Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning siseminister Mart Helme.

Jüri Ratas vastab küsimustele eesti keskkonnapoliitiliste valikute, referendumi, koroonameetmete, kriisi mõjude, COVID-19 esimese laine analüüsi, korruptsiooni, valitsemise, kaksikmoraali ning hariduskorralduse kohta koroonaviiruse teise laine ees. Peaminister vastab samuti küsimustele reisipiirangute, valitsuse tegevuse läbipaistvuse ning laenuraha kasutamise kohta.

Taavi Aas vastab küsimusele lennunduse, ühenduste ja turismi kohta.

Mart Helme vastab küsimusele mobiilsete kiiruskaamerate kasutamise kohta.

Infotund tõlgitakse viipekeelde, ülekannet saab jälgida Riigikogu kodulehel.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE) ühtlustab unikaalaadressi määramise aluseid, lihtsustab suhtlemist aadressobjekti omanikuga ja tagab riigi infosüsteemide parema koostoimimise.

Maa-ametile antakse õigus määrata unikaalaadressiga alad. Kehtiva korra alusel on unikaalaadressi nõudega aladeks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega või kompaktse hoonestusega alad. Kuna õigusaktides ei ole viidatud alad defineeritud, määravad kohalikud omavalitsused neid planeeringutega väga erinevalt. Sellega kaasneb probleem, et hooned on võivad olla raskesti leitavad.

Ühtsetel alustel määratavad unikaalaadressi nõudega alad tagavad riigis ühetaolise aadressikorralduse ega lisa seejuures täiendavaid kohustusi või piiranguid ehitus- ega muule tegevusele.

Lisaks lihtsustakse suhtlemist aadressiobjekti omanikuga ning lisatakse võimalus teavitada aadressi muudatustest e-kirja teel ja kortermaja korral korterühistu kaudu.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatustega tagatakse riigi infosüsteemide, eelkõige kinnistusraamatu ja aadressiandmete infosüsteemi parem koostoimimine. Kui kinnistusraamatus moodustatakse korteriomand, saab iga korteriomandina kinnistatav korter ka aadressiandmete süsteemis vaste aadressiobjektina.

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (214 SE) muudetakse töövaidluskomisjoni (TVK) kaasistujate töö tasustamise põhimõtteid.

Eelnõuga võrdsustatakse kaasistuja tasu tunnitasu alammääraga, mis käesoleval aastal on 3.48 eurot. Praegu arvestatakse kaasistujate tasu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel, mille kohaselt on tunnitasu 3.07 eurot. Samuti hakatakse edaspidi tasustama TVK kaasistujate tööd istungi ettevalmistamise aja eest, praegu makstakse tasu vaid istungil osalemise aja eest.

Seletuskirjas märgitakse, et töövaidluskomisjoni istungil peab osalema kaks kaasistujat: töötajate ja tööandjate esindaja. Kaasistujate osalemise eesmärk on sarnaselt rahvakohtunikega näha töövaidluse lahendamisel töövaidlusasja eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist, arvestades seejuures töötajate ja tööandjate vaatenurga eripära kohtades, kus need on töövaidlusasja lahendamisel olulised. Kaasistujatele makstava tasu arvutamise alused on olnud 2013. aastast muutmata ning kehtiva korra alusel on kaasistujatele makstav tasu madalam tunnitasu alammäärast. See pärsib töötajate ja tööandjate soovi panustada TVK töösse töövaidluste lahendamisel.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatusi, mille eesmärk on õigusselguse huvides kehtivat korda täpsustada ja täiendada. Näiteks täpsustatakse, mitu isikut saavad TVK-sse pöörduda ka ühisavaldusena ning täiendatakse võimalusega istungeid läbi viia videosilla vahendusel.

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõuga (217 SE) lisatakse seadusesse kodakondsuse äravõtmise uue alusena raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine.

Seaduse paragrahvi 28 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus võtta Eesti kodakondsuse ära isikult, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus riigireetmise, luuretegevuse või terrorikuriteo eest.

Valitsuse algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) kaasajastab majutusteenuse osutamise nõudeid. Üha enam koguvad populaarsust iseteeninduslikud majutusasutused (nn automaathotellid), mis on pakkumist mitmekesistanud ja mida tuleb ka nõuete kehtestamisel arvesse võtta. Seetõttu vähendatakse neid nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ning kulud nõuete täitmiseks.

Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Majutusteenus on turismiteenus, mille eesmärk ei ole tagada elukohta, vaid mis on mõeldud külastajate ajutiseks majutamiseks puhkuse või töö vms otstarbel ja mida pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu kaupa. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Pikemaks perioodiks kui kolm kuud kestvale majutamisele kehtivad juba võlaõigusseaduses toodud eluruumi üürilepingute erireeglid.

Jätkuvalt on majutusettevõtete põhiliigid hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Majutusettevõtete liikide kirjeldused muutuvad ja nõuded leevenevad. Näiteks praegu peab hotellis või motellis olema vähemalt 10 tuba, piisab edaspidi viiest toast, külalistemaja tänane viie toa nõue kaob. Nad vabastatakse ka toitlustusteenuse pakkumise kohustusest, jättes selle teenusepakkuja eristumise võimaluseks.

Uued digitaalsed lahendused ja klientide muutunud ootused on kaotamas vajadust nii eraldi vastuvõturuumide (nö. lauateenindus) kui mitmete teiste teenuste järele, mistõttu vähendatakse ka ministri määruse teisi nõudeid. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.

Teine suurem muudatus on see, et majutusettevõtete tärnidega seonduv jääb sektori enda kujundada. Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmiseks ei ole edaspidi vaja taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab jätkata kvaliteediarendusega ilma riigipoolsete piiranguteta. Täna Eestis juba üle 10 aasta edukalt töötanud rahvusvaheline HotelStars Unioni tärnisüsteem jääb kestma, samuti kehtivad edasi hotellidele antud tärnid. Samal ajal on avatud võimalus ka teist liiki majutusettevõtetele tärnisüsteemide loomiseks. Tärnide taotlemine on majutusettevõttele olnud alati vabatahtlik.

Reisiettevõtjate aruandlus toimub edaspidi üksnes elektrooniliselt läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.

Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (235 SE) ajakohastatakse, korrastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õigusliku regulatsiooni, et vähendada nii ülereguleerimist, dubleerimist ja õigusliku regulatsiooni mahtu kui ka halduskoormust.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse sellega puutumuses olevaid seadusi. Kaubandustegevuse seadus ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimisel, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamisel ega suhetes tarbijaga, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid.

Eelnõuga ei seata kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid. Säilib ettevõtlusvabaduse teostamiseks vajalik õiguslik raamistik.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu (236 SE).

Eelnõuga ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid. Uue ühendasutuse nime ettepanek eelnõu järgi on Liikuvusamet. Lõpliku otsuse selle osas langetab Riigikogu. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte.

Ühendamisega ei korraldata ümber ainult ametite vahelist tööd. Liitmisega luuakse MKM-i merenduse asekantsleri positsioon. Ühtlasi tuuakse ühinemisega laevade lipu alla toomise projekti turundustegevused ministeeriumisse.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (239 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega muutub liikmesriikide vahelise e-kaubanduse maksustamine ja kaob kuni 22 euro väärtusega väikesaadetiste impordile kehtestatud maksuvabastus.

Eelnõu kohaselt kaotatakse maksuvabastus väljastpoolt Euroopa Liitu, näiteks Hiinast, imporditud väikese väärtusega ehk kuni 22 eurot maksvatele kaupadele. Kuni 150 euro väärtusega saadetised maksustatakse kas impordi hetkel või erikorra alusel. Kui ettevõtjast kauba võõrandaja on valinud erikorra rakendamise, siis kauba tellimuse eest tasumisel tasub tellija ka kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu, mille kauba müüja deklareerib kuupõhiselt maksuhaldurile.

