Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel istungil Riigikogu tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti julgeolekupoliitika alused” heakskiitmine eelnõu (395 OE) esimene lugemine.

Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhimõtted loovad raamistiku julgeolekukeskkonna hindamiseks ning julgeoleku tagamiseks vajalike tegevussuundade määramiseks. Julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest. Eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Põhimõtteid mõistetakse kui seisukohti, millest tuleb eesmärgi saavutamisel lähtuda ning millest tekib parima tulemuseni viiv tervik. Julgeolekupoliitikaga hõlmatava ulatus on ajas muutuv. Tuginedes avarale julgeolekukäsitusele, keskendub dokument riigi tegevuse neile valdkondadele, mille kaasabil saab luua ja kindlustada julgeolekut. Sarnaselt varasema dokumendiga on ka selle lähtekoht julgeolekupoliitika elluviimine põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes. Võrreldes varasema dokumendiga on täpsustatud põhimõtete sõnastust.

Teisipäevasest istungist lükkus kolmapäevase istungi päevakorda valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE) esimene lugemine.

Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv keskkonna ja inimeste tervisekaitse tagamise ühiste keskkonnamõju hindamise (KMH) miinimumnõuete kehtestamiseks. Eelnõu täpsustab keskkonnamõju eelhindamise ning aruande sisunõudeid, mis muudab eelhinnangud sisukamaks ja kvaliteetsemaks.

Tegevuslubade väljaandmisel peavad otsustajad hakkama hindama ka keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasust. Seletuskirjas märgitakse, et näiteks võib esineda olukordi, kus tegevusloa taotlus väljastatakse alles aastaid pärast keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavaks tunnistamist. Vastav keskkonnaalane teave on aga vahepeal märgatavalt muutunud. Selletõttu peab edaspidi otsustaja iga kord kaaluma, kas varem koostatud KMH on asjakohane või mitte.

Põhjendatud juhul on otsustajal õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperdihinnangut – seeläbi tagatakse ajakohasele ja adekvaatsele materjalile tuginev otsuste tegemine. Täiendavalt muutub otsustajatele kohustuseks arvestada ja tegevusloa tingimustesse sisse kanda KMH käigus ette nähtud keskkonnameetmed.

Eelnõuga muudetakse keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku miinimumtähtaega. Praeguse 21 päeva asemel on edaspidi selleks aega 30 päeva. Kuigi juba käesoleval ajal mõju hindamise praktikas lisatakse üldjuhul KMH programmi ja aruande avalikustamise teatesse ka veebilehe aadress, kus need dokumendid on elektrooniliselt kättesaadavad. Kuid see ei pruugi alati olla nii, mistõttu lisatakse seadusesse nõue näidata KMH aruande avalikustamise teates ka vastav kodulehe aadress.

Menetlusosaliste ja avalikkuse paremaks teavitamiseks peab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses olema muu hulgas välja toodud ka aruande lõppjäreldused. See aitab omavahel paremini siduda aruannet tegevusloa andmise või andmata jätmisega.

Samuti lükkus teisipäevasest istungist kolmapäevase istungi päevakorda valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest makstava välislähetustasu määra kehtestamise regulatsioon.

Eelnõuga kaotatakse seadusest teenistujaga kaasasoleva lapse ja kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäärad ja nähakse ette nende kehtestamine Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. Ka praegu kehtestatakse need protsendimäärad valitsuse määruses. Muudatus on kooskõlas üldise palgapoliitikaga, mille käigus on palkade regulatsioon viidud seadustest määruste tasandile.

Eesti Panga 2016. aasta aastaaruanne
Ettekandja Eesti Panga president Ardo Hansson

Finantsinspektsiooni 2016. aasta aastaaruanne
Ettekandja Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) suurendab riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendab hankemenetluse kulusid ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi.

Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Lähtuvalt huvigruppide ettepanekutest tõstetakse asjade ja teenuste puhul lihthanke piirmäära 20 000 eurolt 30 000 eurole ning langetatakse ehitustööde riigihanke piirmäära 300 000 eurolt 150 000 eurole. Muudatused on vajalikud, et tagada Eesti riigihankemaastikul mõistlik tasakaal riigihankemenetluses osalevate isikute ja asutuste haldus- ja töökoormuse ning riigihangete üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja kontrolli teostamise vahel.

Sätestatakse sotsiaal- ja eriteenuste siseriiklikud piirmäärad. Eelnõu kohaselt viib hankija läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse juhul, kui sotsiaal- ja eriteenuste eeldatav maksumus on vähemalt 750 000 eurot, mis on direktiivis sätestatud rahvusvaheline piirmäär. Maksumusega vähemalt 60 000 eurot sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute puhul esitab hankija eelnõu kohaselt pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu sõlmimise teate.

Rahvusvahelise piirmäära tõstmine direktiivis võrreldes senimaani kehtinud piirmääraga (207 000 eurot) on tingitud asjaolust, et nende teenuste eripära tõttu piiriülene huvi puudub või on vähene. Samasugust loogikat ei saa rakendada aga siseriiklikku regulatsiooni silmas pidades, kuna siseriiklikult on konkurents nendes valdkondades (eriti eriteenuste puhul) olemas. Põhjendamatu on jätta regulatsiooni alt välja ligi 80 protsenti riigihankeid nendes valdkondades. Siseriiklike piirmäärade kehtestamine on oluline konkurentsi tagamiseks ja hankija ebaseaduslike otsuste vaidlustamise võimaluse tagamiseks, kuivõrd sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse põhielemendid on riigihanke avaldamine riigihangete registris ja ooteaja kohaldamine enne hankelepingu sõlmimist.

Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid.

Majanduskomisjoni algatatud raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (398 SE).

Raudteeseaduse muutmine on tingitud vajadusest täpsustada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi “Ühenduse raudteesüsteemis vedurite ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta” ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, ülevõtvaid sätteid. Sätete mittekohesele ülevõtmisele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon. Olemuslikult on muudatused erilise mõjuta ega eelda senise käitumise muutmist. Ühistranspordiseaduses rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust, mis käsitleb bussisõitjate õigusi.

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (397 SE). Seadusemuudatused on vajalikud keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) asutamiseks, mis koondab kõik erinevate keskkonnalubadega seotud taotlused, nende menetluse, juba välja antud load ühte infosüsteemi. See muudab keskkonnalubade väljastamise, loaga seotud seire ja aastaaruandluse lihtsamaks, samuti lihtsustab andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaloa taotlemine muutub odavamaks, kvaliteetsemaks ja kiiremaks.

Seletuskirjas märgitakse, et esimeses etapis aastatel 2015-2017 luuakse komplekslubade menetlemise funktsionaalsus ning teises etapis aastatel 2017-2019 lisatakse valdkondlikud keskkonnaload, samuti asendatakse viis erinevat infosüsteemi. Andmekogu asutab keskkonnaminister.

Uus andmekogu aitab vähendada bürokraatiat ja riigiga suhtlemise halduskoormust, seda ennekõike eeltäidetud aastaaruannete, andmete ühte kohta koondamise ja KOTKASe kaudu käiva infovahetuse kaudu.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (386 SE) võetakse Eesti õigusesse üle konkurentsiõiguse eraõiguslikku rakendamist käsitlev direktiiv. Sätted reguleerivad muu hulgas nõudeid, mis tekivad konkurentsi kahjustavast kokkuleppest, ettevõtjate ühenduse otsusest või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest. Eelkõige puudutab see kartellikokkuleppeid ja monopoolse seisundi kuritarvitamisi. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. detsember 2016.

Eelnõu kohaselt on igal vastava kahju kannatanul võimalus saada kahju täielikku hüvitamist, mis tähendab otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu ning viiviste hüvitamist. Kehtiva õiguse kohaselt saab kannatanud kindlaks teha üksnes tõlgendamise teel ning üldjuhul saamata jäänud tulu nõuda ei saa. Eelnõuga muudetakse vastavate nõuete viivise arvutamise algust, mille kohaselt tuleb viivist tasuda kahju tekkimisest kuni kahju hüvitamiseni. Kehtiva õiguse kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas nõude hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Eelnõuga sätestatakse keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumistähtajaks 5 aastat. Kehtiva õiguse kohaselt on nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Lisaks direktiivi ülevõtmisele antakse eelnõuga konkurentsiametile taas õigus teostada haldusjärelevalvet, mis tähendab teha ettekirjutusi kohaliku omavalitsuse üksusele, riigiasutusele või muule haldusülesandeid täitvale isikule.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (437 OE).

6. mail 2017 lõpevad kolme ERRi nõukogusse kuuluva tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja – Mart Luige, Rain Tamme ja Agu Uudelepa volitused. Pille Pruulmann-Vengerfeldti volitused kestavad kuni 2020. aasta 5. maini. Lähtudes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest tuleb Riigikogul nimetada nõukogusse kolm uut liiget. Eelnõu näeb ette nimetada uuteks nõukogu liikmeteks Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast Paavo Nõgese, Agu Uudelepa ja Rein Veidemanni.

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Riigikogu liikmetest kuuluvad ERRi nõukogusse Krista Aru (Eesti Vabaerakonna fraktsioon), Martin Helme (Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon), Kalvi Kõva (Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon), Viktoria Ladõnskaja (Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon), Heidy Purga (Eesti Reformierakonna fraktsioon) ja Marika Tuus-Laul (Eesti Keskerakonna fraktsioon).

Riigikogu liikmete Erki Savisaare, Viktor Vassiljevi, Raivo Põldaru, Arno Silla, Jaanus Marrandi, Aivar Koka, Einar Vallbaumi, Kalle Pallingu, Kristen Michali, Artur Talviku, Kalvi Kõva, Krista Aru, Liisa Oviiri ja Märt Sultsi algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (399 SE) kehtestatakse väikese kiirusega põhiliselt kõnniteel liikuvate vähemalt osaliselt automaatselt liikuvate sõidukite definitsioon ning taoliste sõidukite liiklemise nõuded.

Eelnõus kasutatav õiguskeeles uus termin „robotliikur“ on ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuv osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav sõiduk, mis kasutab ümbritseva keskkonna kohta teabe saamiseks andureid, kaameraid või muud seadmeid ja, saadud teavet kasutades, on suuteline liikuma osaliselt või täielikult juhi vahetu kontrollita ning mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on aidata kaasa Eesti innovaatiliste ettevõtete tegevusele. Niinimetatud viimase kilomeetri pakivedu, olgu see kaugelt tulnud pakkide kojuvedu või meile kõigile igapäevaseks harjumuseks saanud poes käimine moodustab ca 20–40 protsenti kogu pakisaatmise kulust. Tendents on sinnapoole, et selle kulu vähendamiseks võiks selles sektoris kasutada roboteid. Hinnangute kohaselt võiksid kümne aasta pärast kuni 80 protsenti sellest viimasest pakiveo etapist teostada robotid.

Sündmused

Kell 11.30 – Arenguseire Keskuse arenguseire tegevuskava 2017-2018 tutvustav seminar. Avakõne teeb Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk, tegevuskava tutvustab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. Paneeldiskussioonis „Arenguseire – kellele ja milleks?“ osalevad arenguseire nõukoja liige ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, arenguseire nõukoja liige ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Riigikogu liige Maris Lauri ning ettevõtja ja endine Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare (Komandandi maja, Toompea 1).

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Eestisse akrediteeritud Põhjamaade suursaadikutega.

Kell 13 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Vene Muuseumi ja erakogudest pärit Ivan Sokolovi maalide näituse. Toompea lossi sissepääsuks on vaja isikut tõendavat dokumenti (Toompea lossi lõunatiiva 3. korrusel kunstigaleriis).

Kell 15.30 – riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad Ämari lennubaasis toimuval NATO Balti õhuturbeoperatsiooni üksuste vahetuse tseremoonial, mille avakõne peab riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside