 eurole kuus. Praegu on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.

Komisjoni istung

Väliskomisjonis – kell 11: Riigikogu avaldus „Demokraatia kriisist Gruusias“ eelnõu (449 AE).

Sündmused

Kell 09.45 – Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Andres Sutt kohtub Rheinland-Pfalzi liidumaa teadus- ja tervishoiuministeeriumi ning majandus-, transpordi-, maaelu- ja veinitootmise ministeeriumi delegatsiooniga.

Kell 10 – sotsiaalkomisjoni ja puuetega inimeste toetusrühma liikmed kohtuvad Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajatega (ruum L333).

Kell 11 – Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja ekspert ja uurimissuuna juht Märt Masso tutvustavad raportit „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis”, osalevad TalTechi FinEst Targa Linna Tippkeskuse strateegia ja partnerlussuhete juht Einari Kisel, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juht Rein Vaks, Elektrilevi juht Mihkel Härm, Tulundusühistu Energiaühistu tegevjuht Joosep Veerme (Komandandi maja, Toompea 1, Tallinn).

Välislähetused

4.–7. juuni
Maaelukomisjoni liige Andrus Seeme osaleb Euroopa LEADER konverentsil LINC 2024 Cluj-Napocas ning Beliș Rumeenias.

4.–8. juuni
Riigikogu liige Peeter Tali osaleb Strateegilise Kommunikatsiooni konverentsil ning kohtub NATO ja Läti Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni juhtide, samuti Eesti suursaadikuga Lätis Eerik Marmeiga Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside