Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning rahandusminister Sven Sester.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele Peterburi visiidi, SKAIS2 elluviimise ning tudengilaulupeo Gaudeamuse korraldamise kohta.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastab küsimustele ministri haldusala, Eesti Haigekassa korruptsiooni, tervishoiuvaldkonna probleemide ning perearsti nõuandetelefoni rahastamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu (347 SE) loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor.

Muudatus loob lisaks Eesti ettevõtjatele lisavõimalusi eelkõige E-residentide tegevuse jaoks. E-residentsuse projekti eesmärk on hõlbustada välisriikide ettevõtjatel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sealhulgas juriidiliste isikute asutamist ning kuulumist nende juhtorganitesse. Praegu peab aga Eestis registreeritud ettevõtete asukoht olema kohapeal. Nüüd kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldab ettevõtte juhtimist piiri tagant. Ettevõtjatele muutub kohustuslikuks esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mille esitamine on praegu vabatahtlik.

Eelnõule tehti teise lugemise käigus üks muudatusettepanek, milleks oli äriühingu kontaktisiku määramisele selgemate ajaliste piiride seadmine.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” eelnõu (362 OE).

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 seab Eesti kliimapoliitika pikaajalised sihid ja suuna. Tähelepanu keskmes on kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkondades. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et see eesmärk on täidetav ja toob endaga kaasa tõenäoliselt positiivse mõju majandusele ja energiajulgeolekule.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) eelnõu eesmärk on kaasajastada alaealiste töötingimusi ja võimaldada paindlikumaid töösuhteid. Seetõttu muudetakse eelnõu kohaselt alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid.

Muudatused puudutavad alaealistele lubatud töid, Tööinspektsioonilt loa taotlemist alaealisena töötamiseks, alaealiste tööaega ja igapäevast puhkeaega. Muudatused on seotud valitsusliidu aluspõhimõtetega 2016-2019, mille kohaselt kasvatatakse noorte võimalusi osaleda tööelus, sh õpilasmalevates, luues täiendavaid motivatsioonimehhanisme tööandjatele ja vähendades noorte töötamisega seotud piiranguid. Lisaks nähakse eelnõuga Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettepanekul ette valveaja erand IT- tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele.

Selgituses märgitakse, et koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal, mida kehtiv õigus ette ei näe. Tööaeg õppeveerendi kestel viiakse kooskõlla direktiiviga, mistõttu võrreldes kehtiva õigusega on eelnõu kohaselt koolikohustuslikel alaealistel tööaeg õppeveerandi jooksul piiratud (2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas). Kehtiva õiguse järgi võib koolikohustuslik alaealine sõltuvalt vanusest töötada 3-4 tundi päevas ja 15-20 tundi nädalas. Samas võimaldatakse koolivaheaegadel töötada oluliselt rohkem. Näiteks võib 13-14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas õiguses sätestatud 4 tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Ühtlasi kaotatakse 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisus, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega (8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas). Kehtiva õiguse alusel võib 15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane alaealine 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Samuti kaotatakse eelnõuga ära valitsuse määrusega kehtestatud 13-16- aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. Muudatus avardab alaealise töötamise võimalust erinevatel töödel ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on neile ea- ja jõukohane. Eelnõu kaotab ära Tööinspektsioonilt 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks loa taotlemise kohustuse. Selline kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7-12-aastase alaealise tööle võtmisel.

Eelnõuga tehakse tehnilisi muudatusi ametiühingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (luuakse seosed korrakaitse seadusega järelevalve ja erimeetmete rakendamise osas). Samuti viiakse töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud sunniraha ülemmäär 3200-lt eurolt kooskõlla korrakaitseseaduses ette nähtud sunniraha ülemmääraga (9600 eurot).

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse) eelnõuga (328 SE) karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest nähakse ette kohustuslik šokivangistus. Joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmise kestus viiakse paremini kooskõlla süüteo raskusega.

Eelnõuga stimuleeritakse esmakordseid rikkujaid hoiduma uutest süütegudest, luues võimaluse väärteokaristusest tingimisi vabaneda ja teatud tingimustel säilitada juhtimisõiguse. Lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral saab süüdlase suunata katseajaks ravile, koolitusele või sotsiaalprogrammi.

Selleks, et muuta joobeseisundis juhi kaassõitjate väärtushinnanguid ühiskonna üldise heaolu nimel, eelkõige nende endi elu ja tervise huvides, nähakse ette täiendav regulatsioon nii liikluskasvatuse kui ka sõitja suhtumise osas. Eelnõuga sätestatakse täiendav kuriteokoosseis, kui raske liiklusõnnetuse põhjustanud juht sündmuskohalt põgeneb.

Sündmused

Kell 9.30 – Eesti-Saksamaa parlamendirühm kohtub Saksamaa suursaadiku Christoph Eichhorniga.

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Balkani ajakirjanikega.

Kell 11 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut kohtub Itaalia suursaadiku Filippo Formicaga (ruum P280).

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Toompea lossi kunstisaalis Mall Parise maalinäituse „Sinine äär“. Näitus on avatud 31. maini, Toompea lossi sissepääsuks on vaja isikut tõendavat dokumenti.

Välislähetused

31. märts – 6. aprill
Rahvusvahelise Parlamentidevahelise Liidu (IPU) delegatsiooni esimees Helmen Kütt ning liikmed Toomas Kivimägi, Aivar Kokk ja Marika Tuus-Laul osalevad 136. IPU assambleel ja sellega seotud üritustel Bangladeshis.

4. – 9. aprill
Riigikogu liige Deniss Boroditš osaleb Eesti ja Aserbaidžaani valitsustevahelise komisjoniga kohtumisel Bakuus, Aserbaidžaanis.

5. – 7. aprill
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi osaleb Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 9. aastakoosolekul OECD Network of Parliamentary Budget Officials and Independent Fiscal Institutions Edinburghis, Šotimaal.

5. – 7. aprill
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas osaleb julgeolekufoorumil Kyiv Security Forum Kiievis, Ukrainas ning julgeolekuseminaril European Security Union after Malta and Rome Berliinis, Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]