Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes, justiitsminister Urmas Reinsalu ja maaeluminister Tarmo Tamm.

Kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes vastab küsimustele kultuuriministri delegatsiooni Veneetsia visiidi, ravimite käibemaksumäära, rahvuslike traditsioonide ning Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile valeandmete esitamise kohta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastab küsimustele õigusloome praktika ning riigiõiguse instituudi plaani kohta.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastab küsimustele mürkide ja mesilaste kohta ning Euroopa Liidu rahastamise vähendamise mõju kohta Eesti põllumajandusele.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE) soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandab kehtiva korra õigusselgust ning vähendab tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.

Seletuskirjas märgitakse, et praegu peab tööandja saatma tervise kontrolli iga töötaja esimesel tööle asumise kuul. Praktikas on selgunud, et tööandjad ei võta tervisekontrolli saatmisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite mõju töötajale. Seetõttu läbivad töötajad tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.

Eelnõuga on kavas siduda töötaja tervisekontrolli vajadus senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.

Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.

Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele.

Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada Tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja Tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Edaspidi ei uuri Tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida paralleelset menetlust.

Teine lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud „Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise lepingu, millega muudetakse kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut“ ratifitseerimise seaduse eelnõu (606 SE) näeb ette ratifitseerida nimetatud kaubandus-, arengu ja koostöölepingu muudatused. Muudatused on valitsus heaks kiitnud 2008. aasta juulis ja neile kirjutas Eesti alla 2. juulil 2009.

Koostöölepingu eesmärk on tugevdada lepinguosaliste koostööd mitmes valdkonnas: elavdada lepinguosaliste suhtlemist, toetada Lõuna-Aafrika Vabariigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning piirkondlikku koostööd.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE) eesmärk on tõsta Eesti kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjate konkurentsivõimet, võimaldades neil tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga. Soodsam aktsiisimäär on 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on ligi üheksa korda madalam kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta.

Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne ja säästlik ning tema elektrointensiivsus vähemalt 20 protsenti. Elektrointensiivsus näitab elektrienergia osakaalu loodud lisandväärtusest. Soodusmääraga elektri tarbimise luba saab taotleda Maksu- ja Tolliameti kaudu ning luba kehtib tähtajatult, eeldusel et ettevõtja täidab aruandluskohutuse ja muud eelnõus sätestatud nõuded.

Eelnõuga muudetakse ka alkoholi aktsiisivabastuse loa ja energia aktsiisivabastuse loa väljastamist. Eelnõus tehakse ka muid muudatusi, et tagada parem õigusselgus või lahendada praktikas tekkinud probleeme. Näiteks täpsustatakse eelnõuga aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba hävitamise korda ja täiendatakse alkoholi denatureerimise võimalusi. Tubaka tahkele aseainele konkreetse aktsiisimäära sätestamise asemel fikseeritakse põhimõte, et tubaka tahkele aseainele kohaldatakse sama aktsiisimäära, mida suitsetamistubakale.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas.

Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist ja tööle minemist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks, sh näiteks arsti juures käimiseks.

Eelnõu järgi on töötajal puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Seletuskirjas märgitakse, et puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel. Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (576 SE) muudab taastuvenergia toetuste skeemi ja otseliini regulatsiooni.

Eelnõu järgi muudetakse taastuvenergia toetuste skeemi, kuna toetustele seatud eesmärgid saavad lähiaastatel täidetud. Eelnõuga pannakse paika, et kui olemasolevate tootmisseadmete tootmismahust ei piisa, et riigi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise või tõhusal koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia eesmärki täita, korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul täiendava tootmismahu saamiseks vähempakkumise.

Eelnõuga võimaldatakse väiketootjatel saada taastuvenergia toetust vana skeemi järgi, kui tootmisseade toodab elektrienergiat võimsusega kuni 50 kW ja elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta lõpus. 50 kW kuni 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmetega toodetud elektrienergia tootjad peavad toetuse saamiseks osalema neile korraldatavatel vähempakkumistel.

Riigiabiloast tuleneva muudatuse kohaselt saavad vana skeemi järgi toetust need, kellel on tootmisseadmetesse tehtud olulised investeerinud enne 2017. aastat.

Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100 kW kuni 200 kW nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavad nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 eurot, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.

Peale selle saab Eesti eelnõu järgi alustada taastuvenergia statistikakaubandusega.

Valitsuse algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu (598 SE), mis soodustab maaomanikuga maa võõrandamise osas kokkuleppele jõudmist. Eelnõuga tahetakse kiirendada avalikest huvidest lähtuva rajatise, näiteks Rail Balticu, riigipiiri või maantee valmimist.

Kinnisasja omandamisel pakutakse eelnõu kohaselt omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ning hüvitisest varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Lisanduvad ka täiendavad hüvitised: kokkuleppe saavutamisel lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, mis ei saa olla väiksem kui 0,8-kordne ega suurem kui 50-kordne eelmise aasta keskmine brutopalk. Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, siis on eluaseme kaotuse eest ette nähtud täiendav hüvitis, et korvata kaasnev emotsionaalne kahju. See hüvitis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.

Esimene lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE).

Muudatusega tohivad Kaitseväes töötavad arstid hakata tegema juhiloa taotlejatele tervisekontrolli ja väljastama vastavat tervisetõendit. Käesoleval ajal on see õigus üksnes Kaitseväe meditsiinikeskustes töötavatel perearstidel või töötervishoiuarstidel. Kõikidel Kaitseväe arstidel on lubatud üldarstiabi ja erakorralise meditsiiniabi osutamine sõltumata nende erialast.

Seletuskirjas märgitakse, et Kaitseväe reservüksuste koosseisu ettevalmistamiseks koolitatakse igal aastal erineva kategooria sõidukijuhtideks 700-800 ajateenijat, kellele tuleb teha vastav tervisekontroll.

Ajateenijate väljaõppega tegelevate Kaitseväe üksuste juures asub üle Eesti kokku seitse meditsiinikeskust, kuid ainult kolmes neist töötavad arstid, kes tohivad mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbi viia. Kokku töötab nendes meditsiinikeskustes 13 arsti. Eelnõu on välja töötatud Kaitseväe ettepaneku alusel.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: EUROSAI (Euroopa Kõrgeimate Auditiasutuste Organisatsioon) koostööauditi tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 9.30 –  majanduskomisjoni liige Erki Savisaar kohtub Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa parlamendi transpordi- ja liidumaa arengu komisjoni delegatsiooniga (ruum L241).

Kell 10.10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatava rahvusvahelise Vote@16 seminari (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 11.45 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub St. Lucia peaministri Allen Chastanet’ga.

Kell 15.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub saabuva Euroopa Liidu Salvadori suursaadiku Anita Cristina Escher Echeverriaga.

Välislähetused

27. – 31. mai
Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus osaleb Mashavi 30. rahvusvahelisel kestliku arengu konverentsil Tel Avivis Iisraelis.

29. – 31. mai
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko osaleb ENPA Türgi raportöörina Türgi valimiste eelvaatlusmissioonil Ankaras.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]