Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning kultuuriminister Tiit Terik.

Peaminister vastab küsimustele lisaeelarve valikute, hinnatõusu, energiajulgeoleku, peaministri ülesannete, julgeolekuolukorra ja lastega perede toimetuleku kohta. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister vastab küsimusele varustuskindlusest ning kultuuriminister küsimustele Narva Vaba Lava ja selle tuleviku ning integratsiooni kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Istungil jätkub teisipäevasel täiskogu istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Isamaa fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette gaasi, elektri ja soojusenergia käibemaksu alandamise 20 protsendilt üheksale protsendile alates selle aasta 1. maist kuni järgmise aasta 1. maini. Eelnõuga soovitakse vähendada gaasi, elektri ja soojusenergia hüppelise hinnatõusu mõju Eesti tarbijale ja ettevõtetele.

Kolmas lugemine – üks eelnõu: 

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (382 SE) võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil.

Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: riigi taastuvenergia eesmärgid ja nende arvutamise põhimõtted koos päritolutunnistuste temaatikaga; enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine, mille hulka kuuluvad planeeringud, haldus- ja loamenetlused; biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.

Teine lugemine – kaks eelnõu: 

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõuga (441 SE) ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus. Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest ja andmetest on praegu ja on ka eelnõus koondatud Eesti looduse infosüsteemi EELIS. Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on vahepealsel ajal loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Eelnõuga sätestatakse kohustus luua keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja liidestamiseks ühtne infotehnoloogiline pöördumispunkt (veebikeskkond) niivõrd, kuivõrd see on infotehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas.

Eelnõuga täiendatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust sätetega asjakohase registreeringu taotlemise ja menetlemise ning registreerimistõendi andmise kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

Metsaseaduse muudatustega seatakse juurdepääsupiirangud metsaregistrisse kantud erametsamaa sellistele andmetele, mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks. Samuti täiendatakse metsaseadust riikliku metsade statistilise valikmeetodiga inventeerimise (SMI) regulatsiooniga.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõuga (508 SE) soovitakse tagada Politsei- ja Piirivalveametile kriisiolukorras lisatööjõudu ning ühtlustada politseinike palga- ja pensioniarvestus üldise avaliku teenistuse süsteemiga.

Eelnõu üks olulisem muudatus on kriisirolliga abipolitseinike loomine. See tähendab, et erakorralise sündmuse ajal võib eriväljaõppe saanud abipolitseinik oma igapäevatöö asemel aidata lahendada kriisiolukorda ning saada sel ajal riigilt oma keskmist palka. Samal eesmärgil saab kaasata Kaitseliitu. Nii saab tagada, et Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik vabatahtlike reserv. Samuti luuakse eelnõuga võimalus politseiametnik üle viia summeeritud tööajale, et tedagi saaks kriisiolukorras tavapärasest tööajast erineval ajal kaasata.

Eelnõuga tehakse muudatused, mis puudutavad politseinike ja päästjate palga- ja pensioniarvestust. Eelnõu järgi saab päästja arstliku komisjoni otsusel pensioni oote toetusele jääda kolme aasta asemel viis aastat enne vanaduspensioniiga. Samuti antakse päästjatele kindlus, et suurendatud vanaduspensioni ja pensioni oote toetust makstakse neile ka pärast 2023. aastat. Lisaks tehakse muudatusi politseinike palgasüsteemis ja minnakse üle avaliku teenistuse seaduse palgakorralduse põhimõtetele. Politseinike palk koosneb erinevatest komponentidest, ent eelnõu järgi lisatakse need põhipalga sisse ja politseinike pensioni aluseks võetakse kogupalk. See aitab tagada politseinike ja teiste eriteenistujate võrdse kohtlemise pensioni määramisel.

Veel võimaldatakse eelnõu järgi väljateenitud aastate pensioni staaži koguda kuni 2036. aastani, pärast mida süsteem kaob. Siseturvalisuse valdkonnas töötavate inimeste palk peab olema juba tööle asudes väärtustatud. Tagasiulatuvalt seadusemuudatus kellegi pensioni ei muuda.

Samuti muudetakse eelnõu järgi siseturvalisuse valdkonna tippjuhtide ametiajad tähtajaliseks, luuakse võimalus kontrollida tööle või praktikale mineja või teenusepakkuja, näiteks koristaja tausta, ning viia kriminaalmenetluses kahtlustatav üle teisele tööle. Soodustatakse ka vabatahtlikuks saamist ning tagatakse vabatahtlike ja kutseliste võrdne kohtlemine vigastuse korral.

Esimene lugemine – kaks eelnõu: 

Valitsuse algatatud rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (583 SE).

Konventsiooni eesmärk on raskete kuritegude ära hoidmiseks luua rahvusvaheline koostöö süsteem, mis tõhustab kurjategijatelt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmist. Eesti allkirjastas konventsiooni 7. märtsil 2013. Konventsiooni on allkirjastanud 42 Euroopa Nõukogu liikmesriiki, kellest 37 on selle ratifitseerinud.

Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu poolt 1990. aastal vastu võetud rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni. Suur osa käesolevas konventsioonis olevatest sätetest on 1990. aasta konventsiooni sätetega identsed või sarnased. Muudatuste tõttu otsustas Euroopa Nõukogu koostada uue konventsiooni, mitte muuta vana.

Eesti õigus vastab konventsiooni põhimõtetele ega nõua rakendamiseks täiendavaid ressursse.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (568 SE) täiendatakse sätteid, mis reguleerivad ühekordselt täidetavate F-gaasi mahutitega seonduvat. Keelustatakse nende edasiandmine, vahendamine, omandamine ja valdamine. Enamik ebaseaduslikest F-gaasidest turustatakse just ühekordselt täidetavates mahutites.

Kehtiva seaduse alusel on äärmiselt raske leida ja karistada neid isikuid, kes veebikeskkonnas või muude kaugmüügi vahendite kaudu nimetatud mahutites F-gaase pakuvad. Ebaseadusliku turu piiramiseks on vaja rakendada tõhusamaid järelevalvemeetmeid ja mõjuvamaid karistusmäärasid.

Riikliku järelevalve erimeetmena võimaldatakse teha kontrolltehinguid, mis annab Keskkonnaametile ning Maksu- ja Tolliametile rohkem võimalusi tuvastada fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud rikkumisi. Juba turul olevate ühekordsete mahutite leidmiseks on kontrolltehinguga lihtsam tuvastada nende pakkujad ning enne lõpptarbijani jõudmist mahutid konfiskeerida.

Eelnõuga tõstetakse ka karistusmäärasid. Muudetavad trahvimäärad puudutavad juriidilisi isikuid. Maksimaalne trahvimäär on edaspidi 50 000 kuni 400 000 eurot. Trahvimäärade tõstmisel lähtutakse rikkumise keskkonnamõjust ning sellest, et trahvimäärad oleksid tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad.

Tööstusheite seaduses tõstetakse samuti juriidilise isiku trahvimäärasid selliste tegevuste korral, mis võivad oluliselt mõjutada keskkonda. Maksimaalsed trahvimäärad ulatuvad edaspidi 200 000 kuni 400 000 euroni.

Muudatused välisõhku ja müra reguleerivates sätetes tulenevad seaduse rakendamisel tekkinud praktilisest vajadusest.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

30 minutit pärast korralise istungi lõppu – täiskogu täiendav istung

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE).

Perehüvitiste seaduse muudatustega tehakse ema vanemahüvitise ülempiiri puudutavas sättes tehniline parandus.

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lisatakse toimetulekutoetuse raames arvesse võetavate eluasemekulude nimekirja eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mille hulgas on ka laenu intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse. Muudatuse eesmärk on toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnastel alustel nende peredega, kes tasuvad iga kuu eluaseme kasutamise eest üüri, vähendades nii majanduslike raskuste ulatust (sh täiendavate võlgnike lisandumist) ja vältides eluaseme kaotamist.

Lisaks täiendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri regulatsiooni, lisades sellesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahelist kaitset taotleva ja kaitse saanud isiku kohta tema abivajaduse hindamiseks ja talle abi pakkumiseks töödeldavad andmed ning rahvusvahelise kaitse saanud isiku või perekonna eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses nimetatud kulude katmise andmed.

