Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Hanno Pevkur. Küsimuste esitamiseks on registreerunud kaheksa Riigikogu liiget. Küsimused peaministrile puudutavad tulumaksu ja valitsuse rahvastikupoliitikat, küsimused kaitseministrile puudutavad riigisaladuse kaitset ja küsimused justiitsministrile puudutavad võlgade sissenõudmist, perevägivalda uues karistusseadustiku eelnõus, elatisi ja vanavanemate vastutust elatise maksmisel.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on kokku 19 eelnõu menetlemine, neist kolm on kolmandal, üks teisel ja 15 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (508 SE). Eelnõuga luuakse Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel toimiv süsteem sõiduki ja selle omaniku või vastutava kasutaja andmete vahetuseks. See hõlbustab  EL-i liikmesriigis, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning Taanis, registreeritud sõidukitega toime pandud liiklusväärtegude menetlemist, mis on seotud eelkõige automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi tuvastatud juhtumitega. Väärteomenetlejal tekib võimalus esitada päring teistes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud sõidukite omanike, vastutavate kasutajate ja kasutajate andmete saamiseks.

2. Kolmandal lugemisel on vabariigi valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (487 SE) muudab Kaitseväe struktuuri, et viia ellu riigikaitse arengukavas ettenähtud muudatused, et luua Eesti kaitsmiseks vajalikud sõjalised võimed. Seadus lahendab kaitseväeluure peatüki rakendamisel esilekerkinud praktilised probleemid. Seadus loob eeldused varustatud, relvastatud ja mehitatud kiirreageerimisvõimeliste üksuste väljaarendamiseks. Paraneb Kaitseväe juhtimine ning suureneb selle efektiivsus. Seadus koondab sarnased funktsioonid ühte struktuuriüksusesse, lühendab käsuliini ja vähendab erinevaid juhtimistasandeid. Sellega kaasneb ülesannete täitmise efektiivsus ning olemasoleva personali optimaalsem kasutamine.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud eelnõu käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE). Eelnõu ühtlustab elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse maksustamise koha määratlemise reeglid EL-is, mis hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2015. Samuti sätestatakse elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord. Lisaks sellele viiakse Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla postipakiga väljastpoolt Euroopa Liitu saadetava kohvi ja tee impordi maksuvabastuse piirmäärad.

4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud eelnõu karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (468 SE). Eelnõuga kavandatakse uudetakse karistusseadustiku laiendatud konfiskeerimise kohaldamist puudutavaid sätteid, laiendatakse võimalust kohaldada vangistuse asemel sõltuvusravi ja täpsustatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise regulatsiooni. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmisega võimaldatakse konfiskeerimise, konfiskeerimise asendamise, tsiviilhagi ja varalise karistuse tagamiseks kasutada hagi tagamise abinõusid.

5. Esimesel lugemisel on karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE). Karistusseadustiku revisjoni käigus vaadati läbi karistusõiguse kaks valdkonda, nimelt kuriteo- ja väärteoõigus ning väärteoõiguse piiritlemine haldusõigusest, täpsemalt haldussunnist. Muudatused on tehtud karistusseadustikus ning haruseadustes, mis näevad ette väärteovastutuse. Et tegemist on revisjoni, mitte reformiga, siis ei ole võetud vaatluse alla teo karistatavuse aluseid ega piire karistusõiguse üldosas, samuti ei tehta põhimõttelisi muudatusi sanktsioonisüsteemis tervikuna. Sellest tulenevalt on eelnõus esitatud sätete muutmise ettepanekud, mitte ei anta uut seaduse tervikteksti. Revisjoni põhieesmärk oli kuriteo- ja väärteokoosseisude võimaliku kattuvuse ja piiritlemise käsitlemine, väärteovastutuse ja haldussunni mõistliku vahekorra kontrollimine ning ülemäärase karistatavuse kõrvaldamine.

6. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (546 SE). Eelnõuga lahendatakse seaduse esimese kolme kehtivusaasta jooksul ilmnenud olulisemad rakendusprobleemid. Parandatakse esinevad pisivead, et tagada seaduse tõrgeteta toimimine ning sätete üheselt mõistetavus. Mitmed muudatused on suunatud seaduse adressaatide õigusteadlikkuse tõstmisele. Eelnõuga ei tehta regulatsioonis põhimõttelisi muudatusi.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (549 SE). Eelnõuga nähakse ette osaühingute ja aktsiaseltside lihtsustatud lõpetamine. Uue korra kohaselt on äriühingu vara võimalik ühendada füüsilise isiku varaga juhul, kui see füüsiline isik on osaühingu või aktsiaseltsi ainuosanik või –aktsionär.  Äriühingu vara läheb sellisel juhul füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Selle kohaselt ühingu varasse kuuluvate üksikute õiguste ja kohustuste müük ja eraldi üleandmine ei ole vajalik. Taolisel juhul ei pea osaühing või aktsiaselts läbima likvideerimismenetlust. See on võimalik asendada kiirema ühinemismenetlusega. Samas kaasneb ühinemisega füüsilise isiku piiramatu isiklik vastutus ühendatava ühingu kohustuste eest. Eelnõuga viiakse äriseadustik kooskõlla ka EL-i aktsiaseltside ühinemist käsitleva direktiiviga.

