Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, ettevõtlusminister Liisa Oviir ning majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastab küsimustele töökoha loomise toetuse kohta, tervishoiu rahastamise kohta ning omaosaluse kohta tervishoius.

Ettevõtlusministril esitatud küsimused puudutavad uusi turge ning alkoholi- ja kütusepoliitikat Lõuna-Eestis.

Majandus- ja taristuminister vastab küsimustele võrguteenuse tasu kohta, olukorra kohta raudteel ning jagamisteenuse mõju kohta Eesti ühistranspordile.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (130 SE) viiakse raadioseadmete regulatsioon vastavusse EL-i uue raadioside direktiiviga. Muudatused on seotud raadioseadme mõiste laiendamise, raadioseadme tootenõuete ühtlustamise ja raadioseadme oluliste nõuete täiendamisega. Raadioseadme mõiste uus määratlus hõlmab edaspidi kõiki tsiviilkasutuses olevaid raadiosaate- ja vastuvõtuseadmeid. Mõiste alla kuuluvad edaspidi ka raadiovastuvõtuseadmed (näiteks teler ja raadio vastuvõtja), samuti raadiomooduliga elektroonikaseadmed (näiteks tolmuimejad ja külmkapid, kui nende tööd on võimalik juhtida raadio teel). Raadioseadme direktiivi reguleerimise alla ei kuulu enam telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, nt lauatelefonid, faksiaparaadid. Nimetatud muudatustega peavad arvestama ennekõike raadioseadmete tootjad, nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad. Tarbijale tähendab see seda, et kuna uued seadmed peavad vastama regulatsiooni nõuetele, paranevad eeskätt selliste seadmete vastuvõtuomadused ja töökindlus, mis varem raadioseadmete regulatsioonile vastama ei pidanud. Tarbija jaoks on oluline ka see, et erinevate lisaseadmete ühilduvuse parandamiseks seatakse tootjatele täpsemad nõuded. Tootjatele saab seada näiteks nõude, et mobiiltelefoni laadija sobiks ka tahvelarvuti laadimiseks ja vastupidi. See muudab seadmete kasutamise tarbijatele lihtsamaks ning säästab keskkonda. Samamoodi seatakse direktiiviga nõuded raadioseadme ja selles kasutatava tarkvara ühilduvusele.

Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse eelnõuga (100 SE) täpsustatakse ja tõhustatakse keskkonnaseire korraldust, kaasajastatakse sätteid ja viiakse keskkonnaseadustiku keskkonnaseire seadus kooskõlla teiste keskkonnaseadustiku seadustega. Eelnõu keskendub peamiselt seire korraldusele. Eelnõu sätestab vastutavate täitjate kohustused, seirejaamade ja -alade rajamise ning seire käigus saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra. Eelnõus sätestatakse ka riikliku keskkonnaseire programmi koostamise ja selle allprogrammide teostamise korra üldpõhimõtted ning täpsustatakse seires osalejate ülesandeid, lähtudes vajadusest suurendada vastutust andmete eest, säilitada kogutud andmed ja tagada nende õigsus, hooldada seirejaamu ja -alasid ning kaasata teadlasi ja eksperte ulatuslikumaks ja põhjalikumaks seiretulemuste analüüsimiseks ning prognooside koostamiseks, sh ka keskkonnaseisundile hinnangu andmiseks. Riiklikku keskkonnaseiret korraldab ja koordineerib Keskkonnaministeerium. Eelnõus täpsustatakse ka keskkonnaseisundist ja selle muutustest avalikkuse kiire teavitamise korda.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teeb töövõimereformiga seotud muudatused kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu seadus, kaitseväeteenistuse seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus viiakse kooskõlla 1. juulil 2016 jõustuva töövõimetoetuse seadusega, säilitades kaitseväelastele ettenähtud sotsiaalsed tagatised praegusel kujul. Võrreldes teiste valdkondadega tekib kaitseväeteenistuses kõige enam tervisekahjustusi ning teenistusülesannete täitmisel saadud vigastused on ühtlasi väga erineva raskusastmega. Töövõimereformi käigus toimuv üleminek osalise või puuduva töövõime hindamisele tähendaks kaitseväelastele ettenähtud tagatiste olulist vähenemist, mistõttu säilitatakse nende puhul ka edaspidi ühekordse hüvitise maksmine vastavalt saadud vigastuse raskusastmele. Kaitseministeeriumi valitsemisalas jätkab kaitseväe arstlik komisjon püsiva töövõimetuse ulatuse tuvastamist ja selle väljendamist töövõime kaotuse protsentides. Samuti säilib kaitseväeteenistuse seaduse alusel töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni perioodiline maksmine, et tagada kaitseväelastele suurem kindlustunne kõrgema riskiastmega teenistusülesannete täitmisel. Lisaks töövõimetuse tuvastamisega seotud muudatustele ühtlustatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud sotsiaalteenuste ja abivahendite tagamise korraldust töövõimereformi käigus tehtavate muudatustega. Muudatused on kavas jõustada samal ajal töövõimetoetuse seadusega, 1. juulil 2016.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu (217 SE) koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks. Samuti kaasajastatakse kehtiva õiguskorra aegunud sätted. Eelnõu sätestab ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Vastavalt valitsuse otsusele on ühe lapse kohta elatisabi suuruseks määratud kuni 100 eurot. Elatisabi maksmise uute põhimõtete sätestamine on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud muudatus, et leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust. Eelnõuga muudetakse veel 19 eriseadust, et ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused ja vähendada dubleerimist. Muudatused on seotud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi SKAIS 2 arendamisega, mis suurendab avalike teenuste osutamise efektiivsust. Inimeste jaoks muutub teenuste kasutamine mugavamaks.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (222 SE) viiakse loomade vedamist käsitlev regulatsioon kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ja Euroopa Liidu õigusega. Et takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning suurendada riigi tauditõrje võimekust, muudetakse loomatauditõrje seadust, arvestades 2014. aastast tänaseni saadud kogemusi sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel. Täpsustatakse tauditõrjemeetmeid, sealhulgas Veterinaar- ja Toiduameti pädevust loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. Karmistatakse taudidele vastuvõtlike loomade pidamise nõudeid. Täpsustatakse ja kaasajastatakse elussigade piirangutsoonist väljaviimise ning sealiha ja -toodetega kauplemise reegleid. Muudetakse ka loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise aluseid. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomapidaja taasasustab piirangutsooni kehtimise ajal loomadega sellise ehitise, kus on sama taudi puhang olnud, ja ta on taudikahjude hüvitamiseks juba toetust saanud. Samuti nähakse ette võimalus, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastavaid dokumente vähemalt üks aasta.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud korteriühistu vaidluse lahendamise seaduse eelnõu (187 SE) sätestab korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel tekkinud korteriühistu vaidluse lahendamise korra ja tingimused. Eelnõuga luuakse kohalikesse omavalitsustesse korteriühistu vaidluse lahendamise komisjon. Korteriühistu vaidlus on eraõiguslik vaidlus, mis tuleneb korteriühistu tegevusest või tegevusetusest. Sellisteks vaidlusteks võivad olla vaidlused, mis puudutavad üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ja tühisuse tuvastamist, juhatuse keeldumist avaldada andmeid korteriühistu tegevuse kohta või keelduda õigustatud isikul tutvuda korteriühistu dokumentidega, probleemid koosolekute puudulikust protokollimisest ja ebaselgus korteriühistu rahaliste vahendite kasutamisest.

Komisjonides

põhiseaduskomisjonis – 15 minutit pärast täiskogu lõppu: haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE), kutsutud rahandusministeeriumi ja Riigikogu kantselei valimiste osakonna esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad (ruum L263).

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Sloveenia suursaadiku Robert Krmelj´ga.

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Liisa Jugapuu maalinäituse „Peaaegu aus“ Toompea lossi kunstisaalis.

Kell 13.30 – 16.30 – Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ja majanduskomisjoni koostöökonverents „Energiatarbimise kasv, kas majanduskasvu eeldus?“, kus avakõne peab majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ning ettekanded teevad majandusteadlane Hardo Pajula, Maailma Energeetikanõukogu Euroopa juht Einari Kisel ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindaja. Konverentsist Riigikogu konverentsisaalis toimub veebiülekanne.

Kell 15.30 – Eesti-India parlamendirühm kohtub India riigiametnikega (ruum L 240).

Välislähetused

2. – 4. mai

Baltimaade Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Eesti delegatsiooni liikmed Mart Nutt, Mati Raidma ja Külliki Kübarsepp osalevad OSCE Põhja- ja Parlamentaarse Assamblee delegatsioonide esinduste kohtumisel Islandil.

2. – 9. mai

Eesti-Singapuri parlamendirühma liikmed Mihkel Raud, Mailis Reps, Anne Sulling, Heidy Purga ja Andre Sepp osalevad parlamendirühma visiidil Singapuris.

4. – 5. mai

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling peab Ungari Innovatsiooni konverentsil Budapestis loengu “The Digital State: Estonian transformation”.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]