Täiendatakse ka üksi elava pensionäri toetuse maksmise sätteid, makstes üksi elava pensionäri toetust, kui toetusele õigustatud pensionär võtab enda juurde elama ajutise kaitse saaja. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole pensionäril sellisel juhul toetusele õigust.

Samuti täiendatakse seadust kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise erisusega 2022. aasta kohta.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus on koostatud eelkõige põgenike massilise sisserändega seotud meetmete elluviimiseks ning sõjas haavata saanute ravi tagamiseks.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (606 SE) muudetakse seadust langetades käesoleva aasta 1. maist kuni 31. detsembrini eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Kehtiv aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele on 100 eurot 1000 liitri kohta.

Vastavalt vedelkütuse erimärgistamise seadusele on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada põllumajanduses ja tähtajaliselt ka põlevkivikaevandustes. Täpsemalt on kasutamine lubatud põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks. Alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2023. aasta 30. aprillini on kaevandamisluba omaval ettevõtjal lubatud kasutada eriotstarbelist diislikütust põlevkivi kaevandamiseks ja transpordiks mõeldud sõidukites ja seadmetes.

Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada ka kutselisel kalapüügil. Erandina põllumajandusest ja põlevkivi kaevandamisest on kutselisel kalapüügil kasutatav kütus aktsiisivaba, kui kasutajal on olemas energia aktsiisivabastuse luba. Kasutamismaht on piiratud kulunormidega. Vähesel määral kasutavad kutselised kalurid ka aktsiisiga maksustatud eriotstarbelist diislikütust.

Seletuskirjas märgitakse, et eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihind on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud ligi 85 protsenti. Erimärgistatud diislikütuse hulgimüügihind väheneb aktsiisilangetuse tulemusena hinnanguliselt kuni 9,48 sendi võrra (aktsiis ja käibemaks) liitri kohta, ehk umbes 7 protsendi võrra.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (607 SE) vähendatakse ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksumäära 9 protsendilt 5 protsendile. Sarnaselt kehtivale korrale rakendub vähendatud käibemaksumäär 5 protsenti nii füüsilistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatus toetab Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud järjepidevas infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu, professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.

Valitsuse algatatud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (608 SE) seletuskirjas märgitakse, et uutes, järsult halvenenud oludes koostas valitsus kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava. Nendega seotud vajaduste rahastamine vajab 2022. aasta lisaeelarve heaks kiitmist.

Lisaks otsustasid 3. märtsil Euroopa Liidu siseministrid käivitada Ukraina sõjapõgenike jaoks nn ajutise kaitse direktiivi, mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamise. Lisaeelarve arvestab sellega. 2022. aasta lisaeelarve koostamisel lähtuti eeldusest, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 000.

Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht on 803 miljonit eurot käibemaksuga (779,9 miljonit eurot käibemaksuta), sh eraldatakse laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 miljonit eurot, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 miljonit eurot (kõik käibemaksuga). Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid, et tugevdada kriisideks valmisolekut. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning suurendatakse reservi täiendavalt 68,4 miljoni euro võrra selliselt, et 2021. aasta eelarvest üle kantud summasid kaasates tõuseb valitsuse reserv 100 miljoni euroni.

Lisaeelarve moodustab umbes 2,2 protsenti 2022. aasta Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest SKPst. Samas on lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile mõnevõrra väiksem, kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Mõlemat arvesse võttes on mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile sel aastal 627 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tõstatatud probleemist seoses Venemaa puidust loobumisega, kutsutud keskkonnaminister Erki Savisaar, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, MTÜ Eesti Erametsaliidu, MTÜ Eesti Turbaliidu, Riigimetsa Majandamise Keskuse ning Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 10 – Eesti-Ukraina parlamendirühm kohtub Ukraina suursaadiku Mariana Betsaga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Riigikogu liikmed Toomas Järveoja, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin ja Mart Võrklaev osalevad XLV Kõrgematel Riigikaitsekursustel Roostal.

Välislähetused

3.–5. mai
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Raivo Tamm ning liikmed Henn PõlluaasValdo RandpereMailis Reps ja Indrek Saar kohtuvad Rootsi parlamendi välis- ja kaitsekomisjoniga Stockholmis Rootsis.

4.–8. mai
Riigikogu liige Urmas Reinsalu on visiidil Ukrainas.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside