Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

Jüri Ratas vastab küsimustele erakondade rahastamise järelevalve komisjoni, põhiseaduse toimimise, kriisimeetmete, Euroopa Liidu abipaketi, alushariduse ja laste võrdse kohtlemise, koalitsioonilepingu, valitsuse seisukohtade, täiendava tööjõu, teiseks laineks valmistumise ning kriisist väljumise kohta.

Tanel Kiik vastab küsimustele töökorralduse ja Terviseameti tegevuse kohta.

Infotund tõlgitakse viipekeelde, ülekannet saab jälgida Riigikogu kodulehel.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel täiskogu istungil pooleli jäänud valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) esimene lugemine.

Kolmas lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõu (163 SE). Eelnõuga moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning nimetatakse Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks.

Eelnõu kohaselt moodustatakse Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet. Sellega seoses viiakse uude ametisse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ka Haridus- ja Teadusministeeriumist. Raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse, samuti struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid, hakkab täitma Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu järgi nimetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes.

Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõuga (110 SE) võetakse üle EL-i direktiivi (nn naasmisdirektiiv) artikkel 18. See võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.

Politsei ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.

Eelnõu võimaldab tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (135 SE) luuakse diginomaadi viisa, mis võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui ka pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, pole tegemist klassikalise turismiga, vaid töötamisega ettevõtte kasuks välisriigis.

Muudatusi põhjendades märgitakse, et Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaadidele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist. Diginomaadideks nimetatakse inimesi, kes töötavad veebipõhiselt samaaegselt erinevates riikides ringi reisides, näiteks IT-valdkonnas, finantsvaldkonnas või turunduses. Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväärtust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad sellega positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele.

Diginomaad saab kaugtöö tegemiseks Eestisse tulla üksnes vahendaja kaudu, kes tema siin viibimise eest vastutab. Seejuures rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingimused, muu hulgas peavad neil Eestis viibimiseks olema piisavad rahalised vahendid.

Eelnõuga sätestatakse lisaks veel kutsuja kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemist.

Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, ettekandja Riigikohtu esimees Villu Kõve.

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (45 SE) ühtlustatakse välisteenistus üldise avaliku teenistuse põhimõtetega.

Näiteks muudetakse senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid. Lisaks antakse pikaajalises välislähetuses teenistujaga kaasasolevale registreeritud elukaaslasele samasugused õigused võrreldes abikaasaga.

Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel. Eelnõuga vähendatakse ka diplomaatilise passi väljastamisega seotud kulutusi ja toimingute tihedust.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest. Muudatused ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut.

Esimene lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (143 SE).

Konventsiooni eesmärk on kaitsta isiku eraelu puutumatust isikuandmete automatiseeritud töötlemisel. Konventsioon avati allkirjastamiseks 1981. aastal. Tehnoloogia areng ja informatsiooni üleilmastumine on isikuandmete kaitse valdkonnas kaasa toonud uusi väljakutseid, mistõttu on ka konventsioon vajanud kaasajastamist.

Protokolliga kehtestatakse õiguslik raamistik, et hõlbustada andmete liikumist üle piiri, kuid tagada nende töötlemisel tõhus isikuandmete kaitse. Protokolli koostamisel on arvestatud ka EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsioonidega.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (187 SE) tehakse seadusesse muudatused, millega täpsustatakse maapõuevaldkonna ülesannete jaotust Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel.

Eelnõuga lisatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kirjeldusse maapõueressursside valdkond ning määratakse tegevustena ka geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. Valdkond hõlmab nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava Eesti Geoloogiateenistuse põhitegevust kui ka olemasolevaid seda koordineerivaid ametikohti ministeeriumi enda koosseisus. Kehtiva seaduse kohaselt on maapõue tegevusega seotud teemad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeks on maavarade vajaduse prognoosimine, maavaradega seotud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine, maapõue majandusliku potentsiaali kasutamiseks ning arendamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse koordineerimine, maapõuealaste uuringute koordineerimine ja rahastamine, geoloogilise kaardistamise läbiviimine ja rahastamine.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse jääb strateegiline planeerimine (ressursitõhusus, saastetasud, jäätmetekke vähendamine), üldgeoloogilise uurimistöö lubade, geoloogilise uuringu lubade ja maavara kaevandamise lubade andmine ning muude maapõue ja maavarade kasutamise ja kaitse alaste kooskõlastuste ja lubade andmine. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE).

Eelnõuga viiakse seadusesse sisse „eriolukorra“ mõiste, mis võimaldaks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade koefitsientide vähendamist lisaks kõrgema kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juhtudele ka eriolukorra ajal. Teise muudatusena antakse Riigikogule õigus ajutiselt vähendada kõikide seaduse §-s 3 loetletud kõrgematel riigiteenijate ametipalkade koefitsiente.

Sündmus

Kell 16 – Arenguseire Keskuse veebiseminar „Digimajanduse järgmine laine – milleks valmistuda?”.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside