Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad valitsuse ministritest tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Ossinovskile esitatud küsimused puudutavad pagulaste vastuvõtmist läbi perekondade taasühinemise programmi, alkoholipoliitikat ning sotsiaaldemokraatide põhimõtteid.

Ligi vastab küsimustele hariduse rahastamise ja TANi ehk Gunnar Oki raporti rakenduskava väljatöötamise kohta.

Tsahknale esitatud küsimused puudutavad töövõimereformi ellurakendamist, tervishoidu, inimkaubandust immigratsioonikriisi raames ja pagulaste paigutamist Vägeva hooldekodusse.

Kell 14 – täiskogu istung

Istungi päevakorras on ühe eelnõu kolmas lugemine, kolme eelnõu teine lugemine ja kuue eelnõu esimene lugemine.

Kolmandal lugemisel on valitsuse esitatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (67 SE). Eelnõu peamiseks eesmärgiks on börsiemitendi halduskoormuse vähendamine ja teine eesmärk on suurendada väärtpaberituru läbipaistvust.

Teisel lugemisel on:

1. Valitsuse esitatud “Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil“ ratifitseerimise seaduse eelnõu (60 SE). Eelnõu eesmärk on ratifitseerida vastav leping, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2015. aasta 25. veebruaril Brüsselis. Lepingus on sätestatud, milliseid Euroopa Liidu õigusakte Island kohaldab, et täita ühiselt aruandluse ja seire kohustusi. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei võta lepinguga endale täiendavaid kohustusi.
2. Valitsuse esitatud perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (79 SE). Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega sätestatakse Euroopa naabruspoliitika instrumendi rakendusmäärusest tulenevate pädevate asutuste määramise kord, rahastamiselepingu erisused ning kulude abikõlblikkuse ja finantskorrektsioonide tegemise määruse volitusnormid.
3. Valitsuse esitatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE). Eelnõukohase seadusega täpsustatakse ohtlikke aineid käsitlevaid õigusakte, sh pinnaveekogumi keemilise seisundi definitsiooni, tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad ohtlike ainete nimistute 1 ja 2 kehtestamist, ja õigusakt, mis käsitleb ohtliku aine lubatava heite piirkoguseid tooraine- või toodanguühiku kohta.

Esimesel lugemisel on:

1. Valitsuse esitatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE). Eelnõuga tehakse seaduses täiendusi ja täpsustusi, mis on vajalikud eelkõige kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF) toetuste ja kalamajandusliku riigiabi andmise paremaks korraldamiseks.
2. Valitsuse esitatud ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide majanduspartnerluslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (62 SE). Majanduspartnerlusleping käsitleb Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja CARIFORUMi piirkonna kaubandussuhteid ja arengukoostööd. CARIFORUMi (Caribbean Forum of African, Caribbean and Pacific States) riikideks on 15 Kariibi mere riiki.
3. Valitsuse esitatud avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (71 SE). Eelnõu peamine eesmärk on jõustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta. Lisaks soovitakse lahendada praktilised kitsaskohad, mis on nii teabevaldajatel kui ka järelevalve teostajatel avaliku teabe seaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel tekkinud.
4. Valitsuse esitatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses eelnõu (80 SE). Eelnõu eesmärk on kannatanute õiguste parem kaitse ja nende menetlusliku seisundi tugevdamine. Täpsustatakse kannatanu varaliste nõuete maksmapaneku ehk tsiviilhagi menetlemise korda. Samuti võimaldatakse riigil kannatanuna kriminaalmenetluses esitada lisaks tsiviilhagile ka avalik-õiguslik nõudeavaldus. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses samuti õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega.
5. Valitsuse esitatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu (93 SE). Sotsiaalseadustik loob õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades, kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse, töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral. Määratakse ka sotsiaalõiguse põhimõisted – sotsiaalkaitse ja hüvitis ning rahaline ja mitterahaline hüvitis selle liikidena. Eelnõu määrab teatud põhimõttelise minimaalse standardi, mis on aluseks igasugusele tegevusele sotsiaalkaitse vallas.
6. Valitsuse esitatud sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE). Eelnõuga tehtava kodifitseerimise eesmärk on muuta nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste abistamiskohustust reguleerivaid õigusnorme, et muuta avaliku võimu abistamiskohustuse regulatsioon arusaadavamaks. Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) toetub erinevatele põhiseaduslikele väärtustele – õigus abile puuduse korral, sotsiaalriigi printsiibile ja üldisele võrdsusõigusele, mis põhineb õigusele inimväärsele äraelamisele ja õiguspärase ootuse põhimõttele. Riiklikeks ülesanneteks on toimetulekutoetuse maksmine, vajaduspõhise peretoetuse maksmine, rehabilitatsiooniteenuse osutamine, erihoolekandeteenuste osutamine, lapsehoiuteenuse osutamine, asenduskoduteenuse osutamine, abivahendite andmine, sotsiaaltoetuse maksmine Eestisse elama asunud isikule, tasu maksmine lapse hooldamise eest teises perekonnas.

Komisjonides

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9.30: väljasõiduistung maaeluministeeriumisse – Riigikontrolli kontrolliaruannete „Loomsete jäätmete käitlemise korraldus“ (2007) ning „Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise korraldus“ (2011) jätkuarutelu.

Sündmused

Kell 8 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtub Gruusia suursaadiku Tea Akhvledianiga.

Välislähetused

26. – 29. oktoober
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ja kultuurikomisjoni aseesimees Aadu Must osalevad Balti Assamblee presiidiumi istungil ja Põhjamaade Nõukogu 67. istungjärgul Reykjavikis, Islandil.

26. – 29. oktoober
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb piirkondlike julgeolekuanalüütikute ümarlaual põgenikekriisi teemal Istanbulis, Türgis.

26. – 29. oktoober
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb Avatud Valitsemise Partnerluse tippkohtumisel Mehhikos.

26. oktoober – 1. november
Riigikogu liige Mailis Reps osaleb noorte poliitikute foorumil China-CEEC Young Political Leaders Forum Pekingis, Hiinas.

28. oktoober – 2. november
Riigikogu liikmed Mart Nutt ja Külliki Kübarsepp osalevad Türgi parlamendivalimiste vaatlemisel Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni koosseisus Türgis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]