Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 4. detsembriks
Kell 12 – infotund
Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes, justiitsminister Raivo Aeg ja rahvastikuminister Riina Solman.
Siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes vastab küsimustele õigusriigi, endise maaeluministri Mart Järviku, valitsuse kokkulepete ja seisukohtade, pensionireformi, Eesti julgeoleku, Euroopa alliansi ning peaministri punaste joonte kohta.
Justiitsminister Raivo Aeg vastab küsimusele õigusriigi kohta.
Rahvastikuminister Riina Solman vastab küsimustele eelarveliste valikute ning perelepituse Eestis rakendamise kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – 5 eelnõu:
Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) eelnõu (50 SE). Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes (nt kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesu).
Direktiivist tulenevalt lisatakse karistusseadustikku ELi finantshuvide määratlus, mille järgi käsitatakse Euroopa Liidu finantshuvidena ELi eelarvega ja ELi struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varasid, tulusid ja kulusid. Samuti laiendatakse Eesti karistusseaduse isikulist kehtivust, nähes ette, et see kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo kohta, kui selle on toime pannud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik.
Direktiivi ülevõtmiseks täiendatakse karistusseadustikku uue ELi finantshuve kahjustava hankekelmuse kuriteo sättega ja muudetakse salakaubaga seotud kuritegude koosseise. ELi finantshuve kahjustavate kuritegude puhul loetakse ametiisikuks ka välisriigi ametiisik. Kelmuse ja salakaubaveo eest ette nähtud sanktsiooni ülempiiri karmistatakse, tõstes vangistuse ülemmäära kolmelt aastalt neljale aastale.
Tulenevalt rahapesu vastase valitsuskomisjoni ülesandest muudetakse rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära ühel aastalt kahele aastale ning nähakse ette juriidilise isiku vastutus.
Alaealiste menetlusõiguste direktiiv käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse selgemalt alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigused. Olulisemate muudatustena nähakse eelnõuga ette alaealise õigus individuaalsele hindamisele, tervisekontrollile vabaduse võtmisel ja tema seadusliku esindaja või muu isiku osalemisele kriminaalmenetluses. Individuaalseks hindamiseks tuleb edaspidi koostada alaealise kahtlustatava kohta kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist.
Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (59 SE) muudetakse kaitseväeteenistuse seadust eesmärgiga korrastada eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.
Praegu planeeritakse paljud eripensionid ja prokuröri töövõimehüvitis erinevate valitsemisalade eelarvetes ning nende väljamaksmine toimub keskselt sotsiaalkindlustusametis. Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega erinevad ministeeriumid, lisaks Riigikontroll ja Õiguskantsleri Kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba riigi tugiteenuste keskusesse.
Muudatuse järel makstakse eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist riigieelarvest ning jäetakse ära viide konkreetse ministeeriumi valitsemisalale. Muudatuse kohaselt hakkab eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist edaspidi oma eelarves planeerima Sotsiaalministeerium, kes kasutab selleks riigi tugiteenuste keskuse ettevalmistatud andmeid. Muudatused ei mõjuta eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitiste suurust ega saajate õigusi. Samuti ei toimu muudatusi väljamaksmises, see toimub jätkuvalt Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (76 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse ELi tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2020.
Seletuskirjas märgitakse, et nõudmiseni varu on kaup, mille müüja toimetab ostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel ostja teise liikmesriigi lattu ootele, kuni ostja selle kauba laost välja ostab. Kuni ostjale üleandmiseni on kaup müüja omandis. Muudatusega lihtsustatakse piiriülest ettevõtjate vaheliste kaubatehingutega tegelevate ettevõtjate käibemaksustamise korda, mis vähendab ettevõtja halduskoormust. Kehtiva korra kohaselt tuleb kauba müüjal antud juhul teises liikmesriigis registreerida ennast käibemaksukohustuslasena ja deklareerida seal kauba müük siseriikliku müügina.
Muudatuse kohaselt deklareerib kauba müüja üksnes ühendusesisest käivet nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba seal võõrandamise hetkel, ehk kauba müük deklareeritakse ja maksustatakse Eestis nullprotsendilise määraga ning teises liikmesriigis tal sellise tehingu registreerimise või aruandluse kohustust ei teki.
