Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 29. maiks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri Läänemets ja rahandusminister Mart Võrklaev.

Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad murtud lubadusi, riigi kulupoliitikat, Eesti-Gruusia suhteid, olukorda riigis, maksupoliitikat, riigiinvesteeringuid ja kaitsekulusid, sekkumist Gruusia siseasjadesse ja valitsuse otsuseid. Siseminister vastab küsimustele piiri julgeoleku ja Siseministeeriumi kärbete kohta. Rahandusminister vastab küsimusele riigirahanduse otsuste kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (389 SE) tõstetakse õpetajate palga alammäär 1803-lt 1820 eurole, millele lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti, 2184 eurole. Selleks suunatakse riigieelarves 9,27 miljonit eurot kohalike omavalitsuste toetusfondi.

Õpetajate palgalisaks vajalik raha leiti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Riigieelarve kogumaht eelnõuga ei muutu.

Teine lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE) eesmärk on tagada Euroopa Liidu digiteenuste määruse täitmine ning paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid ELi siseturul.

Digiteenuste määrus seab ranged kohustused väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja. Platvormid nagu YouTube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon või Booking.com peavad igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule ning kehtestama meetmed riskide maandamiseks.

Määrus muudab digiplatvormide tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks, näiteks tekib kasutajatel õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud. Ühtlasi peavad digiplatvormid enda kasutajatingimustes arusaadavalt välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu toimetavad. Saadud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta.

Eestis hakkab vahendusteenuste pakkujate üle järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et tagada kasutajate õigused ja digiteenuste läbipaistvus. Amet saab Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate üle järelevalve tegemises. Muu hulgas saab amet hinnata, kas väga suurte teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada võimalikud riskid, mida nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule.

Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõuga (398 SE) viiakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla nii krüptovarateenuse osutajad kui ka krüptovara väljastajad. Eelnõu mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid.

Mullu jõustus ELi niinimetatud MiCA määrus, mis võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõigis liikmesriikides. Eelnõuga tagatakse määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine. Määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. Määrus reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist ja huvide konflikti juhtimist.

Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks, edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ning valdkonnas tegevuse jätkamiseks peab see olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ja saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba. Eelnõuga on ette nähtud ka täiendavad sätted järelevalve tegemiseks, mis on analoogsed teistes finantssektori seadustes ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi varaklasside võrdse kohtlemise.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE) võimaldab perearstidel teenindada ka nende nimistusse mitte kuuluvaid inimesi ja muudab esmatasandi tervishoiu tööjaotuse paindlikumaks. Samuti saab Tervisekassa eelnõuga võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, mille teeninduspiirkond vastab tema elukohale ja mille piirsuurus ei ole täitunud.

Eelnõuga luuakse võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Lisaks tuuakse õigusselguse huvides seadusesse üldarstiabi asemel uue mõistena perearstiabi ning võetakse käiku tervisekeskuse mõiste, mis annab perearstikeskustele võimaluse kanda suuremat piirkondlikku vastutust.

Esimene lugemine – 12 eelnõu

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) suurendab kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Seaduse muutmine ise ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses kui kehtiv seadus ette näeb. Kodualuse maa maksusoodustus jääb püsima, kuid selle suuruse üle hakkavad otsustama kohaliku omavalitsuse volikogud ja nad saavad selleks senisest laiema kaalutlusruumi.

Praegu on kohalike omavalitsuste maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on omavalitsused sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib omavalitsusi ära ootama eelarvete tegemisel riigipoolse rahastamise, mis aga pidurdab kohaliku elu perspektiivset planeerimist. Maksuautonoomia suurendamine kohaliku omavalitsuse tasandil võimaldab omavalitsusel leida senisest parema tasakaalu teenuste taseme ja maksude kehtestamise vahel.

Eelnõuga kaob 2026. aastast üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, kuid kohalik omavalitsus saab otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle vahemikus 5–1000 eurot, mis tähendab, et maksusoodustuse piiri ületava osa eest tuleb hakata tasuma maamaksu. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, eelnõuga suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.

Eelnõu kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5%-lt 1,0%-le maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra 1%-lt 2%-le maa maksustamishinnast.

2025. aastal on maamaksu aastase tõusu ühetaoline üleriigiline piirmäär kuni 50% ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50% suurenemine on väiksem kui 20 eurot. Alates 2026. aastast saavad kohalikud omavalitsused ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus 10–100%. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa.

Lisaks tehakse eelnõuga täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.

Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.

Varamaksude koormus on Eestis praegu väga väike. 2022. aastaks oli see kahanenud 0,16%-le SKP-st. See näitaja on väiksem kui Lätis ja Leedus ning kõige väiksem ülejäänud OECD riikidega võrreldes.

Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärgiks on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid.

Lastekaitseseadust muudetakse, et parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist. Praegu peab iga inimene teavitama kohalikku omavalitsust (KOV) abivajavast lapsest, kuid siiski jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel.

Eelnõus nimetatakse spetsialistid (näiteks õpetajad, treenerid, arstid), kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest KOV-i lastekaitsetöötajat teavitada. Lisaks täpsustatakse eelnõuga KOV-i ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega parandatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse. Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine. Tugiteenuste eesmärk on pakkuda järjepidevat, täiendavat tuge vastutusrikka ülesande võtnud peredele ning kindlustada peres kasvavate laste heaolu.

Eelnõuga luuakse võimalus edastada automaatselt infosüsteemide kaudu tervisevaldkonnast KOV-ile varakult info laste kohta, kes oma terviseseisundi tõttu vajavad püsivat tuge ja kelle andmed on kantud tervise infosüsteemi. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust kasutades optimaalselt olemasolevaid andmeid. Lapsest info saamisel tekib KOV-il ja SKA-l kohustus proaktiivselt peresid aidata ning toetusmeetmeid pakkuda ilma, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema. 

Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada automaatselt infosüsteemide kaudu kohalikule omavalitsusele varakult info laste kohta, kes oma terviseseisundi tõttu vajavad püsivat tuge. Esialgse kokkuleppe kohaselt on need terviseseisundid mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Lapsest info saamisel tekib kohalikul omavalitsusel ja Sotsiaalkaitseametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda, ilma et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema. Muudatusest puudutatud lapsi ja peresid on igal aastal kuni 100.

Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE) võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.

Eelnõu kohaselt langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järelduseks on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.

Eelnõu esitanud Riigikogu liikmed toetavad tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. See hõlmab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist ning vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile“ eelnõuga (406 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek alandada viiele protsendile kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaks, et suunata inimesi tarbima tervislikumaid tooteid ja parandada seeläbi nende toitumisharjumusi.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele digitaalsete teenuste maksu rakendamiseks Eestis“ eelnõuga (408 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek rakendada Eestis digitaalsete teenuste maksu, mille määr oleks 10 protsenti ja mida hakkaksid tasuma välismaised juriidilised isikud, kelle eelneva aasta globaalne käive on vähemalt 750 miljonit ja kes teenivad Eestis digitaalsete teenuste müügist vähemalt 100 000 eurot.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks“ eelnõuga (407 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek suurendada noorte huvitegevuse toetus 14,25 miljoni euroni, nagu see oli enne 2022. aastat. Esitajate sõnul aitaks toetuse suurendamine parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“ eelnõuga (405 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek taastada noorte koolispordi toetus. Esitajate sõnul on koolispordil oluline osa nii laste liikumisharjumuste kui ka tervislike eluviiside kujundamisel.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi“ eelnõuga (395 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek  mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi ega Vladimir Putini uut presidentuuri legitiimsena. Samuti soovitakse, et valitsus kutsuks sama tegema ka teisi riike. Esitajate sõnul avaldab Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemuste ja Putini uue presidentuuri legitiimsuse mittetunnustamine survet Ukraina sõja lõpetamiseks ning võimaldab tulevikus süüdlasi vastutusele võtta rahvusvahelist õigust rikkuvate sõjakuritegude eest.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE) eesmärk on korrastada kaitselennunduse õigusmaastikku.

Eelnõu võimaldab tagada uue õppeaasta alguseks Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Lennuakadeemia koostöö tegemise võimaluse. Akadeemia soovib alustada õhusõiduki juhtimise eriala õpet, mille piloodiõppe osas oli plaanitud hankida teenus Lennuakadeemialt, ning selleks on vaja, et kliimaminister saaks anda Lennuakadeemiale õiguse koolitada oma sertifikaadi all Kaitseväe Akadeemia kadette.

Samuti korrastatakse eelnõuga seaduses volitusnorme, et kaitselennunduse määrustes saaks vajalikke valdkondi korrektselt reguleerida. Muu hulgas saavad kaitsetööstusettevõtjad seeläbi võimaluse laiendada oma tegevust kaitselennunduse valdkonnas, sest Kaitseväe koosseisus olev kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus saab anda neile asjakohased sertifikaadid, kui seda on vaja teenuse osutamiseks või toote, näiteks mehitamata õhusõiduki või selle osade müümiseks.

Riigikogu 45 liikme algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) lubab alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 16- ja kandideerida vähemalt 18-aastastel inimestel.

Eelnõu algatajad soovivad muudatusega kaasata Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse senisest rohkem noori. Nad märgivad seletuskirjas, et kuna Eesti rahvastik on vananemas, on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus üha enam eaka valijaskonna poole kaldu. Nende hinnangul tõstab muudatus noori puudutavad teemad senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse, julgustab noori aktiivsete kodanikena ühiskonnaelus osalema ning aitab mõjutada ka noorte huvisid, vajadusi ja tulevikku käsitlevaid Euroopa tasandi otsuseid.

Kui praegu saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 18-aastased ja kandideerida vähemalt 21-aastased kodanikud, siis eelnõu langetab valimisea 16 ja kandideerimisea 18 aastale. Seaduse kohaselt on hääletamis- ja kandideerimisõigus Eesti kodanikel, aga ka Eesti kodakondsuseta Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on Eestis.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta alguses ja esmakordselt rakendatakse seda 2029. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (411 SE) soovitakse lisada seadusesse koosseis, mis näeb ette karistuse süütuse presumptsiooni põhimõtte eiramise eest. Eelnõu kohaselt saaks tegevuse eest, millega teadvalt ja ilma seadusliku aluseta käsitletakse isikut kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (404 SE) soovitakse tõsta koolilõuna miinimummaksumus õpilase kohta ühelt eurolt kahele eurole päevas. Algatajate hinnangul aitaks toetuse kaheeurose alammäära seaduses sätestamine tagada, et koolilõuna oleks tervislik ja maitsev ning õpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav. Viimati tõstis riik koolilõuna toetuse alammäära 2018. aastal

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Kaitseotstarbelised hanked (järelaudit)“, kutsutud on Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Hiiumaad tutvustava Hiiumaa saatkonna (Riigikogu hoone vestibüül).

Kell 12.45 – Eesti-Austria parlamendirühma esimees Aivar Sõerd kohtub Austria-Balti sõprusrühma juhi Eva-Maria Holzleitneriga. Kohtumisel osalevad ka Läti ja Leedu parlamendi Austria sõprusrühmade esimehed (videosild).

Kell 13 – Hiiumaa toetusrühm kohtub Hiiumaa esindajatega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 14.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar võtab vastu maaomanike meeleavaldusel üle antava petitsiooni.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]