Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele poliitilise kultuuri kohta, munitsipaalmeedia kohta, otsustamisprotsesside kohta Vabariigi Valitsuses, Ukraina toetuse kohta, pensionipoliitika kohta, koalitsioonilepingu täitmise kohta ning viha õhutamise kohta Eestis.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist vastab küsimusele ettevõtluskonto kohta.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastab küsimustele sotsiaalteenuste hinnakujunduse, jätkusuutlikkuse ja kättesaadavuse kohta ning omavalitsuste kohustuse kohta aidata abivajajat.

Kell 14 – täiskogu istung

Täpse täiskogu istungi päevakorra järjekorraga saab tutvuda siin.

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub kolmapäevasel täiskogu istungil Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) esimene lugemine.

Eelnõu näeb ette lubada Riigikogu valimisel esitada kandidaate ka erakondade valimisliitudel. Seletuskirjas märgitakse, et 1990. aastatel oli see võimalik, kuid praegu kehtiv seadus seda ei võimalda.

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus kolmapäevase täiskogu istungi päevakorda Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE) esimene lugemine.

Eelnõu näeb ette alandada käesolevaks aastaks lahja alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Seletuskirjas märgitakse, et vältida maksutulude olulist vähenemist ning eksportivate sektorite (sh turismi-, majutuse, laevanduse-, ja kaubandussektorite) konkurentsivõime halvendamist, on vaja tühistada 2018. aastal vastuvõetud aktsiisitõusud täielikult. Kehtestatud aktsiisimäärade muutmine mõjub soodsalt nii riigile, tootjate investeeringuplaanidele kui ka kaubandusele.

Kultuuriminister Indrek Saare ettekanne „Spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ täitmise kohta.

Kolmas lugemine – 7 eelnõu:

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (720 SE) sätestatakse volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile võimaluse kehtestada edaspidi taotluse, maksetaotluse ja muu dokumendi esitamise üksnes elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu.

Muudatus on vajalik selleks, et maaelu ja põllumajandusturu seaduse alusel antavates toetustes saaks tulevikus vajaduse korral täielikult üle minna e-PRIA kasutamisele. Kuigi ka juba praegu on võimalik esitada taotlus elektrooniliselt, siis puudub võimalus üle minna üksnes elektroonilisele taotlemisele. E-PRIAle ülemineku eesmärk on lihtsustada taotluste esitamist ja lühendada taotluste menetlusaegu. Muudatus ei tähenda, et tulevikus peab kõigis toetusmeetmetes kasutama vaid e-PRIAt, kuid see annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse seda võimalust iga toetusmeetme puhul eraldi kaaluda.

Peale selle korrastatakse ja täpsustatakse eelnõuga sätet, mis puudutab eelarveaastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramist.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE) näeb ette anda Eesti Haigekassale üle ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu abi ning tervise- ja tööministri määruses nimetatud, rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus.

Eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üleminek Eesti Haigekassale tuleneb 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustest ja 2017. aasta detsembris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusest. Üleminekuga on juba arvestatud Eesti Haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarvelise eraldise arvutamisel.

Rahastamise korra muutmine eeldab ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse, psühhiaatrilise abi seaduse ning surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmist nende tervishoiuteenuste osas, mida kehtiva korra kohaselt hüvitatakse kindlustamata inimestele samuti riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE) järgi tuleb kõigil kolmandatest riikidest saabunud arstidel, hambaarstidel, õdedel ja ämmaemandatel läbida enne Eestis töötamiseks loa saamist tööpraktika ja sooritada eestikeelne teooriaeksam.

Eelnõu näeb ette korra arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooninõuete paremaks kontrollimiseks, kui inimene on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike või Šveitsi. Uus kord on läbipaistvam ja õigusselgem ning tõhustab järelevalvet.

Kvalifikatsiooni hindamises hakkavad eelnõu järgi osalema Terviseamet, Tartu Ülikool ning Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkool. Kõrgkoolid hakkavad korraldama ka tööpraktikale suunamist ja eestikeelset teooriaeksamit. Märgiti, et aastas esitab taotluse Eestis arstina tööle asumiseks umbes 40 ja õena tööle asumiseks 1–2 kolmandatest riikidest pärit inimest.

Teine oluline muudatus puudutab arst-residente. Eelnõu järgi tagatakse kõigile tööpraktikat sooritavatele arst-residentidele sõltumata nende töölepingu kestvusest katkematu ravikindlustuskaitse. See puudutab umbes 60 peremeditsiini arst-residenti, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid erinevates baasasutustes.

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) tahetakse muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui ka korraldajatele. Samuti luuakse teenustele suunamise ja teenuste osutamise ühtlane korraldussüsteem. Eelnõuga tahetakse tagada psüühikahäirega abivajavatele täisealistele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, et ennetada inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Eelnõu eesmärk on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, milleks tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine Sotsiaalkindlustusameti juurde.

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (712 SE) soodustatakse välismaal asuvate isikute Eesti osaühingutesse investeerimist. Kehtiva seadusandluse kohaselt on Eesti mitteresidentidel raskusi Eestis äriühingu nimel pangakonto avamisega, mis on aga kehtiva õiguse kohaselt osaühingu tavamenetluses asutamise eelduseks.

Eelnõu järgi on osaühingu asutamisel võimalik kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Kehtiva õiguse kohaselt võib kasutada vaid Eestis asutatud pangas olevat arvelduskontot. Konto on vajalik selleks, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali rahaline sissemakse. Eelnõu ei oma mõju aktsiaseltsi asutamisele, mille asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.

Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole. Eelnõu näeb ette vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Kehtiva korra järgi on vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu uue paragrahviga, mille eesmärk on tagada, et advokatuuri liikmena ei tegutseks advokatuuriseaduse nõuetele mittevastavad isikud. Kuna eelnõusse lisandus advokatuuriseadust puudutav muudatus oli vaja muuta ka eelnõu pealkirja.

Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Kalle Laaneti, Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri algatatud abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) näeb ette luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.

Eelnõuga ühtlustatakse abipolitseinike õigusi politseinikega, mis annab paremad võimalused kaasata vabatahtlikke, kes on selleks koolitatud, motiveeritud ja kompetentsed.

Eelnõuga antakse abipolitseinikele õigus kasutada indikaatorvahendeid lisaks alkoholijoobe kontrollile ka narko- ja psühhotroopsete ainete osas. Kui kontrollitava näit on positiivne, siis tuleb ta üle anda politseile edasiste menetlustoimingute tegemiseks.

Abipolitseinikel tekib lisaks tulirelva kasutamise õigusele ka elektrišokirelva ehk taseri kasutamise õigus. Selleks peab abipolitseinik läbima vastava koolituse ja väljaõppe.

Eelnõu näeb veel ette, et abipolitseinik saab edaspidi kanda ka politsei vormi, kuid kodaniku jaoks peab ta olema politseist selgesti eristatav.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE).

Muudatusega korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Muudatus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtinud tasumääradega on nüüdseks põhjendamatu ja pigem piirav. Rahastuse mahtu ei saa suuremahulisemate projektide jaoks paindlikult ette planeerida ega vajadusel ka tõsta.

Muudatuse kohaselt ei sõltuks keskkonnakaitseks sihtotstarbeliselt eraldatavad summad enam keskkonnatasude laekumisest ega tasumääradest, vaid selle raha kasutamine kujundataks riigi eelarvestrateegia käigus seatud prioriteetide, keskkonnakaitse vajaduse ning pikaajalise strateegilise vaate alusel.

Muudatusega suurendatakse keskkonnatasudest kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tasu osa, mis puudutab põlevkivi kaevandmaisõiguse, põlevkivi termilise töötlemise ning põlevkivi lend- ja koldetuha kõrvaldamise tasu.

Eelnõuga täiendatakse keskkonnakaitse valdkonna toetamise paragrahvi selliselt, et keskkonnaprogrammi elluviimiseks eraldab Keskkonnaministeerium aastas summa, mille suurus vastab vähemalt eelmisel aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.

Samuti lõpeks seaduse muudatusega olukord, kus ka Keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIKist raha oma põhitegevuse kulude, näiteks seire, rahastamiseks. Põhitegevusi rahastatakse edaspidi otse Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus. Eelnõuga muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust.

Teine lugemine – 9 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (694 OE).

Aruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.

Möödunud aastal olid riigieelarve kulud ja investeeringud kokku 9,3 miljardit eurot. Tulud olid 9,2 miljardit eurot. 2017. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 100 miljoni euro võrra. Riigil oli varasid möödunud aasta lõpu seisuga kokku 17,3 miljardi euro väärtuses, mille enamuse moodustasid põhivarad. Varad tervikuna kasvasid aastaga 789 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustused ulatusid 2017. aasta lõpuks 7,9 miljardi euroni, mis on 485 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustused moodustasid sealhulgas 2,9 miljardit eurot ja nad vähenesid aastaga 15,9 miljoni euro võrra.

Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemusi ja rahavoogusid.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE) eesmärgiks on suurendada II samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Eesti õigusesse võetakse üle tööandja pensionifondi puudutav vastav ELi direktiiv.

Eelnõu näeb ette langetada II samba pensionifondide valitsemistasu piirmäära praeguselt 2 protsendilt 1,2-le protsendile pensionifondi vara väärtusest. Konservatiivse pensionifondi valitsemistasu, mis on praegu 1,2 protsenti. Eelnõu järgi võib heade investeerimistulemuste korral võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu. Selleks peab pensionifondi tootlus ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt. Edukustasu saab võtta 2020. aastal 2019. aasta investeerimistulemuste eest.

Eelnõuga vähendatakse pensionifondide investeerimispiiranguid. Edaspidi on lubatud 100 protsenti aktsiatesse investeerivad fondid. Konservatiivse pensionifondi kontseptsioon säilib, kuid eelnõuga lubatakse neil investeerida kuni 10 protsendi ulatuses aktsiatesse. Kehtiva õiguse kohaselt need fondid aktsiatesse investeerida ei tohi.

Lisaks lubatakse II samba pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist. Eelnõu järgi võib ühte kinnisasja senise 5 protsendi asemel investeerida 10 protsenti pensionifondi varast. Lisaks kaob ära piirang, mis lubas investeerida kinnisasjadesse kuni 10 protsenti pensionifondi varast.

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta. Direktiiv muudab tööandja pensionifondidele kohaldatavaid juhtimisnõudeid ja pensionikogujate teavitamist. Pensionikogujate teavitamiseks kehtestatakse kohustuslik pensioniteatis. Pensioniteatis annab infot selle kohta, kui palju on tööandja pensioniskeemi raha kogutud ja kui palju on sellest skeemist töötajal pensionini veel oodata. Ühtegi sellist fondi, mida direktiiv käsitleb, Eestis ei ole ning seega muudatustel praktiline mõju puudub. Tööandja sissemakseid III sambasse direktiivi ülevõtmine ei puuduta.

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (704 SE) seostatakse kutseõpe paremini tööturu vajadustega, uuendatakse kutseõppe rahastamise põhimõtteid, võimaldatakse parem ligipääs kutseõppele ja tõhustatakse kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi. Kavandatavad muudatused lähtuvad Eesti elukestva õppe strateegias 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kutseharidusprogrammis 2018–2021 seatud eesmärkidest.

Eelnõu järgi kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks kooli nõukogu, mille on eelnevalt kooskõlastanud kooli nõunike kogu. See tähendab, et riik koostöös partneritega räägib läbi iga kooli koolitusmahud. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.

Eelnõu järgi eraldatakse koolidele riigieelarvest tegevustoetust ja vajadusel sihtotstarbelist toetust. Tulemusrahastamine moodustab kuni 20 protsenti baasrahastamise mahust ja sõltub kooli õpitulemustest. Baasrahastamine annab koolile tegevuskulude katmise kindluse, tulemusrahastamine suurendab motivatsiooni ja autonoomiat.

Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetuse sihtrühma, mille järgi eraldatakse koolidele koolilõuna toetust statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste eest olenemata nende vanusest. Kehtiva korra alusel antakse koolilõuna toetust 20-aastaseks saanud keskhariduseta õpilasele jooksva õppeaasta lõpuni.

Eelnõuga muudetakse kutseõpetaja lähetoetuse saamise tingimusi ning lähtetoetust saavad edaspidi taotleda ka Tallinnas või Tartus kutsekooli õpetama asuvad õpetajad. Muudatuste kohaselt hakatakse 1. septembrist 2020 lähtetoetust maksma välja ühes osas, praegu makstakse seda kolmes osas. Samuti nähakse ette lähtetoetus esimest korda kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele. Tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on ligikaudu 12 700 eurot.

Eesmärgiga avardada juurdepääsuvõimalusi tasemeharidusele, nähakse eelnõuga ette võimalus viia kutseõppeasutustes läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis. Põhihariduse omandamine mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule tagab praegu ka kohaliku omavalitsuse üksus, samuti on võimalus vastavat õpet läbi viia riigigümnaasiumis.

Eelnõuga soovitakse muuta senist kutseõppe akrediteerimise korraldust, mis asendub kvaliteedi hindamisega. Õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õigusega kool saab kvaliteedi hindamise protsessis sisulist tagasisidet nii õpiprotsessi kui korralduse paremaks muutmiseks vähemalt kord iga kuue aasta jooksul.

Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (716 SE) tahetakse muuta rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju hüvitamise põhimõtteid, et viia Eesti riikliku kahjuhüvitise tagamise regulatsioon vastavusse rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktikaga, tõsta Eesti näitusekorraldajate usaldusväärsust rahvusvahelises suhtluses ning hõlbustada rahvusvaheliste näituste korraldamist.

Eelnõu järgi ei kata riiklik näituse kahjuhüvitise tagamise regulatsioon rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riske, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ega sellega tagatise andmise ajal arvestada. Loetelu riskidest kehtestab eelnõu kohaselt valitsus. Kehtiva seaduse järgi ei kata näituse kahjuhüvitis sellist kahju, mille on põhjustanud näituse konfiskeerimine teise riigi poolt, teose loomulik vananemine, varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud viga või vääramatu jõud.

Olulisima muudatusena loobutakse eelnõuga vääramatu jõu mõiste kasutamisest ja laiendatakse seni vääramatu jõuna käsitavaid riske, hõlmates nii näiteks loodusjõudude tekitatud kahju kui ka näituse vedamise ajal toimuva terrorirünnaku. Muudatus suurendab rahvusvaheliste koostööpartnerite silmis Eestis kehtiva näituse kahjuhüvitise süsteemi usaldusväärsust, samuti võimaldab vähendada riigimuuseumide ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide kindlustuskulusid.

Eelnõuga kehtestatakse tingimused, millisel juhul kaetakse kahjuhüvitisega üksnes osa näituse koosseisust ja väärtusest. Sellisteks tingimusteks on näituse kultuurilooline olulisus, tagatava kahjuhüvitise kõrge hind või kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse garantii olemasolu. Lisaks nähakse ette, et kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb sõlmida kindlustusleping.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (706 SE) muudetakse ravimite turvaelementide nõudeid, mis on vaja viia vastavusse Euroopa Komisjoni määrusega. Euroopa Komisjoni määruse rakendamisega võetakse kogu Euroopas kasutusele ravimite turvaelemendid ja luuakse süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis. Eelnõuga kohustatakse ravimitootjaid edaspidi retseptiravimi pakendile paigutama turvaelemendid. Hulgimüüjatele ja apteekritele lisandub kohustus kontrollida ravimite turvaelemente.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (613 SE) käsitletakse pensioniea ja pensionivalemiga seotud muudatusi ning paindliku pensioni loomist, samuti II pensionisambaga liitumise taasavamist. Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda.

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid isikuid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga. Kehtiva korra kohaselt sõltub pensioniiga inimese sünniaastast ja on käesoleval ajal 63 aastat ja 6 kuud. Üleminekuaeg kestab 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Eelnõu seob pensioniea muutuse 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni 3 kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni.

Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast, mis sõltub töötasust, ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub I samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest. Seos töötasu suurusega säilib II samba kaudu, kuhu teevad makseid nii töötaja kui riik, mis on töötasult praegu vastavalt 2 protsenti ja 4 protsenti. II sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970–1982 aastal sündinud isikutele. Tuleviku pensionisüsteem koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest sambast, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest sambast ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) ajakohastab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust tulenevalt kehtivates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes tehtud muudatustest. Samuti muudetakse kliima- ja keskkonnatoetuse püsirohumaa pindala säilitamiseks vajalike abinõude rakendamisest teavitamise viisi ja parandatakse viga, mis tekkis riigihangete seaduse muutmise käigus.

ELi määruse muudatustest tulenevalt on liikmesriigil alates 2018. aastast võimalik loobuda täiendavast kontrollist, millega isik tõendab, et ta on aktiivne põllumajandustootja. Kui praegu peavad põllumajandustootjad, kes muu hulgas haldavad näiteks lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid, toetuse saamiseks tõendama täiendavalt, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad, siis edaspidi täiendavat tõendamist vaja ei ole. Need isikud loetaksegi aktiivseks põllumajandustootjaks. Edaspidi ei teavitata kliima- ja keskkonnatoetuse saajatest Ametlikes Teadaannetes, vaid avaldatakse info PRIA veebilehel ja saadetakse toetuse saajale personaalne teade.

Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE) rakendatakse ELi määrus „Tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta“.

Eelnõuga kehtestatakse aretuse tegevusloa taotlemise menetlus, tegevusloa kontrolliese ja aretusprogrammi heakskiitmise kord, loomade tõuraamatusse ja aretusregistrisse kandmise erandite rakendamise tingimused ning aretuse üle järelevalve teostamise sätted.

Eelnõu järgi on tõuaretuse määruse tähenduses pädev asutus Veterinaar- ja Toiduamet.

Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) näeb ette loobumise geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogu loomisest, selle asemel luuakse võimalus asjakohaste andmete kandmiseks taimetervise registrisse. Samuti tuleb eelnõu kohaselt edaspidi GM põllukultuuri kasvatamiseks saavutada eelnevalt kokkulepe mesinikuga, kelle mesilaspere jääb põllust kuni kolme kilomeetri kaugusele.

GM põllukultuuri käitlemiseks, mis hõlmab Euroopa Liidu turustamisloa alusel nende kasvatamist põllul, kasvatamisega seotud vedu (enne külvi põllule ja pärast saagikoristust ladustamisele) ning ladustamist enne turustamist, tuleb esitada majandustegevusteade Põllumajandusametile.

Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on lubatud kasvatada ainult üht GM põllukultuuri – maisi MON 810. Selle maisiliini sordid on aretatud kasvatamiseks lõunapoolsetes piirkondades ja seepärast ei ole seni ükski põllumajandustootja Eestis lubatud GM põllukultuuri kasvatamise vastu huvi tundnud. Eestis ei kasvatata hetkel GM põllukultuure, seetõttu puudub vajadus uue riikliku andmekogu asutamiseks.

Kehtiva seaduse kohaselt peab GM põllukultuuri kasvatada sooviv isik teavitama kirjalikult GM põllukultuuri käitlemise kavatsusest mesila omanikku, kui mesila asub kuni kolme kilomeetri kaugusel põllumaast.

Teavitamise kohustusest loobutakse, kuna mesitarust kolme kilomeetrise raadiuse juures on mee saastumine GMO-dega üsna tõenäoline. Seega ei anna üksnes teavitamine vajalikku tulemust ning hilisemate vaidluste vältimiseks on oluline saavutada kokkulepe, millega mesinik muu hulgas avaldab nõusolekut mee võimalikuks saastumiseks GMO-dega ja arvestab sellega kaasnevate tagajärgedega.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) täpsustatakse kehtiva seaduse sätteid ja kõrvaldatakse ELi õigusega vastuolud, millele osutas Euroopa Komisjon. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi: parandatakse sätete sõnastust, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi, täpsustatakse keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise nõudeid.

Eelnõu näeb ette, et kujunemisjärgus tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha reeglites ajutise erandi võimaliku saastatuse vältimiseks. Eelnõu annab võimaluse asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamiseks üheksa kuu jooksul. See lihtsustab kujunemisjärgus tehnika katsetamist ning kasutamist võrreldes kehtivas õiguses kehtestatud nõudega.

Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse eelnõuga (760 SE) luuakse krediidiasutustele võimalus emiteerida pandikirju (covered bonds), mis on üks võlakirjade eriliike. Pandikirjade näol on tegemist krediidiasutuste (lihtsustatult pankade) poolt emiteeritavate tagatud võlakirjadega, mille tagatiseks on n-ö kõrge kvaliteediga panga nõuded laenusaajate vastu, mis on üldjuhul hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded. Ehk lihtsustatult on pandikirjade tagatiseks tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu, eelkõige eluasemelaenu saajate vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.

Pandikirjade tagamisele ei rakendata asjaõigusseaduses nõuete pantimise kohta sätestatud, vaid see toimub erikorra kohaselt. Ennekõike tähendab see, et krediidiasutuse (emitendi) maksejõuetuse korral eraldatakse tagatisvara ja see välistatakse krediidiasutuste pankrotivarast. Seejuures on tagatisvara mõeldud ennekõike selleks, et rahuldada pandikirjaomanike (investorite) nõudeid. Lisaks kaasneb pandikirjade emiteerimisega tugevdatud finantsjärelevalve krediidiasutuse üle, mis väljendub muu hulgas täiendava tegevusloa taotlemise kohustuses.

Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE) muudab e-residentidele ning ka Eesti kodanike välismaal notariaalset vormi nõudvate tehingute ja toimingute tegemise lihtsamaks. Eelnõuga luuakse uus notariaalse kaugtõestamise vorm, mis võimaldab notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel tõestada näiteks osaühingu osa võõrandamise ning pantimise tehinguid ning volikirju, samuti esitada ka abiellumis- ja lahutamisavaldusi, pärimis- või pärandist loobumise avaldusi.

Kaugtõestamise toimingute tegemisel tuvastatakse välisesinduses toimingus osaleja isikusamasus. Notari tasu kaugtõestamisel on tavalise toiminguga võrreldes 20 eurot kõrgem ning välisesinduses tehtava toimingu eest on riigilõiv 20 eurot.

Eelnõuga võimaldatakse notaril selgesõnaliselt kinnitada ka digitaalallkirju. See hõlbustab digitaalselt allkirjastatud dokumentide (nt diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms) elektrooniliselt apostillimist.

Valitsuse 5. novembril algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE) näeb ette täiendavate meetmete rakendamise laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele.

Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatise võlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed. Need meetmed jõustusid 1. märtsil 2016.

Eelnõu võimaldab täiendavalt tunnistada kehtetuks elatise võlgniku reisidokumendid (nt Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus) ning keelata ka nende väljaandmine. Kuna ID-kaardi omamine  on Eestis kohustuslik alates 15. eluaastast, ei saa seda elatise võlgnikul kehtetuks tunnistada ning piirata tema vaba liikumise õigust Euroopa Liidus. Küll aga piiraks meede elatise võlgniku õigust reisida Euroopa Liidust väljapoole.

Kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatise võlgnikult kahe kuu jooksul elatist välja nõuda, saab kohtutäitur reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja uue andmise keelamiseks pöörduda kohtusse.

Eelnõu näeb ette võimaluse ühe meetmena rakendada elatisvõlgniku sõiduki loovutamist. Selleks soovitakse luua liiklusregistrisse lisamärge, mille alusel saab politsei võlgniku sõiduki kohtutäiturile üle anda.

Eelnõu kohaselt kohustatakse kolmandaid isikuid (nt pangad, kasiinod, pandimajad jms), kellel on kohustus isikut tuvastada, keelduda elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas. Seadus jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2021.

Sündmused

Kell 9 – riigieelarve kontrolli erikomisjon kohtub Kasahstani Riigikontrolli delegatsiooniga (ruum L333).

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ütleb avasõnad foorumil Säästva Arengu Foorum 2018 (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 10 – keskkonnakomisjon osaleb koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusega korraldatud Säästva Arengu Foorumil (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12 – Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus (Toompea lossi näituste saal).

Kell 13.15 – Riigikogu aseesimees Kalle Laanet kohtub Kuressaare Gümnaasiumi õpilastega.

Kell 17 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb Jaapani keisri sünnipäeva pidulikul vastuvõtul (Mustpeade maja).

Välislähetused

3. – 5. detsember
Riigikogu liige Lauri Luik osaleb Euroopa Kehalise Kasvatuse Assotsiatsiooni konverentsil “European Physical Activity Label for Schools” Luksemburgis.

3. – 9. detsember
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Raivo Aeg osaleb XII Parlamentaarsel Julgeoleku Foorumil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

4. – 7. detsember
Eesti-Aafrika parlamendirühma esimees Mart Nutt osaleb president Kersti Kaljulaidi ametlikul visiidil Benini Vabariiki.

5. – 8. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Andres Herkel osaleb ENPA kultuurikomitee istungil Pariisis Prantsusmaal.

5. – 9. detsember
Riigikogu liige Marianne Mikko osaleb Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei naisorganisatsiooni (PES Women) konverentsil ja PES kongressil Lissabonis Portugalis.

5. – 12. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso (8. – 12. detsember) ja Oudekki Loone (6. – 12. detsember) osalevad NATO PA transatlantilisel foorumil ja kõrvalüritustel Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]