Eelnõuga kehtestatakse reeglid piiriüleste aheltehingute maksustamiseks. Aheltehing on sama kauba järjestikune võõrandamine ehk tehingute ahel, kusjuures kaup toimetatakse otse esimeselt müüjalt teise liikmesriiki kauba viimasele ostjale. Tehingute ahelas on nullprotsendilise määraga maksustatava kauba võõrandamine teise liikmesriigi edasimüüjatele, kes toimetavad kauba ise või kelle nimel teeb seda kolmas isik, tehingute ahela viimasele kauba ostjale. Ülejäänud tehingud ahelas on käsitletavad siseriikliku käibena.
Liikmesriikides on aheltehingute maksustamise praktika erinev, mistõttu ettevõtjatel puudub selles osas õiguskindlus. Erineva praktika tõttu võib kaasneda tehingu topeltmaksustamine või maksustamata jätmine.
Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (55 SE) optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse ja vähendatakse keskkonnaõiguses halduskoormust loa menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõu on osa keskkonnaseadustiku üldosa seadusega alustatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, millega süstematiseeritakse keskkonnaseadustiku eriosa seadustes asuvad keskkonnaloa menetluse nõuded, lahendatakse vastuolud ning luuakse alus ühtse keskkonnaloa andmiseks. Eelnõu kaotab paralleelsed keskkonnaloa menetlused, vähendab bürokraatiat ning võimaldab mugavamalt ja efektiivsemalt täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (81 SE) järgi võib valitsus algatada vastavalt riigieelarve seadusele riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2019. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis tehakse eelarvesse vajalikud muudatused. Kokku kajastab eelnõu 56 muudatust.
Teine lugemine – 10 eelnõu:
Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (75 SE) 2014. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.
- aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.
Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.
Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted, et tagada kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki.
Valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõuga (88 SE) vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest hoidumiseks.
OECD poolt väljatöötatud konventsiooni eesmärk on ohjeldada selliste maksuskeemide kasutamist, mis võimaldavad piiriüleselt makse optimeerida, kasutades ära riikide maksusüsteemides olevaid auke ja ebakõlasid. Konventsiooni kaudu on võimalik riikidel oma maksulepingud viia ühekorraga kooskõlla OECD-s kokkulepitud miinimumstandardiga.
Eesti kirjutas konventsioonile alla 29. juunil 2018. Praeguseks on konventsioonile alla kirjutanud 89 riiki. Eesti katab konventsiooniga kõik oma ratifitseeritud maksulepingud. Kokku muudab konventsioon 58 Eesti maksulepingut.
Pärast 2016. aastat Eesti poolt läbi räägitud maksulepingud vastavad juba konventsioonis sätestatud standardile. Hetkel on nendest lepingutest jõustunud Jaapani leping, parafeeritud on lepingud Hong Kongi, Pakistani, Mauritiuse ja Guernseyga.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (93 SE) eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel.
Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Valitsus kiitis lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli heaks 12. septembril 2019 istungil ning volitas lepingule ja protokollile alla kirjutama rahandusministrit. Lepingule ja protokollile kirjutati alla 25. septembril 2019 Tallinnas.
Hongkongi erihalduspiirkond on suure autonoomsusega Hiina Rahvavabariigi osa, millel on oma seadusandlik kogu ning tema pädevuses on ka maksuseaduste vastuvõtmine. Hongkongi erihalduspiirkonna puhul rakendatakse põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“. Põhiseaduse kohaselt vastutab Hongkongi erihalduspiirkond oma siseasjade ja välissuhete eest, samas kui Hiina Rahvavabariigi valitsus vastutab välis- ja kaitsepoliitika eest.
Eesti ja Hongkongi vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut. Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud 59 riigiga.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (77 OE) näeb ette kiita heaks riigi auditeeritud 2018. aasta majandusaasta koondaruanne, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (56 SE) võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi ja viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega.
Eelnõu kohaselt peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib sellistel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks.
Eelnõuga kehtestatakse samuti finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus (laeva kogumahutavus 500 GT või suurem). Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.
Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.
ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.
Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2020 loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 31. detsembriks 2020.
Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõuga (98 SE) luuakse õiguslikud alused arst-residentide tööjõukulu hüvitamiseks Haigekassa eelarvest alates 2020. aastast.
Eelnõu näeb ette residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja residentuuri baasasutuse korralduskulude rahastamise riigieelarvest. Arst-residendi tööjõukulud hüvitab edaspidi Haigekassa. Seni on kõik residentuuri kulud rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.
Kavandatud muudatused puudutavad eeskätt Haigekassat, mis hakkab Sotsiaalministeeriumi asemel hüvitama Tartu Ülikoolile arst-residentide tööjõukulu. 2020. aastal on selleks kavandatud 18 miljonit eurot. Samuti puudutab eelnõu Tartu Ülikooli, kellele lisandub Sotsiaalministeeriumi kõrval täiendav residentuuritellimust rahastav lepingupartner – Haigekassa.
Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) eelnõuga (51 SE) tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld. Valimisrahu peab olema jätkuvalt tagatud hääletusruumides.
Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (8 SE) muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.
Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sh laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.
Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt tõstetakse virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole.
Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.
Ettevõttel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega 2020. aasta 1. juulini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (106 SE) lahendatakse mitmed maksustamisel tekkinud ebakõlad. Eelkõige puudutavad muudatused sünnitus- ja koondamishüvitisi, toetusi lasterikastele peredele ning täiendavat maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest. Samuti lahendatakse eelnõuga kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.
Neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele luuakse võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu. Tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Eelnõu kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.
Eelnõuga võetakse üle ka Euroopa Liidu direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri jurisdiktsioonides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Kuna sellised maksustamise ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvesse võtmiseta, nähakse eelnõus ette normid, mille kohaselt olenevalt olukorrast kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.
Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud. Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.
Füüsilise isiku, mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendatakse 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Samuti tõstetakse füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära 64 eurolt 300 eurole.
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (80 SE) muudetakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi, väikeõlletootja soodustusi ning kuumutatava tubakatoote määratlusega seonduvat. Lisaks täpsustatakse õigusselguse huvides aktsiisikauba maksumärgistamise põhimõtteid.
Eelnõuga muudetakse väiketootja õlle toomismahu piiri 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas, et ettevõtjad saaksid teha pikemaajalisi plaane investeeringuteks. Sigarettide 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõus langetatakse 10 protsendilt 5 protsendile, et vähendada hinnaerinevusest tulenevat survet piirikaubandusele Lätiga ning nähakse ette 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2021–2023. Aktsiisiseaduses sätestatud suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3 protsenti 2021. aastal, et see moodustaks 2/3 sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Selliselt loetakse suitsetamistubakas sigarettidega võrdväärselt maksustatuks. Lisaks nähakse ette suitsetamistubaka 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2022 ja 2023.Kultuuriminister
Kultuuriminister Tõnis Lukase ettekanne „Spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ täitmise kohta.
Esimene lugemine – kaks eelnõu:
Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (105 SE) seatakse sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele aastane piirmäär, mis on 12-kordne töötasu alammäär. Piirmäär korrastab senist stipendiumide maksmise korraldust, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Kuna stipendiumile piirmäära sätestamine toob kaasa sportlastega töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu sõlmimise, siis tehakse sportlastele mõned erisused ka praegu kehtivas töölepingu seaduses ning täiesti uue toetusliigina võetakse kasutusele sportlasetoetus.
Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit.
Eelnõu näeb ette luua spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.
Muudatusega lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused. Andmebaas on oluline tööriist avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste tegemisel. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (91 SE) muudetakse paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete süsteem ning parandatakse inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas.
Kehtiv väljamaksete kord, mis sisuliselt annab ainsaks väljamaksevõimaluseks kindlustuslepingu, on liiga jäik ning seda võib pidada peale 2019. aasta sügisest kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni süsteemi suurimaks probleemiks. Seetõttu loob eelnõu suurema paindlikkuse kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldab teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise faasis.
Sündmus
4.–6. detsember
Riigikogu liikmed Jüri Jaanson, Urve Tiidus, Oudekki Loone ja Ruuben Kaalep osalevad III Kõrgematel Digiriigi ja Küberkaitse Kursustel Viinistu Kultuuri- ja Konverentsikeskuses.
Välislähetused
3.–11. detsember
Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender osaleb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungil Madridis Hispaanias.
Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]