Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja välisminister Urmas Reinsalu.

Peaminister vastab küsimustele olukorrast riigis, valitsemisest, riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetest, laitmatust mainest, riigikaitse laia mõiste rakendamisest peaministri telepöördumise valguses, jalgpallihaide programmi katkestamisest ja venestamisest. Sotsiaalkaitseminister vastab küsimusele eakate hooldusest ning välisminister vastab küsimusele seoses Itaalia valimistulemustega.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, riigilõivu seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) eesmärk on tõkestada fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) ebaseaduslikku kaubandust. Ebaseadusliku turu piiramiseks näeb eelnõu ette tõhusamad järelevalvemeetmed ja kõrgemad trahvimäärad.

Eelnõuga täiendatakse sätteid, mis reguleerivad ühekordselt täidetavate F-gaasi mahutitega seonduvat: keelustatakse nende edasiandmine, vahendamine, omandamine ja valdamine. Enamik ebaseaduslikest F-gaasidest turustatakse just ühekordselt täidetavates mahutites. Riikliku järelevalve erimeetmena võimaldatakse eelnõu kohaselt teha kontrolltehinguid. See annab Keskkonnaametile ning Maksu- ja Tolliametile rohkem võimalusi tuvastada fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud rikkumisi. Juba turul olevate ühekordsete mahutite leidmiseks on kontrolltehinguga lihtsam tuvastada nende pakkujad ning enne lõpptarbijani jõudmist mahutid konfiskeerida.

Eelnõu kohaselt suurenevad ka juriidilistele isikutele rikkumiste eest ette nähtavad trahvimäärad. Maksimaalne trahvimäär on edaspidi 50 000 kuni 400 000 eurot. Määrade tõstmisel lähtutakse rikkumise keskkonnamõjust ning sellest, et trahvimäärad oleksid tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Ka tööstusheite seaduses tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid selliste tegevuste korral, mis võivad oluliselt mõjutada keskkonda. Maksimaalsed trahvimäärad ulatuvad edaspidi 200 000 kuni 400 000 euroni.

Esimene lugemine – kümme eelnõu:

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (665 SE) muudetakse jäätmeseadust, pakendiseadust ja tubakaseadust, et vältida ja vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale ja võtta üle ELi vastav direktiiv.

Direktiivist tulenevad muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale. Eelnõu järgi keelatakse lasta turule nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid. Keeld hõlmab vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning topse.

Eelnõuga nähakse ette, kuidas vähendada ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aastaks. Näiteks on alates 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Eelnõuga täpsustatakse ka ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. 2029. aastaks tuleb sellistest joogipudelitest 90 protsenti koguda liigiti. Samuti nähakse ette teadlikkuse suurendamise abinõud, et motiveerida tarbijaid vastutustundlikult käituma ja vähendama ühekordsetest plasttoodetest tekkivat prügi.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (647 SE) tõstetakse kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammääri ja ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmääri. Muudatuste aluseks on ELi teatis, millega korrigeeritakse kindlustusdirektiivi summasid tulenevalt inflatsioonist. Piirmäärad tuleb üle vaadata iga viie aasta järel. Vaatlusaluseks perioodiks oli 31. detsember 2015 kuni 31. detsember 2020. Liikmesriikidel tuleb korrigeeritud summasid rakendada alates 19. oktoobrist 2022.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud turvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (629 SE) kaotatakse piirang, mille tõttu ei saa turvatöötaja või valvetöötajana töötada 18-aastane isik. Kehtiva seaduse järgi peab turvateenistuja olema vähemalt 19-aastane. Seletuskirjas märgitakse, et turvaettevõtete kasvu piirab tööjõupuudus, mida valve- või turvatöötajana tegutsemise vanuse alampiir suurendab.

Valitsuse algatatud turvategevuse seaduse eelnõuga (638 SE) luuakse turvaseaduse uus terviktekst. Eelnõu eesmärk on tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse. Samuti soovitakse eelnõuga edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks. Eelnõuga nüüdisajastatakse kogu kehtiv turvaettevõtluse regulatsioon ning kõrvaldatakse praktikas esinenud kitsaskohad, tõlgendamisprobleemid ja ebamõistlikud piirangud.

Eelnõuga luuakse katustermin turvateenistuja, mille alla kuuluvad valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht, kellel peab olema vastav kutse, kuivõrd kutseta isik ei saa olla turvateenistuja. Turvateenistuja võib olla nii füüsilisest isikust turvaettevõtja kui ka turvaettevõtja töötaja. Uue võimalusena luuakse alused turvaettevõtja kaasamiseks kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele. Eelnõu järgi peab turvateenistuja olema vähemalt 18-aastane.

Ühtlasi on plaanis kehtestada laevakaitse regulatsioon. Mereturvatöötaja ülesanne on kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara. Eesti riik on võtnud eesmärgi, et Eesti lipu all sõidaks rohkem kaubalaevu, ja mereturvatöötajate kasutamise õigusliku regulatsiooni olemasolu suurendaks Eesti laevanduse konkurentsivõimet.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) näeb ette piirata välismaalaste lühiajalist töötamist hooajatöötajana Eestis 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul. Eelnõuga muudetakse välismaalasele makstava töötasu suuruse nõudeid. Eelnõu kohaselt tuleb tööandjatel maksta tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. Eelnõu näeb ette, et palgakriteeriumi nõue peab olema täidetud lühiajalise Eestis töötamise või elamisloa kehtivuse jooksul. Õigusselguse huvides on vaja täiendada seadust rakendussättega, mille alusel ei ole tööandjad kohustatud tasuma kehtestatavat töötasu nendele välismaalastele, kes on Eestisse tööle tulnud enne 2022. aasta 1. juulit. Eelnõu näeb ette anda tähtajaline elamisluba töötamiseks ainult täistööajaga töötamiseks. Eelnõuga sätestatakse kaheaastane Eestis elamise nõue, kui välismaalane on Eestis elama asunud õppimise eesmärgil ja soovib oma abikaasa Eestisse elama kutsuda. Eelnõu näeb ette tunnistada õppimiseks antud tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata seadusest tuleneva kohustuse.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE) näeb ette suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Selleks nähakse ette tõsta üldtingimusena seaduses sätestatud palgakriteerium 1,5-kordseks. Real tingimustel kõnealune palgakriteerium ei kohaldu. Eelnõuga eemaldatakse erandite hulgast iduettevõtetes töötamise alus ning iduettevõtluseks antavad tähtajalised elamisload, kuna sellekohased erandid ei ole vajalikud ning nende alusel elamisloa taotlemine võib järsult suureneda, kui palgakriteerium tõuseb üldtingimusena 1,5-kordseks. Eelnõuga korrastatakse õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingutejärgset Eestisse elama asumist ja välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ning välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE) eesmärk on vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolumaaks, kuna see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset. Teine eesmärk on peatada Eesti ülikoolide Eesti maksumaksja kulul ingliskeelestumine ja toetada ülikoolide õppekvaliteeti, samuti välistada, et ülikoolid muutuksid nn migratsioonipumbaks ehk hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse tulla Euroopa Liitu. Kolmas eesmärk on täita Eesti põhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon, mida on vaja mõistlikult reguleerida.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Selleks tõstetakse üldtingimusena seaduses sätestatud palgakriteerium 1,5-kordseks. Teatud tingimustel palgakriteerium ei kohaldu. Eelnõuga eemaldatakse erandite hulgast iduettevõtetes töötamise alus ning iduettevõtluseks antavad tähtajalised elamisload, kuna need erandid ei ole vajalikud ning nende alusel elamisloa taotlemine võib järsult suureneda, kui üldtingimusena palgakriteerium 1,5-kordseks tõstetakse. Samuti eemaldatakse sisserände piirarvu arvutamise erandite hulgast info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal töötamiseks antavad tähtajalised elamisload ning EL sinise kaardi kehtivusajal välismaalasele nõutava tasu erisuste hulgast info- ja kommunikatsioonispetsialistid. Samuti on eesmärk korrastada õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingutejärgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist. Korrastamine on vajalik, sest õpingud lõpetanud välismaalastel ja nende pereliikmetel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. Põhjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Pärast õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle. Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse eelnõuga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamine motiiv ei ole õpingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (636 SE) suunatakse tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Samuti korrastatakse õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingutejärgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (637 SE) soovitakse suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ning välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Selleks tõstetakse eelnõu järgi üldtingimusena seaduses sätestatud palgakriteerium 1,5-kordseks. Eelnõu näeb ette korrastada õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingutejärgset Eestisse elama asumist ja välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ning välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Eesti Panga majandusprognoos, kutsutud Eesti Panga ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Jüri Ratas ütleb avasõnad XVIII Rahvusvahelisel Merenduskonverentsil (Tallink SPA & Conference Hotel).

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Palestiina esindaja Taissir Al Adjouriga.

Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder avab Marko Mäetamme kunstinäituse „Kümme käsku“ (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Türgi suursaadiku Başak Türkoğluga.

Kell 13 – Eesti-Soome parlamendirühm kohtub Soome suursaadiku Vesa Vasaraga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Läti suursaadiku Kristīne Našeniecega.

Välislähetused

25.–28. september
Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb endise Jaapani peaministri Shinzo Abe riiklikul matusel Tokyos Jaapanis.

26.–28. september
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm, aseesimees Anti Poolamets ning liikmed Siret Kotka ja Andres Sutt, keskkonnakomisjoni aseesimees Merry Aart ning liikmed Yoko Alender ja Toomas Jürgenstein, kultuurikomisjoni liikmed Jaak Juske ja Marko Šorin, maaelukomisjoni aseesimees Tarmo Tamm ja liige Martin Repinski, majanduskomisjoni liige Kalvi Kõva, rahanduskomisjoni liikmed Annely Akkermann ja Urmas Reitelmann ning sotsiaalkomisjoni liikmed Kalle Grünthal ja Kert Kingo osalevad Riigikogu liikmetele suunatud Euroopa Liidu institutsioonide külastusel Brüsselis Belgias.

28.–29. september
Riigikogu liige Heidy Purga kohtub Euroopa Parlamendi liikmetega Brüsselis Belgias.

28.–30. september
Riigikogu liige Toomas Kivimägi tutvub Euroopa Parlamendi tööga ja kohtub Euroopa Parlamendi liikmetega Brüsselis Belgias.

28. september – 2. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Anti Poolamets on visiidil Kiievis Ukrainas.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]