Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 4. juuniks
Kell 13 – infotund
Infotunnis osalevad valitsuse liikmetest peaminister Taavi Rõivas, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja minister Anne Sulling.
Küsimust esitamiseks on registreerunud kuus Riigikogu liiget. Küsimused peaministrile puudutavad Euroopa Komisjoni soovitusi, riigieelarvet ja maaelutoetusi uuel finantsperioodil. Küsimused haridus- ja teadusministrile puudutavad õpiraskustega lapsi ja Viira kooli, keeleinspektsiooni ning elukestva õppe strateegiat.
Kell 14 – täiskogu istung
Päevakorras on kokku 11 eelnõu menetlus, neist kaks on kolmandal lugemisel, seitse teisel ja kaks esimesel lugemisel.
1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu (622 SE), millega nähakse ette programmperioodi majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava, Euroopa territoriaalse koostöö ja EL-i välispiiriülese koostöö programmide ning enim puudust kannatavate inimeste jaoks loodud Euroopa Abifondi rakenduskava elluviimiseks.
2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu (619 SE), millega kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) oma seadus. Eelnõuga piiritletakse TTÜ vastutusvaldkonnad ning peamised õppe- ja teadustöö tegevussuunad. TTÜ on Eesti juhtiv tehnikateaduste edendaja. Selle vastutuse paremaks kandmiseks luuakse ka vastavasisulised professuurid, mida rahastatakse riigieelarvest. Uuendatakse TTÜ juhtimisstruktuuri, võimaldades ülikoolil oluliselt suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka ülikooli akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid. Tallinna Tehnikaülikooli kõrgeimaks juhtorganiks nimetatakse nõukogu ning akadeemiline otsustuskogu nimetatakse senatiks.
3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE), millega muudetakse regulatsiooni akadeemilise personaliga töölepingute sõlmimist puudutavas osas. Eelnõuga kaasneb töösuhete alaste erisuste kaotamine töölepingu seaduse ja akadeemilise personali töösuhete reguleerimist täpsustavate eriseaduste vahel. See annab töösuhte mõlemale osapoolele võimaluse kujundada töösuhteid lähtuvalt töö tegelikust iseloomust ning arvestada seejuures mõlema poole huvide ja vajadustega. Akadeemilise personaliga sõlmitavate töölepingutele täies ulatuses töölepingu seaduse regulatsiooni kohaldamine suurendab töötajate jaoks eelkõige kindlust töösuhte püsivuse osas.
4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise ning korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE). Eelnõuga kõrvaldatakse ebatäpsused kehtivas seaduses ning ühtlustatakse eriseaduste regulatsioone majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse omadega. Osaliselt on eriseaduste muudatused vajalikud aja jooksul muutunud regulatsioonide tõttu, samuti on mõningad muudatused ajendatud peatselt jõustuva korrakaitseseaduse rakendamisest. Eelnõu sisaldab endas enam kui 200 muudatusettepanekut. Muu hulgas täpsustatakse näiteks majandustegevuse kohaldamist advokaadi, pankrotihalduri, patendivoliniku, vandetõlgi ja audiitori kutsetegevus ning vastutava spetsialisti mõistet ehitusalal. Samuti täpsustatakse näiteks tegevusloa taotlemist ja loakohustust erinevates valdkondades.
5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud meretöö seaduse eelnõu (552 SE). Eelnõuga reguleeritakse reederi ja laevapere liikme vahelisi meretöölepingu alusel tekkivaid suhteid. Eelnõu on suunatud uue meretöölepingut reguleeriva normistiku (meretöölepingu sõlmimine, muutmine ja lõppemine, poolte õigused ja kohustused) kehtestamisele. Eelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla kahe olulise dokumendiga. Need on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon ning EL-i vastav direktiiv, mis reguleerivad laevadel, sealhulgas kalalaevadel töötavate isikute töötingimusi.
6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (546 SE), millega lahendatakse seaduse esimese kolme kehtivusaasta jooksul ilmnenud olulisemad rakendusprobleemid. Parandatakse esinevad pisivead, et tagada seaduse tõrgeteta toimimine ning sätete üheselt mõistetavus. Mitmed muudatused on suunatud seaduse adressaatide õigusteadlikkuse tõstmisele. Eelnõuga ei tehta regulatsioonis põhimõttelisi muudatusi.
7. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE). Eelnõuga täiendatakse ning korrastatakse kriminaalmenetluse seadustikus rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö osa. Täiendamise vajadus on tingitud nii rahvusvahelise koostöö praktikas tekkinud probleemidest kui ka Euroopa Liidu (EL) liikmelisusega seotud kohustusest võtta Euroopa Liidus heakskiidetud õigusaktid üle Eesti õigusesse. Komisjon algatas eelnõule 20 muudatusettepanekut, millega muu hulgas muudetakse seaduse nime lihtsamaks.
8. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE). Eelnõuga nähakse ette elektroonilise saatelehe kasutamine aktsiisikauba Eesti-sisesel veol, kui aktsiisikaup lähetatakse aktsiisilaost. Siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektrooniline süsteem (SADHES) võimaldab elektroonilise taotluse esitamist aktsiisi tagasisaamiseks, teise liikmesriiki lähetatava aktsiisiga maksustatud aktsiisikauba saatelehe esitamist ning aktsiisivaldkonna aruannete eeltäitmist saatelehtede andmetel. Elektroonilise süsteemi kasutuselevõtt lihtsustab saatelehtede ja aruannete koostamist ja esitamist, vähendab paberikulu ning võimaldab paremat järelevalvet aktsiisikauba liikumise üle aktsiisi maksmise õigsuse kontrollimise eesmärgil. Lisaks täpsustatakse aktsiisikauba mõõtmise reegleid. Registreeritud kaubasaaja peab aktsiisikaupa mõõtma mitte ainult statsionaarses mahutis ladustamise korral, vaid ka mittestatsionaarses mahutis ladustamise korral. Muudatusettepanekuks on muuta seaduse jõustumise aega, lükates selle kuu aega edasi 1. juulile.
9. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud maamaksuseaduse ning koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE). Eelnõuga sätestatakse jätkuvalt riigi omandis olevate ehk maareformi läbimata maade eest tasumisele kuuluva maamaksu arvutamise kord ning täpsustatakse, mi
llised maad on avalikult kasutatava maana maksuvabad. Samuti pannakse kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus esitada alates 2015. aastast maksu- ja tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maamaksu infosüsteemi kaudu.
10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (673 SE). Kokkuleppe alus on USA maksukuulekuse seadus (inglise keeles Foreign Account Tax Compliance Act, FATCA), mille eesmärk on koguda teavet USA maksukohustuslaste kohta ja takistada maksude tasumisest kõrvalehoidumist. Kokkuleppe kohaselt hakkab maksu- ja tolliamet üks kord aastas USA-le infot edastama. Kokkuleppe rakendamiseks töötab rahandusministeerium välja maksuvaldkonnas rahvusvahelist halduskoostööd reguleeriva seaduse. Kokkuleppe sõlminud riikide finantsasutused loetakse seaduse nõudeid täitvateks. Leppe sõlmimata jätnud riikide finantsasutusele võivad Ameerika Ühendriigid rakendada USA päritolu maksetelt 30 protsendi kinnipidamist. Taolise kokkuleppe sõlmimist kavandavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Samasugust andmevahetust kavandatakse pikemas perspektiivis ka OECD ja EL-i raames.
11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE). Eelnõu eesmärk on anda patsiendile õigus edastada tervishoiuteenuse osutajale tervisedeklaratsioon tervise infosüsteemi kaudu tema terviseseisundi hindamiseks. Patsiendi tervishoiuteenuse osutajale tervisedeklaratsiooni esitamine on vajalik tema terviseseisundi hindamiseks enne tervistõendi väljastamist. Eelnõu on seotud ka tervisetõendite esitamise kaasajastamisega, et luua tervishoiuteenuse osutajale võimalus esitada neid elektroonselt tervise infosüsteemi vahendusel maanteeametile. Selleks muudetakse liiklusseaduse tervisekontrolliga seonduvaid sätteid.
Sündmused
Kell 7 – Eesti lipu 130. aastapäeva tähistamisel Kuberneri aias Toompeal teeb kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor ning sõna võtavad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.
Lipuheiskamisel osalevad Riigikogu aseesimehed Laine Randjärv ja Jüri Ratas, kutsutud on Vabariigi President, Riigikogu ja valitsuse liikmed, Riigikohtu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler, kaitseväe juhataja, üliõpilasorganisatsioonid, Kaitseliit, Naiskodukaitse, noorkotkad, kodutütred, skaudid, gaidid, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Sindi Gümnaasiumi, Laulu- ja Tantsupeo SA esindajad jt.
Kell 7.30 – 15 – soovijatel on erakordne võimalus käia Pika Hermanni tornis (sissepääsuga Kuberneri aiast). Lossi sissepääsu juures on Eesti lipu lugu tutvustav näitus ning teabetelk, kus Eesti Lipu Selts ja liputootjad selgitavad lipu kasutamise korda.
Kell 8.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Viljandi linnavolikogu esimehe Randel Läntsi ja Viljandi omavalitsuse sõpruslinna Cubmerlandi (USA) linnapea Brian K. Grimiga.
Kell 11 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv avab lipuväljaku Põlstamaal.
Kell 12 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub rahvusvahelise Lions klubi 2. asepresidendi dr. Jitsuhiro Yamada ja tema delegatsiooniga.
Kell 16 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv peab kõne Eesti lipu 130. aastapäeva tähistamisel Otepääl.
Välislähetused
3. – 5. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Margus Hanson osaleb ENPA kultuuri-, teaduse-, hariduse ja meedia komitee istungil Pariisis.