8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (545 SE). Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluses kehtivat menetluskulude kindlaksmääramise korda. Eelnõuga luuakse võimalused muuta tsiviilkohtumenetluses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine menetlusosalistele võrreldes senisega märkimisväärselt kiiremaks. Luuakse menetluskulude kindlaksmääramise kord, kus kulud määratakse kindlaks konkreetse kohtumenetluse raames, millega kulud kaasnesid. Kui seni lahendasid kulude kindlaksmääramise asju valdavalt kohtunikuabid, siis edaspidi määrab menetluskulud kindlaks põhiasja menetleja kohtunik.

9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (570 SE). Eelnõuga muudetakse kohtunikuabi ametisse asumist ja reformitakse kohtulike registrite halduskorraldust. Eelnõuga nähakse ette, et kohtunikuabid täidavad tulevikus teenistusülesandeid ainult kohtulike registrite pidamisel ja maksekäsuosakonnas. Neile ei või anda lahendamiseks õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud laiemaid ülesandeid, näiteks menetluskulude kindlaksmääramine. Kohtujuristid toetavad eelnõuga kavandatu kohaselt kohtutes õigusemõistmist. Eelnõuga korrastatakse ka registrite juhtimis- ja halduskorraldust ning vabastatakse maakohtute kohtudirektorid registrihaldusega tegelemisest. Eelnõu kohaselt on kinnistusosakonnad ja registriosakonnad ühe maakohtu struktuuriüksused, kuid säilitatakse ka osakondade piirkondlikud talitused. Kohtulike registrite haldamise ja igapäevase juhtimisega hakkab eelnõu kohaselt tegelema üks kohtudirektor, kes saab keskenduda üksnes kohtulike registrite efektiivsele juhtimisele ja arendamisele.

10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (561 SE). Eelnõu reguleerib täpsemalt ja suurendab laiendatud tootjavastutuse põhimõttel toimivate pakendi taaskasutusorganisatsioonide tegevuse läbipaistvust. Sellega tõhustatakse kontrolli nende tegevuse üle. Senine praktika on näidanud, et pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem ei toimi vajalikul määral ega taga riigi taaskasutamiskohustuste täitmist. Muudatuste jõustumisel saavad lahenduse paljud probleemid. Jäätmete taaskasutamine, eelkõige materjalina ringlussevõtt, on võrreldes jäätmete kõrvaldamisega märgatavalt keskkonnahoidlikum. Pakendijäätmete suuremal taaskasutamisel on otsene positiivne keskkonnamõju ringlussevõetud materjalide kasutamise kaudu. Säästame loodusliku ressurssi ja vähendame energiakulu tooraine ümbertöötlemisel.

11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE), millega võetakse üle EL-i vastav direktiiv pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendi määramise selgitavad näited loovad selguse ning ühesuguse mõistmise toote pakendiks määramisel EL-is.

12. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (569 SE). Eelnõu reguleerib kinnistute veega varustamise ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kaudu. Samuti sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja vee-ettevõtja kliendi asjaomased õigused ning kohustused. Kui veeseadus reguleerib vee kui loodusvara kasutamist ja kaitset, siis ühisveevärgi ja  kanalisatsiooni seadus reguleerib peamiselt suhteid, mis tekivad kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vahel siis, kui vett ei käsitleta mitte enam loodusvarana, vaid kaubana. Seadus mõjutab otseselt kõiki vee-ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi, kelle territooriumil on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, ning riigi tasandil konkurentsiametit.

13. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE), kus sätestatakse jätkuvalt riigi omandis olevate ehk maareformi läbimata maade eest tasumisele kuuluva maamaksu arvutamise kord ning täpsustatakse, millised maad on avalikult kasutatava maana maksuvabad. Samuti pannakse kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus esitada alates 2015. aastast maksu- ja tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maamaksu infosüsteemi kaudu.

14. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE), mis kehtestab uued nõuded pankadele, investeerimisühingutele ja alternatiivfondide valitsejatele. Pankadele ja investeerimisühingutele kehtestatakse uued kapitalinõuded. Alternatiivfondide valitsejatele kehtestatakse nõuded nende tegevuse suuremaks kontrolliks. Eelnõuga soovitakse suurendada finantsstabiilust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja
läbipaistvus.

15. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (575 SE), kus sätestatakse õiguslik alus töötamise registreerimise süsteemile. Luuakse töötamise register, mis võimaldab koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate isikute kohta. Kogu töötamisega seonduv informatsioon kogutakse ühte elektroonilisse keskkonda, mis aitab vähendada maksu- ja tolliameti, Eesti töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, tööinspektsiooni, Eesti haigekassa, politsei- ja piirivalveameti halduskoormust ja dubleerivat tegevust nii andmete esitamisel, kogumisel kui töötlemisel.

16. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE). Eelnõuga tagatakse maksu- ja tolliameti juures loodavast töötamise registrist andmete saamine ja kasutamine, millega kindlustatakse tööd tegevate isikute parem ja efektiivsem sotsiaalsete õiguste kaitse. Maksu- ja tolliameti juures loodava töötamise registreerimise eesmärk on koondada töötamisega seonduv informatsioon ühtsesse süsteemi, vähendada halduskoormust suurendades elektroonselt kogutavate andmete mahtu, kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse ja lihtsustada sotsiaalsete tagatiste süsteemi toimimise põhimõtteid.

17. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE). Eelnõu uuendab meditsiiniseadmete andmekogu regulatsiooni tulenevalt vajadusest laiendada andmekogusse kogutavate andmete koosseisu. Turujärelevalve käigus terviseametile laekuvad andmed koondatakse andmekogusse. Sellega muudetakse andmed paremini ligipääsetavaks nii pädevale asutusele kui ka avalikkusele. Andmekogu pidamise eesmärk on tagada inimese tervise kaitse meditsiiniseadmest tuleneva ohu eest. Kogutakse andmeid Eestis turule lastud, kasutusele võetud, esmakordselt levitatud ja esmakordselt professionaalselt kasutatud meditsiiniseadmete ja nendega seotud toimingute kohta, mis on seotud kliiniliste uuringute, ohujuhtumite ja järelevalvemenetlustega. Eelnõuga muudetakse kahe volitusnormi tasandit. Muudatuse kohaselt kehtestab meditsiiniseadme kavandamise, tootmise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning liigitamise reeglid valitsuse asemel sotsiaalminister.

18. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE). Eelnõu kohaselt saab terviseamet kontrollida ja võrrelda perearsti nimistute koosseisu. Lähtudes rahvastikuregistri andmetest saab nimistust välja arvata ka ravikindlustamata isiku, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei asu Eestis. Perearsti nimistute võrdlemine ja nende korrastamine on vajalik, kuna nimistus olevad isikud, kes on Eestist ära läinud ja üldarstiabi teenust ei tarbi, hoiavad nimistu täituvust suurena. Perearstil, kelle nimistu piirsuurus on täis, ei ole seetõ
ttu võimalik enda nimistusse ravikindlustatuid isikuid juurde võtta. Eelnõuga nähakse ette kodusünnitusabi võimalus, mida osutatakse ämmaemandusabi raames. Kodus sünnitamise kasuks otsustanutele tuleb tagada legaalne professionaalne abi sünnituse planeerimisel, sünnituse käigus ja peale sünnitust, et vähendada riske naisele ja vastsündinule. Regulatsioon tagab, et kodusünnitusel arvestatakse nii kodus sünnitaja kui lapse huve. Kavandatava regulatsiooni eesmärk ei ole propageerida või soodustada haiglast väljaspool sünnitamist. Regulatsioon annab ämmaemandatele õigusliku aluse oma teenust planeeritud kodusünnitusel pakkuda. Kodusünnitusabi osutanud ämmaemand väljastab lapse sündi tõendava meditsiinilise sünnitõendi, millega naine pöördub lapse sünni registreerimiseks ja lapsele isikukoodi saamiseks perekonnaseisuasutusse.

19. Esimesel lugemisel on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (567 SE). Eelnõuga luuakse uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemi andmekogu. Uued psühhoaktiivsed ained kujutavad tervisele potentsiaalset ohtu. Varajase hoiatuse infosüsteemi eesmärk on vahetada infot süsteemis osalevate asutuste vahel, jälgida uue psühhoaktiivse aine turuletulekut ning teha ettepanekuid uue psühhoaktiivse aine lisamiseks vastava seaduse alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja muude kontrollimeetmete rakendamiseks.


Komisjonides

VEB fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjonis – kell 10: endise Eesti Panga nõukogu liikme ja tänase Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni kuulamine VEB Fondi puudutavates küsimustes (L 241).

Sündmused:

Kell 16 – Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Riigikontrolli 95. aastapäevale pühendatud koosviibimisel (Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone peasaal, Pikk 17).

Kell 19.30 Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb koosviibimisel Humboldti stipendiaatide ja A. von Humboldti Fondi presidendi professor dr. Helmut Schwarzi visiidi puhul (Saksamaa saatkond, Lossi plats 7).


Välislähetused

29. – 30. jaanuar
Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee istungil Brüsselis.

 

Tagasiside