Eelnõuga kehtestatakse kaugmüügile (ettevõtja poolt kauba müük teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale) Euroopa Liidu ülene ühtne teises riigis maksukohustuse tekkimise künnis 10 000 eurot kalendriaastas. See tähendab, et 10 000 euro ületamisel tuleb teise liikmesriigi ettevõtjal tasuda kaugmüügilt käibemaks kauba saaja riigis. Kehtiva korra kohaselt kehtestab iga liikmesriik piirmäära ning riigiti on piirmäärad erinevad – enamusel, sh Eestil on 35 000 eurot.

Lisaks sätestatakse võimalus käibemaksukohustuse korrigeerimiseks nn lootusetute võlgade puhul. Kehtiva korra kohaselt tasumata arved (nn lootusetud võlad) ei mõjuta müüja käibe suurust ega käibemaksuarvestust. Muudatuse kohaselt saab ettevõtja õiguse teatud tingimuste täitmisel ostja poolt kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata jäetud ulatuses oma maksukohustust vähendada, mis tagab ettevõtjate võrdsema kohtlemise.

Tolliseaduse muudatuse eesmärk on õigusselguse tagamine. Tolli õigus saada andmeid riigi andmekogudest ja ettevõtjatelt on sätestatud tolliseaduse paragrahvides erinevalt, mis võib kaasa tuua normide tõlgendusprobleemid. Seetõttu on sõnastuse ühtlustamine vajalik.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis“ eelnõu (237 OE).

Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (International Finance Corporation, edaspidi IFC) 3102 aktsia võrra kogusummas 3 102 000 USD (ligikaudne kulu 2 872 222,22 eurot ). Tegemist on finantseerimistehinguga. Kohustused võetakse USA dollarites (USD). Sissemaksed tehakse vahemikus 2021-2025. aastal.

Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon on erasektori investeeringutele keskenduv organisatsioon, mis näiteks 2019. aastal investeeris arenguriikide ettevõtetesse 19,1 miljardit USD 65 riigis. Maailmapanga gruppi kuuluva IFC asutasid 1956. aastal 31 riiki. IFC põhikapital oli 100 mln USD. Tänaseks on IFC-l 185 liiget. Kuigi IFC on Maailmapanga gruppi kuuluv institutsioon, on tal oma põhikiri, eraldi aktsiakapital, finantsstruktuur, juhtkond ja töötajaskond.

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE).

Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga kaasnenud majandusraskuste ületamise hõlbustamiseks leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid Nõukogu vastava direktiiviga kokku, et liikmesriigid võivad piiriüleste skeemide alase teabevahetuse alguse kuue kuu võrra edasi lükata. Sellest lähtudes tehakse eelnõus muudatused skeemide esitamise tähtaegades, sisulisi muudatusi ei tehta.

Teabevahetus puudutab piiriüleseid skeeme, mis võimaldavad maksude agressiivset planeerimist, vara tegeliku kasusaaja peitmist või raskendavad pangakontode alast teabevahetust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleks maksunõustajatel, pankadel ja maksumaksjatel hakata skeemide kohta maksuhaldurile teavet edastama alates 31. juulist 2020. Eelnõu kohaselt on uus tähtaeg 31. jaanuar 2021.

Komisjoni istung

rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – 15 minuti pärast täiskogu istungi lõppu: riigieelarvestrateegiast aastateks 2021–2024 ja 2021. aasta eelarve eelnõust.

Sündmused

Kell 9.30 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Prantsusmaa Kaitseministeeriumi rahvusvaheliste suhete ja strateegia direktoraadi ning regionaalsuhete juhi Philippe Boutinaud’ga.

Kell 10 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa avab Arenguseire Keskuse aastakonverentsi „Teistmoodi tulevik“ (Riigikogu konverentsisaal, videokonverents).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]